HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus kohtunik Hannes Olev 12.novembril 2009, kell 16.00 Tallinn, Tartu mnt kohtu

§ 1lg 2 mõttes.

Ajutine haldur ei ole pankrotimenetluse käigus käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud, et võlgniku majandustegevuses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt

§-dest 110-

1. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamisvõimaluste kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata ja võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Vara realiseerimine bilansis kajastatud väärtuses on ajutise halduri hinnangul suure tõenäosusega võimatu. Võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt on võimalik läbi viia pankrotimenetlus, mille kaudu rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluses vähetõenäoline. 8 kompromissi sõlmimise võimalikkus võlgniku Tsiviilasi nr 2-09-20941 Arvestades antud menetluse mahtu, leiab ajutine haldur, et lisaks talle tuleks määrata kohtul veel üks haldur, kelleks võiks olla A Hermet. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 34 000,00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlausaldaja jääb oma nõude juurde kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik ei nõustu ajutise halduri seisukohaga üldises. Muuhulgas võlgnik leiab, et kohus ei oleks saanud algatada pankrotimenetlust, kuna ei ole täidetud pankroti algatamise eeldused, st ei ole võlgnikule kätte toimetatud I pankrotihoiatust, aga II pankrotihoiatuse osas oleks pidanud kohus keelduma menetlusse võtmisest motiividel, mis võlgnik esitas eelneval istungil. Võlgnik tugineb muuhulgas ka Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-20-05 ja 3-2-1-122-
2. nende põhjal leiab võlgnik, et võlausaldaja poolt uue pankrotihoiatuse tegemine ning selle kättetoimetamine võlgnikule ei loo uut alust pankrotiavaldusele ning kohus on põhjendamatult võtnud menetlusse ja lahendanud selle. Kohtul oleks tulnud keelduda teise avalduse menetlusse võtmisest. Samuti leiab võlgnik, et vaatamata pankrotiseisule ei saa kohus kuulutada välja pankrotimenetlust, kui võlausaldaja nõue on vaieldav. Võlgnik jääb selle juurde, et esitatud nõue on vaieldav ning seetõttu tuleks vaidlus lahendada üldises menetluskorras. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab OÜ raamatupidamist. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad, on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on ajutise halduri aruande kohaselt varasid reaalses väärtuses ca 15 miljoni krooni ulatuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 71 miljoni krooni eest. Võlgniku vastuväidete osas kohus ei pea vajalikuks muuta oma seisukohta seoses pankrotimenetluse algatamise õigustatusega, mis kohus avaldas menetluse algatamise määruses. Samuti ei ole kohtu arvates alust muuta oma seisukohta seoses võlausaldaja nõude vaieldavusega. 9 Tsiviilasi nr 2-09-20941 Kummagi väite osas ei ole võlgnik esitanud kohtule uusi tõendeid ega põhjendusi, mistõttu kohus jääb oma 21.09.2009.a. määruses toodud põhjenduste juurde, ega pea otstarbekaks neid uuesti antud määruses korrata. TSaarma on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ SG pankrotihalduriks ning ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Samuti on oma nõusoleku andnud A Hermet. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et antud menetluse mahtu arvestades oleks otstarbekas määrata antud menetlusse kaks eelmainitud haldurit. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Pooled ei ole selles osas vastuväiteid ka esitanud.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 86

lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget KL ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 03.detsembril 2009, kell 09.45. Pankrotihalduritel tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Hannes Olev Kohtunik 10