3-09-446/19

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Haldusasja number 3-09-446 Haldusasi O.B.u kaebus Tallinna Vangla poolt nõuetele mittevastavas kambris kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine Resolutsioon Jätta kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tallinna Vangla kinnipeetav esitas
4. detsembril
5. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks seoses tema kinnipidamisega nõuetele mittevastavates kambrites (haldusasi nr 3-07-2514).
7. aprillil
8. a esitas O.B. Tallinna Vanglale taotluse hüvitada iga kambris nr 363 kinnipeetud päeva eest 200 krooni ja kambris nr 345 kinnipeetud päeva eest 300 krooni. Taotluse kohaselt hoiti avaldajat perioodil 10.11.2004-17.08.2006 kambrites nr 345 ja 363, kus ei olnud täidetud kinnipeetavale ettenähtud põrandapinna miinimumnõuded.
9. Tallinna Vangla
10. mai
11. a kirjaga nr 1-13/9906-1 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
12. Tallinna Halduskohtu
13. detsembri
14. a otsusega haldusasjas nr 3-07-2514 rahuldati O.B.u kaebus osaliselt. Kohus tunnistas õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud, mille tõttu osutus võimalikuks O.B.u kinnipidamine nõuetele mittevastavas kambris nr 345 ajavahemikus 21.12.2005- 17.08.2006 seoses sellega, et ühe kinnipeetava jaoks ettenähtud põrandapinna suurus ei vastanud õigusaktide nõuetele. Kohtuotsus jõustus
15. jaanuaril
16. a.
18. veebruaril
19. a esitas O.B. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt nõuetele mittevastavas kambris kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, paludes välja mõista 300 krooni iga kambris nr 345 kinnipeetud päeva eest.
20. Tallinna Halduskohtu
21. märtsi
22. a määruses selgitati O.B.ule, et tema kahjunõue on esitatud tähtaega rikkudes. Nimelt jäeti tema kohtuväliselt esitatud kahju hüvitamise taotlus rahuldamata Tallinna Vangla
23. mai
24. a kirjaga nr 1-13/9906-1 ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt oli isikul õigus pöörduda seejärel 30 päeva jooksul kahjunõudega kohtusse.
26. märtsil
27. a esitas O.B. taotluse kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt puudub kaebajal õigusalane haridus. Vangla ei anna talle seadusi vene keeles. Õigusalast abi ta „veel saada ei või“. Ta ei tea, kuidas tuleb kaebusi esitada, mistõttu võib ta seaduse mittetundmise tõttu tähtajad mööda lasta.
28. Tallinna Vangla palub jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt saab kinnipeetav vanglas venekeelsete seadusetekstidega tutvuda inspektor-kontaktisiku vahendusel, kes saab talle ka eestikeelseid seadusi vene keelde suuliselt tõlkida. O.B. on andnud allkirja selle kohta, et ta on
29. novembril
30. a tutvunud riigivastutuse seaduse ja halduskohtumenetluse seadustikuga. Isik on esitanud kohtule ligi 100 kaebust, mistõttu on arusaamatu väide, et ta ei tunne kohtusse pöördumise korda. KOHTU SEISUKOHT
31. Tallinna Vangla
32. mai
33. a kirjaga nr 1-13/9906-1 jäeti O.B.u kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. RVastS § 18 lg 2 ja HKMS § 9 lg 3 kohaselt saab haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise korral esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks 30 päeva jooksul. O.B. esitas halduskohtule kaebuse kahjuhüvitise väljamõistmiseks alles
34. veebruaril
35. a. Kaebus on seega mittetähtaegne.
36. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tugineb väitele, et O.B.ul puuduvad õigusalased teadmised ja juurdepääs venekeelsetele seadustele. Kohus leiab, et taotlus on põhjendamatu ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lõike 3 alusel jätta rahuldamata.
37. Kohus möönab, et eesti keelt mittevaldav vähese haridusega kinnipeetav on kohtusse pöördumisel üldjuhul halvemas olukorras kui isik, kes omab õigusteadmisi või esindajat. Riigikohtu halduskolleegium on
38. oktoobri
39. a kohtuasjas nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. 2
40. Tallinna Vangla märgib õigesti, et O.B. on kogenud kohtuskäija, mistõttu on eelduspärane, et ta on tutvunud kohtusse pöördumise korda reguleerivate õigusaktidega.
41. aprillil
42. a Tallinna Vangla esitatud tõenditest nähtub, et O.B. on
43. novembril
44. a tutvunud riigivastutuse seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku venekeelse tõlkega. Nendest seadustest pidanuks isikule selguma, et rahuldamata jäetud kahjunõuet saab halduskohtus vaidlustada 30 päeva jooksul. Isegi kui O.B. ei leidnud seadustest kahjunõude vaidlustamise tähtaegu või ei osanud neid sealt otsida, oli tal võimalus pöörduda suuliste selgituste saamiseks inspektor-kontaktisiku poole, kes Tallinna Vangla
45. aprilli
46. a kohtuvastuse ja
47. novembril
48. a O.B.ule saadetud vastuse kohaselt on valmis selgitama kinnipeetavale seaduste sisu vene keeles. Kohtuvälise kahjunõude rahuldamata jätmise vaidlustamisel kehtivat 30 päevast kohtusse pöördumise tähtaega on O.B.ule selgitatud näiteks ka Tallinna Ringkonnakohtu
49. detsembri
50. a määruses haldusasjas nr 3-08-
51. Seda, et O.B. oli teadlik 30 päevasest kaebetähtajast, kinnitab tema enda
52. veebruari
53. a kaebus, kus ta väidab, et lähtub 30 päevase tähtaja arvestamisel asjaolust, et Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 307-2514 jõustus
54. jaanuaril
55. a. Ometi ei pöördunud O.B. kohtusse enne
56. aasta veebruari lõppu. Nendel asjaoludel ei oma antud juhul määravat tähtsust ja ei tingi tähtaja ennistamist ka see, et Tallinna Vangla
57. mai
58. a kiri nr 1-13/9906-1 ei sisalda vaidlustamisviidet.
59. Haldusasjas nr 3-07-2514 kaebuse esitamine ja menetlemine ning kohtuotsuse jõustumine ei mõjutanud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaegade kulgemist. Kohus peab ebatõenäoliseks, et kaebuse esitamisega hilinemise põhjustas kaebaja väärarusaam, et kahjunõude 30 päevane tähtaeg hakkab kulgema pärast halduskohtu otsuse jõustumist, millega tunnistatakse kahjunõude aluseks olevad toimingud õigusvastaseks. See eeldab, et kaebaja arvates ei saa enne sellise kohtumenetluse lõppu kahjunõuet esitada. Ometi esitas ta kahjunõude Tallinna Vanglale ajal, mil kestis haldusasja nr 3-07-2514 menetlus. Seega kinnitab tema käitumine, et ta tegelikult ei pidanud pooleliolevat kohtumenetlust kahjunõude esitamist takistavaks asjaoluks.
60. Kohus tagastab Tallinna Vangla poolt
61. aprillil
62. a esitatud O.B.u apellatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-08-2139 esimese lehe koopia, kuna antud juhul ei oma tähtsust, kas ja kui hästi on O.B. kursis tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetega. Samuti on dokument võõrkeelne ja lisatud ei ole selle tõlget. Villem Lapimaa 3