Obsah (6)

§ 54§ 58§ 55§ 56§ 4§ 38

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-654 Otsuse kuupäev 11. november 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Silex.ee OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite j

) §-de 56 lg-t 1 ja 55 lg-t

1. Käskkirjas on toodud toetuse summa vähendamise põhjendustena välja investeeringuobjektil osade teostatud tööde väiksemad mahud ja hinnad, kui hinnapakkumises näidatud ning sellele järeldusele on PRIA jõudnud tuginedes üksnes Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo (edaspidi EEB) ekspertarvamusele nr
2. Kaebajale jääb mõistmatuks, kuidas on seotud käskkirjas toetuse vähendamise õigusliku alusena välja toodud sätted ja PRIA põhjendused. 2
3. „Vesiviljeluse investeeringutoetuse“ määruse § 8 nimetab investeeringule esitatavad nõuded ning sama paragrahvi lg 5 loetleb tegevused ja kulutused, mis ei või olla toetatava tegevuse osaks. Vastustaja ei ole käskkirjas ainsatki neist välja toonud ning kaebuse esitaja kinnitab, et kõik kulutused ja tegevused on igati kooskõlas nõutuga. Kulutuse abikõlblikkuse hindamisel tuleb kaebaja arvates eelkõige lähtuda meetmes sätestatust, mitte kasutada üldsõnalist terminoloogiat nagu PRIA on käskkirjas teinud. PRIA pole toonud käskkirjas välja ühtegi konkreetset alust, vaid öelnud üksnes, et tehtud kulutus ei ole projekti raames abikõlbulik ja põhjendatud. Käskkirja kohaselt nimetab PRIA mitteabikõlbulikuks ja põhjendamatuks peamiselt tööde, materjalide ja seadmete ühikhindu, samas olid need PRIA-le teatavaks tehtud juba taotluse esitamisel. Hinnapakkumises on selgelt ära toodud materjalid ning tööde mahud. PRIA on sellisel kujul hinnapakkumise heaks kiitnud ning pole kaebuse esitajal palunud ühikuid või materjale rohkem täpsustada. PRIA on rahuldanud kaebaja taotluse käskkirjaga nr 1-3.12/227, millest võib järeldada, et taotlus vastas nõuetele. Kaebaja saatis vastavalt „vesiviljeluse investeeringutoetuse“ määruse § 8 lg-le 2 välja kolm pakkumiskutset, milledest parim pakkumine laekus 12.10.
4. a, mille PRIA heaks kiitis. Taotluse menetlemisel ei teatanud PRIA kaebajale kordagi, et osade tööde hinnad on PRIA arvates liialt kõrged. Seoses taotluse esialgse mitterahuldamisega Euroopa Liidu vastava meetme vahendite lõppemise ja uute vahendite tekkimise tõttu venis tööde alustamise aeg ning võitja pakkuja ei olnud enam huvitatud hinnapakkumises toodud hindadega tööde teostamisest. Kaebaja otsis uue pakkuja, kes oli nõus tööd teostama algselt parimaks kuulutatud hinnapakkumises toodud hinnaga. PRIA aktsepteeris uut pakkumist. Antud juhul on vastustaja saanud nõuetele vastava taotluse ja hinnapakkumise ning mõlemad taotluse rahuldamisega heaks kiitnud. Sellele vaatamata on vastustaja käskkirjaga osade tööde maksumust ja sellega koos kogu väljamakstava toetuse suurust vähendanud. Kaebaja on igakülgselt järginud Rahandusministri 27.02.
5. a määruse nr 15 § 2 lg-t 1 ning lähtunud oma tegevuses antud valdkonda reguleerivatest õigusaktidest.
6. Kehtiva õiguse kohaselt puudub vastustajal õigus enda poolt rahuldatud taotluse aluseks olevat hinnapakkumist ja selles toodud hindu muuta peale taotluse rahuldamist ja toetuse osade välja maksmist. Kaebajal puudub igasugune õiguskindlus taotlusele rahuldava otsuse saamisel hinnapakkumise tegeliku sobivuse osas.

§-de 67 lg 2 ja 64 lg 2 teisest lausest tulenevalt ei tohi haldusorgan haldusakti muuta isiku kahjuks, kui isik on haldusakti muutumatust usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti mitte muutmiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti muutmiseks. Käesoleval juhul on kaebaja tasunud ehitajale arved vastavalt hinnapakkumises toodud hindadele. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 kohaselt tuleb riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellest tulenevalt võib riigivõimu teostav riiklik amet tugineda oma otsustes üksnes õigusaktides sätestatule (seaduslikkuse printsiip). Teiseks on vastustaja poolt oluliselt rikutud PS §-s 10 sätestatud ühte haldusmenetluse keskset printsiipi - õiguskindluse printsiipi ning sellest tulenevat usalduse kaitse põhimõtet, mis sätestab halduspraktika ja haldusorganite poolt antud teabe siduvuse. Vastustaja on kahjustanud oluliselt kaebaja huve, tõlgendanud meelevaldselt toetuse andmist reguleerivaid õigusakte, rikkunud haldusmenetluse printsiipe ja hea halduse tava. 3

1. EEB põhimäärusest tulenevatele EEB ülesannetele ja maaparandusseaduses sätestatud „maaparanduse“ mõistele tuginedes on võimalik üheselt hinnata, millistel juhtudel saab EEB ekspertiisi teostada ning milliste faktide hindamisel EEB pädevust omab. Tulenevalt Maaparanduse Ehitusjärelevalve-ja Ekspertiisibüroo põhimäärusest on EEB-l õigus koostada ekspertiisi ja anda hinnanguid asjades, mis puudutavad otseselt maaparandusseaduses toodud mõistet „maaparandus“. Antud faktidest lähtuvalt puudub EEB-l õigus ja pädevus koostada ekspertiisi asjaolude kohta, mis ei puuduta otseselt maaparandust. Eelnevast tulenevalt puudub EEB-l pädevus teha ekspertiisi kõnealuse investeeringu objekti tööde mahtude ja maksumuse kohta, kuna selliste tööde hindamise ja ekspertiisi tegemise õigus EEB-l puudub. PRIA poolt algselt kinnitatud hindade kohta pole võimalik üleüldse mingisugust ekspertiisi tellida. Esiteks kujuneb tööde maksumus algselt kolme hinnapakkumise hulgast valitud ja PRIA poolt aktsepteeritud hinnapakkumise põhjal. Teiseks kujundab hinna pakkuja, mitte pakkumise küsija. Kolmandaks pole tööde maksumus konstantne väärtus, mille üle ekspertiisi teostada. Lisaks on EEB ekspertarvamuses nr 5 tuginenud praegusele turuhinnale, mitte analüüsinud algse hinnapakkumise aegset ehitusbuumi turusituatsiooni. Vastustaja on õigusvastaselt tuginenud toetuse osaliselt väljamaksmata jätmise käskkirjas EEB ekspertarvamusele nr 5, kuna EEB-l puudub eelnevalt loetletud põhjustel ekspertarvamuse andmise pädevus ja seda eriti maksumuse ekspertiisi osas. Vaideotsuses väidab PRIA, et EEB ekspert ei ole ekspertarvamuses väitnudki, et ta lähtub eksperthinnangu andmisel Maaparanduse Ehitusjärelevalve-ja Ekspertiisibüroo põhimäärusest. Antud asjaoludel tekib küsimus, et millest ekspert üldse lähtus ja millel tema eksperthinnangu andmise pädevus põhineb. Kaebaja nõustus toetuse vähendamisega 147 062,5 krooni osas, mis puudutas töid, mille maht tõepoolest oli väiksem planeeritust. Samas ei nõustu kaebaja hindade omavolilise vähendamisega ning järgmiste tööde mahtude vähendamisega, millega PRIA on käskkirjas EEB ekspertarvamusele nr 5 tuginedes nõustunud: tiigi kaevamine, väljakaevatud pinnase planeerimine, heakorratööd, piirdeaed kõrgusega kuni 2 m, immutatud puidust teenindussild. Inseneribüroo Urmas Nugin poolt koostatud ehitusprojektis „Karu kinnistu vähitiik“ on toodud tiigi pindalaks veetasemel 4,630 m 600m2, veemaht 975m3, kaevetööde maht 1785 m
2. Tuginedes ekspertarvamusele nr 5 teatab PRIA mitteabikõlbliku toetusosa arvestuses, et tegelikeks kaevetööde mahuks on 1285m
3. Ekspertarvamusest nr 5 on näha, et ekspertarvamuse koostamisel ei ole põhjalikult tutvutud projektiga. Ekspertarvamuses nr 5 ja 12.01.
4. a antud täiendavates selgitustes ekspertarvamusele nr 5 nähtub, et kaevetööde mahu hindamisel on lähtutud üksnes tiigi ruumalast. Arvestamata on jäetud sellega, et tiigi ruumala ning kaevetööde maht ei ole mahult võrdsed. EEB ja PRIA ei ole teostanud vaatlust enne tööde alustamist ning seetõttu ei saa PRIA ega EEB objektiivselt hinnata, mis seisus tiik enne tööde alustamist oli ja mis mahus oli vajalik teostada kaevetöid. Antud juhul tuleb hinnangu andmisel lähtuda ehitusprojektist. Ekspertiisiaktis toodud väide, et kuna tiiki ümbritsev puitpiire on projektis toodud 140 m asemel 110 m pikkune, siis tõestab see fakt, et tiigi maht on projektis kavandatud mahust väiksem, on täiesti kohatu. Esiteks ei ole projektis välja toodud, et tiiki ümbritsev puitpiire peaks tulema 140 m pikkune. Kaebuse esitaja tellis algselt hinnapakkumise, kus pakkuja tegi pakkumise 140 m puitpiirdele. Hiljem töid teostama asudes leiti, et nii pika puitpiirde tegemine pole otstarbekas ega vajalik ning vähendati aia puitpiirde pikkust 30 m võrra. 4 Teiseks on piire ehitatud tunduvalt tiigile lähemale esialgselt planeeritust ning ka seetõttu väheneb otseselt tiiki ümbritseva aia pikkus. Projektis on kirjas, et veemaht tiigis on 975m3 ning see vastab reaalselt valminuna sellisele mahule. Nimetatud asjaolu näitab veelkord, et kohapeal on läbi viidud ekspertiis, kuid süvenemata on jäetud spetsiifilisematesse üksikasjadesse ning viidatud projektile, kuigi projekt sellist puitpiiret puudutavat spetsifikatsiooni ei käsitle. Tuginedes ekspertarvamusele nr 5 teatab PRIA mitteabikõlbliku toetusosa arvestuses, et heakorratööde mahuks on projektis märgitud 2500 m2 asemel 1500 m
5. Ekspertarvamusest nr 5 tulenevalt on ekspertide hinnangul heakorratööde pindala 1500 m
6. Ei ekspertarvamusest nr 5 ega ka mujalt ei tulene, et ekspertarvamuse koostajad või PRIA ametnikud oleksid teostanud vastavad arvutused. PRIA on võtnud heakorratööde pindala põhjal arvutatava töö maksumuse aluseks täiesti alusetult ekspertarvamuses nr 5 toodud subjektiivse mahuhinnangu, mis ei vasta kuidagi tegelikkusele. Tegelik heakorratööde maht vastab täielikult teostatud tööde aktis märgitule ja on 2500 m
7. Lähtudes ekspertarvamusest nr 5 teatab PRIA mitteabikõlbliku toetusosa arvestuses, et kuni kahe meetrise piirdeaia ühe meetri maksumuseks koos materjalide ja paigaldamisega on 350 krooni. Hinnapakkumises on ühe meetri hinnaks 695 krooni. Vastustaja tugineb toetuse vähendamisel jällegi täielikult ekspertarvamusele nr 5 ning jätab tähelepanuta, et eksperdid pole hinna arvestamisel tuvastanud, et antud aia rajamiseks on tulnud valada ka vundament, mis on aia maksumust oluliselt tõstnud. Samuti on ekspertide poolt tehtud kalkulatsioonides arvestamata jäetud suure autovärava ja väikese jalakäijatevärava hind, mis aia kogumaksumust tunduvalt suurendavad. Ekspertarvamuses nr 5 on tuginetud aia maksumuse hindamisel vaid ühelt kodulehelt pärinevale infole ja see info pärineb ajast peale 29.05.
8. a, mis ei saa olla kindlasti põhjendatud aluseks PRIA poolt piirdeaia meetri hinna maksumuse vähendamiseks ning toetussumma väiksemas ulatuses väljamaksmiseks. Tuginedes ekspertarvamusele nr 5 teatab PRIA mitteabikõlbliku toetusosa arvestuses, et immutatud puidust teenindussilla tegelikuks maksumuseks on projektis märgitud 85 800 krooni asemel 8 800 krooni. Ekspertarvamuse koostajad ja PRIA on peale silla ehitamiseks vajamineva puidu koguste jätnud arvestamata kõik muud silla maksumuse kujundamise aluseks olevad asjaolud. Tutvumata on jäetud projektiga ning pole arvestatud betoontaldmikku, kandekonstruktsioonide, plastikõhkpatjade, transpordi, paigalduse ja projektijuhtimise kuludega. Selgelt on alahinnatud ka ehitustööde maksumust. EEB poolt 12.
10. a PRIA-le saadetud täiendavates selgitustes ekspertarvamuses nr 5 märgitud arvamuste kohta tunnistab EEB, et ekspertarvamuses nr 5 pole arvestatud teenindussilla betoonplaadi ja teise osa teenindussilla ujukite maksumust. Ekspertarvamuses nr 5 on toodud teenindussilla maksumus nii ebamõistlikult madal, et seab suure kahtluse alla ekspertiisi teostaja pädevuse. Ka siinkohal on tuginetud silla maksumuse hindamisel vaid ühelt kodulehelt pärinevale infole, mis ei saa olla kindlasti PRIA poolt põhjendatud aluseks teenindussilla maksumuse vähendamiseks ja toetussumma väiksemas ulatuses väljamaksmiseks.
11. Ülaltoodust tulenevalt puuduvad vastustajal õiguslikud alused kaebaja taotluse põhjal toetuse väljamaksmata jätmise kohta kaebuses märgitud ulatuses. Käskkiri ja vaideotsus on vastuolulised, näevad ette toetuse välja maksmata jätmise ilma õigusliku aluseta, on motiveerimata ning järeldustelt ebaõiged. Lisaks on rikutud PS §-s 3 sätestatud seaduslikkuse printsiipi ja §-s 10 sätestatud õiguskindluse printsiipi, lähtutud käskkirja 5 tegemisel üksnes ekspertarvamusest nr 5 ning ekspertarvamuse koostanud EEB pädevusest ja kompetentsist, mis neil tegelikult puudub. Kaebaja nõustub toetuse maksmise vähendamisega summas 147 062,5 krooni, mis tuleneb mõnede tööde mahtude vähenemisest. Kaebuse esitaja ei nõustu ühegi hinna vähendamisega ning toetuse väljamaksmata jätmisega summas 202 097,5 krooni, kuna tehtud kulutus on abikõlblik ning põhjendatud ja vastab tegelikule tööde mahule ja maksumusele. Vastustaja seisukohad
12. Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Käesoleval juhul on kaebaja kasutanud investeeringu teostamisel oluliselt odavamaid materjale kui nähtus algselt taotlusest, samuti on väiksemad teostatud tööde mahud, seega on kaebajale algselt määratud toetust suuremas mahus kui ta oli õigustatud reaalselt saama, arvestades teostatud investeeringu mahte nii töömahu kui materjalide osas. Kõik nimetatud põhjendused on fikseeritud ka haldusaktis. Vastustajale on seetõttu arusaamatu kaebaja väide, et haldusaktis puuduvad põhjendused, millised kaebaja tegevused ei vasta määruse nr 38 § 20 lg 4 p 2 nõuetele. PRIA on oma haldusaktis põhjendanud, et kaebaja selliseks tegevuseks on kaebaja poolt põhjendamata kulutuste tegemine ning vastavate kuludokumentide esitamine toetuse saamiseks.
13. Kaebaja väide, et PRIA-1 pole õigust pärast hinnapakkumise heakskiitmist oma otsust muuta on vastustaja arvates väär. PRIA eeldas, et taotleja kasutab tööde teostamiseks materjale, mis on vastavuses taotluse alusel küsitud hinnapakkumise hinnaga ning teostab töid mahus, mis on toodud hinnapakkumises. Kui kaebaja on kasutanud oluliselt odavamaid materjale ja samuti teostanud töid väiksemas mahus kui algselt oli heaks kiidetud, ei saa PRIA maksta toetust esialgselt määratud summas. Seega on PRIA-1 õigus toetuse summat vähendada. Asjaolu, et taotluse esitamisel vastas taotlus kõigile nõuetele ei tähenda seda, et taotleja peab ka toetuse nimetatud summas kätte saama. Kaebaja väide, et PRIA ei või muuta enda poolt rahuldatud taotluse alusel väljamakstavaid summasid on täiesti väär. PRIA poolt teostatakse enne toetuse väljamaksmist kohapealne investeeringu teostamise kontroll, mille käigus tuvastatakse reaalne olukord (kas tööd on tehtud, millises mahus on tehtud, kas materjalid vastavad küsitud hinnale jne). Kontrolli üheks eesmärgiks ongi asjaolu, et tuvastada, et Euroopa Liidust saadava toetuse kasutamine oleks mõistusepärane ning oleks välistatud võimalikud pettused ja asjakohatud kulud ehk niinimetatud „kullast objektide“ ehitamine.
14. Kaebaja viited põhiseadusele on vastustaja arvates täiesti asjakohatud. Kindlasti ei saa õiguskindluse põhimõtte sisuks olla võimalus saada Euroopa Liidust täies mahus taotletud investeeringutoetusi reaalselt investeeringut tegemata või neid osaliselt tehes.
15. Kaebaja on vääralt tõlgendanud eksperthinnangu andmist, sest antud juhul pole viidud läbi ekspertiisi maaparandusseaduse mõistes nagu eeldab kaebaja, vaid ekspert on andnud hinnangu tööde teostamise kohta kui vastava eriala spetsialist. Kuna vesiviljeluse valdkonnas on erialaste teadmistega inimeste hulk Eestis väga piiratud, kasutas PRIA õiguspärase otsuse tegemiseks vastava eriala spetsialisti teadmisi. Ekspert andis oma hinnangu teostatud tööde teostamise osas, millest lähtuvalt tegi PRIA oma otsuse. Samuti pole ekspert oma hinnangus öelnud, et lähtub Maaparanduse Ehitusjärelevalve-ja Ekspertiisibüroo põhimäärusest. Kui kaebaja väidab, et eksperdil pole nimetatud põhimääruse alusel õigust anda eksperthinnangut, ei tähenda, et ta pole antud valdkonnas 6 pädev. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et PRIA küsis eksperdi arvamust, mitte ei tellinud ekspertiisi, millest räägib Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo põhimäärus § 7 lg 4 p
16. Kaebaja pole esitanud ühtegi õiguslikku põhjendust selle kohta, et PRIA-1 puuduks õigus küsida eksperdi arvamust. Vastavalt jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr 3-06-381 (OÜ TP INVEST kaebus PRIA vastu) küsis PRIA ka nimetatud asjas ekspertarvamust Maaparanduse Ehitusjärelevalve-ja Ekspertiisibüroolt. Nimetatud asjas küsiti ekspertarvamust teeprojekti kohta, mis samuti ei kuulu otseselt Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo põhimäärusest tulenevate ülesannete hulka, kuid PRIA on seda põhjendanud sellega, et tähtsad on antud eksperdi sisulised teadmised antud valdkonnas. Nimetatud seisukohtadega on nõustunud ka kohus oma põhjendustes ning on leidnud, et tegemist on eriteadmistega isiku arvamusega, mida saab aluseks võtta. PRIA on seisukohal, et samasugust lähenemist saab kasutada ka antud juhul, sest ekspertarvamuse andnud isiku puhul on tegemist eriteadmisi omava isikuga, kelle pädevust antud valdkonnas ei ole kahtluse alla seatud. Lisaks eeltoodule on PRIA erinevaid ekspertarvamusi kasutanud ka teiste toetusliikide puhul (nt pindalapõhiste toetuste korral) ning neid on erinevates kohtutes arvestatud. Näiteks jõustunud kohtuotsustes haldusasjades nr 3-07-2211, nr 3-07-2208 (Metsa Johani talu kaebused PRIA vastu) on küsitud ekspertarvamusi Eesti Maaülikooli teadlastelt taimekoosluste osas, mida aktsepteerisid ka kohtud. Kindlasti ei ole Eesti Maaülikooli tegevust reguleerivates aktides põhiülesannetena kirjas taimekoosluste ekspertarvamuse andmine. Antud juhul tuleb lähtuda kohtute poolt väljakujundatud praktikast, et tegemist on eriteadmisi omava isiku arvamusega, millega arvestamine ei ole PRIA-1 oma otsuse tegemisel keelatud. Maaparandustööde tegemiseks vajalikud tegevused on võrreldavad tiikide rajamiseks vajalike töödega. Kui ekspert on pädev maaparandustööde teostamise valdkonnas, saab eeldada, et ta on pädev ka tiikide rajamise osas. Näiteks mullatööde mahtude hindamine on mõlemas valdkonnas samane, samuti ei saa olla erinevusi pindade mõõtmisel, objektide pikkuste mõõtmisel jne. Lähtudes eeltoodust võib täie kindlusega väita, et ekspertiisi teostanud ekspert on antud valdkonnas pädev. PRIA poolne ekspert on käinud kohapeal kontrollimas teostatud tööde mahte ning leidis mõõtmistulemuste järgi, et töid pole tehtud samades mahtudes kui esitatud toetustaotluse ehitusprojektis. Reaalse hinnangu andmisel lähtuski ekspert nii ehitusprojektist, mis oli tööde teostamise aluseks kui kohapeal tuvastatud olukorrast ning jõudis ekspertarvamuses toodud tulemusele. Sisuliselt ei ole tehtud töid mahus, mis oli algselt ehitusprojektis kirjas. Kaebaja vastuväited on paljasõnalised ja põhjendamata. Kaebaja poolt ei ole esitatud ühtegi ekspertarvamust, mis lükkaks ümber PRIA poolt tellitud ekspertarvamuse. Lisaks eeltoodule ütleb ka Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonna eksperthinnang, et mitmeid kaebaja äriprojektis toodud tingimusi ei ole täidetud, mis näitab kaebaja poolset suhtumist antud projekti. Lähtudes esitatud seisukohtadest leiab vastustaja, et kaebus on põhjendamata ja alusetu ning PRIA peadirektori käskkiri on õiguspärane. Kohtu põhjendused ja otsus
17. Halduskohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud käskkiri (tl 11-12) tühistada. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. 7
18. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise ajal kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas (

§ 54

). Vaidlusaluse haldusakti puhul on tegemist õiguspärase haldusaktiga, kuna kehtiva õiguse kohaselt oli vastustaja pädev taolise haldusakti andmiseks. Vaidlusaluse haldusakti (tl 11-12) ja vaideotsuse (tl 15-16) andmisel on vastustaja tuginenud sisuliselt samale õiguslikule alusele. Vaideotsuses on haldusakti õigusliku alusena viidatud määruse ja struktuuritoetuse seaduse sätetele, mis annavad aluse taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamiseks ja toetuse mittemaksmiseks. Vaidlustatud haldusaktis on haldusakti õigusliku alusena viidatud määruse sättele, mis reguleerib toetuse mittemaksmist. Vaidlustatud haldusakti ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et määruse kõrval on vastustaja viidanud ka seaduse sättele, mis reguleerib rakendusüksuse ülesandeid.

§ 58ja riigivastutuse seaduse (edaspidi RVast

S) § 3 lõike 3 punkti 1 kohaselt ei kuulu haldusakt tühistamisele, kui menetlus- ja vorminõuete rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja poolt osundatud vorminõuete eiramised vaidlusaluse haldusakti andmisel ei ole mõjutanud asja otsustamist. Haldusakt ei kuulu tühistamisele

§ 55lõike 1 alusel.

15.

§ 56

lg 1 ja 3 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

§ 4

järgi on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning seda õigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Riigikohus on 16.01.2008 lahendis nr 3-3-1-81-07 märkinud, et: „

§ 4

lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul, kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt ka näiteks

1. oktoobri
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03)“. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et vastustaja on määruse kohaselt õigustatud toetuse teatud osa väljamaksmisest keeldumiseks ka pärast taotluse heaks kiitmist, kui esinevad faktilised asjaolud, mille alusel saab järeldada, et toetuse saaja tegevus ei vasta arengukavas, «Struktuuritoetuse seaduses» ja käesolevas määruses kehtestatud nõuetele või ei kasuta saadud toetust sihipäraselt. Riigikohus on 06.11.2002 lahendis nr 3-3-1-62-02 leidnud, et: „Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest/…./Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon.“ Riigikohtu halduskolleegium leidis 10.10.
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-02: „Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.“ 8 Halduskohus on seisukohal, et vastustaja poolt antud haldusakt on kontrollitav, kuid haldusakt ei veena halduskohut, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid.
4. Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusakti andes, vaidemenetluses ja ka kohtumenetluses põhjendanud, miks ei ole haldusakti kõiki kaalutlusi esitatud haldusaktis endas või haldusorgani enda poolt antud muus dokumendis, vaid selleks on kasutatud ühte tõendit (

§ 38lõiked 1 ja 2) tehes sellele tõendile viite vaidlusaluses käskkirjas.

Nimetatud tõendiks on EEB ekspertarvamus (tl 17-23). Halduskohus ei saa nõustuda kaebajaga, et tegemist on lubamatu tõendiga, kuna kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse ekspertarvamuse kui tõendi välja jätmiseks tõendite kogumist. Tegemist on dokumentaalse tõendiga sõltumata sellest, kas vastava eriala spetsialist avaldab arvamust ettevõtte või enda kui eriteadmistega isiku nimel. Vaidlust ei ole selles, et tegemist ei ole ekspertarvamusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Halduskohus ei heida vastustajale ette asjaolu, et vastustaja on vaidlusaluse haldusakti andmisel hinnanud ekspertarvamusena pealkirjastatud kirjalikku tõendit dokumentaalse tõendina, kuid halduskohus on seisukohal, et vastustaja ei ole selle tõendi alusel kindlaks teinud asja lahendamiseks kõiki olulisi asjaolusid, mille tõttu on vaidlusaluse haldusakti puhul tegemist diskretsiooniveaga õigusvastase haldusaktiga. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja oleks saanud taolist olukorda vältida, kui ta oleks selle tõendi alusel tuvastatud asjaolusid kaalunud kogumis ja vastastikuses seoses teiste asjas olevate tõenditega ja esitanud ise haldusakti kaalutlused, olgu siis haldusaktis endas või mõnes muus dokumendis. Sellisel juhul oleks täidetud haldusakti motiveerimise üks eesmärke, milleks on veenda haldusorganit ennast oma otsustuse ja kaalutluste seaduslikkuses. Käesoleval juhul on vastustaja haldusorganile omasest tavapärasest haldusakti motiveerimisest loobunud ja see on viinud asja ebaõigele otsustamisele.

1. Vaidlustatud haldusakti andmise motiiv on vastustajal esitatud arusaadavalt. Vastustaja on põhjendanud, et kaebaja on kasutanud investeeringu teostamisel oluliselt odavamaid materjale kui nähtub esialgsest taotlusest. Väiksemad on teostatud tööde mahud. Nendest asjaoludest on vastustaja järeldanud, et kaebajale on algselt määratud toetust suuremas mahus, kui ta oli õigustatud reaalselt saama. Vastustaja on arvestanud teostatud investeeringu mahte töömahu ja materjalide osas. Seetõttu on vastustaja kvalifitseerinud kaebaja sellise tegevuse kaebaja poolt põhjendamata kulutuste tegemisena ning leidnud, et kaebaja ei olnud õigustatud vastavate kuludokumentide esitamiseks toetuse saamise alusena. Halduskohus nõustub vastustajaga, et vastustaja on õigustatud pärast hinnapakkumise heakskiitmist toetuse osaliselt välja maksmata jätmiseks ja oma varasema otsuse muutmiseks. Tulenevalt vastustaja tegevust reguleerivast objektiivsest õigusest eeldab vastustaja hinnapakkumise heakskiitmise järgselt, et taotleja kasutab tööde teostamiseks neid materjale, mis vastavad taotluse alusel küsitud hinnapakkumise hindadele ning teostab tööd hinnapakkumises toodud mahus. Kui vastustaja tuvastab, et tegelikkuses on kasutatud oluliselt odavamaid materjale ja töid teostatud väiksemas mahus kui vastustaja poolt heaks kiidetud, siis ei tohi vastustaja kehtiva õiguse kohaselt maksta toetust esialgselt määratud summas. Seega peab vastustajal olema õigus toetuse summat vähendada ka toetuse vähendamist tingivate asjaolude ilmnemisel. Ainuüksi asjaolust, et taotluse esitamisel vastas taotlus kõigile nõuetele ei tekita õigustatud ootust, et taotleja peab toetuse ka 9 nimetatud summas kätte saama, kui ta tegelikkuses ise taotluses toodud asjaolusid ei järgi. Vastustajal on õigusaktide kohaselt pädevus enne toetuse väljamaksmist kohapealseks investeeringu teostamise kontrollimiseks, et tuvastada reaalne faktiline olukord. Rakendusüksuse ülesandeks on muuhulgas tuvastada, et Euroopa Liidust saadava toetuse kasutamine on korrakohane ja välistada võimalikud pettused ning asjakohatud kulud. Õiguskindluse põhimõte ei laiene olukorrale, kus soovitakse saada Euroopa Liidu investeeringutoetusi reaalselt investeeringut tegemata või neid osaliselt tehes.
2. Riigikohus selgitas 14.10.2003 lahendis nr 3-3-1-54-03, et: „Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.“ Halduskohus märgib vastuseks pooltele, et vaidlusaluse otsuse andmisel on vastustaja teinud sisulisi diskretsioonivigu ja väljunud ka diskretsiooni piiridest. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on õigustatult seisukohal, et vastustaja poolt kogutud materjalidest ei nähtu, millistest asjaoludest nähtuvalt omab ekspertarvamuse koostaja eriteadmisi vaidlusaluse investeeringu objekti tööde mahtude ja maksumuse kohta arvamuse andmiseks, mille tõttu ei ole vastustaja kaalutlused ainult taolisele tõendile tuginedes veenvad. Vastustaja ei ole esitanud kaalutlusi, millise metoodikaga on tuvastatud kaebaja poolt teostatud tööde ühikmaksumused, kasutatud materjalide ja seadmete turuhind, mis ekspertarvamuse kohaselt on kõrgem kui vabariigi sarnaste tööde ja materjalide ning seadmete turuhind (tl 23). Seetõttu ei ole vastustaja kaalutlustega ning kohtumenetluses esitatud argumentidega kummutatud kaebaja väide, et vastustaja poolt algselt kinnitatud hindade paikapidamatus pole tõendatud. Kaebaja on õigesti osundanud asjaolule, et tööde maksumus kujunes algselt kolme hinnapakkumise hulgast valitud ja vastustaja poolt aktsepteeritud hinnapakkumise põhjal. Hinna kujundas pakkuja, mitte kaebaja. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas on konstantse väärtuse ehk tööde maksumuse osas võimalik vastustaja poolt kogutud tõendite alusel tuvastada turuhinda, nagu on seda teinud vastustaja. Vastustaja kaalutlused ei ole turuhinna määratlemise osas kontrollitavad. Seoses turuhinnaga on Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-08 osundanud, et kauba hariliku väärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kauba väärtusest ehk kohalikust keskmisest müügihinnast (turuhinnast). Ka Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-67-08 pidanud vajalikuks märkida, et müügihind on lepingupoolte kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui ka väiksem. Seega oleks vastustaja pidanud selgitama, millistest asjaoludest lähtudes ta leidis, et teenust on osutatud või kaupa on müüdud kohalikust keskmisest müügihinnast erineva hinnaga. Kohalik keskmine müügihind oli halduskohtu arvates vastustajal kõige objektiivsemalt tuvastatav hinnapakkumise heakskiitmise staadiumis ja kuna seda käesoleval juhul on tehtud oluliselt hiljem, siis on vähemalt kaudselt põhjendatud kaebaja tuginemine haldusakti usalduse arvestamise klauslile. Vastustaja ei ole vaidlusaluses haldusaktis põhjendanud, miks ta pidas põhjendatuks tugineda väidetavale turuhinnale ekspertarvamuse andmise ajal, aga mitte tööde faktilise teostamise ajal. Halduskohtu arvates on üldteadaolev asjaolu, et kaebaja poolt osundatud 10 2006 –
3. aastal olid nii nimetatud ehitusbuumi aegsed turuhinnad kõrgemad, kui ekspertarvamuse ja vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud hinnad.
4. Kuna kaebaja ei vaidlusta haldusakti toetuse vähendamise osas 147 062,5 krooni võrra, siis puuduvad halduskohtul selles osas volitused haldusakti õiguspärasuse kontrollimiseks. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja haldusakt sisaldab diskretsiooniviga järgmiste tööde mahtude osas: tiigi kaevamine, väljakaevatud pinnase planeerimine, heakorratööd, piirdeaed ja teenindussild. Kaebaja osundab, et inseneribüroo Urmas Nugin poolt koostatud ehitusprojektis „Karu kinnistu vähitiik“ on toodud tiigi pindalaks veetasemel 4,630 m 600m2, veemaht 975m3, kaevetööde maht 1785 m
5. Vastustaja on ekspertarvamuse alusel tuvastanud kaevetööde mahuna 1 285m
6. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on õigustatult osundanud, et kaevetööde mahu tuvastamisel ei saa lähtuda üksnes tiigi ruumalast. Halduskohus nõustub kaebajaga, et vastustaja poolt kogutud tõenditele tuginedes ei ole tõendatud, et praeguse tiigi ruumala ja kaevetööde ning pinnaseplaneerimise maht olid võrdsed. Vastustaja ei ole tuvastanud faktilist olukorda enne kaevamistööde alustamist, seega puuduvad ka usaldusväärsed tõendid tegelikult teostatud kaevetööde mahu kohta. Vastustaja ei ole usaldusväärselt ümber lükanud kaebaja osundamist ehitusprojektile, kus projekti koostaja on fikseerinud tiigi rajamiseks vajaliku kaevetööde mahu. Kaevetööde mahu hulka peaks kaebaja hinnangul arvestama ka tee rajamisega seonduvad kaevetööd. Miks neid ei ole kaevetööde mahu hulka peetud võimalikuks arvestada, vaidlustatud haldusaktist ei selgu. Kaebaja seisukohtade usaldusväärsus tuleneb samuti asjaolust, et tiiki ümbritsev puitpiire on kaebaja väitel ehitatud projektis planeeritust tiigile lähemale, mille tõttu ei saa puitpiirde pikkusest tuletada tiigi kaevetööde tegelikku mahtu. Samuti ei ole vastustaja tõendanud, et puitpiire on ehitatud tegelikkuses projektis planeeritust lühemana põhjustel, mis ei ole seotud tiigi kaevetööde tegeliku mahuga. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et tiigi veemaht vastab projektile, mille kohaselt on veemaht tiigis 975 m
7. Kuna vastustaja ei ole vaidlustanud tegelikku veemahtu tiigis, siis ei saa vastustaja poolt toodud asjaoludel tuvastada ka kaevetööde mahu erinevust projekteeritu ja tegelikkuse vahel. Vaidlustatud haldusakt on motiveerimata selles osas, kuidas ja millise metoodikaga on vastustaja tuvastanud, et tegelikkuses teostatud heakorratööde maht ei vasta projekti kohasele 2500 m2 -le ja tegelikkuses on heakorratöid teostatud 1500 m
8. Kuna halduskohtule ei ole esitatud vastavaid arvutusi või muid tõendeid, siis ei ole vastustaja kaalutlused selles osas kontrollitavad ja on õigusvastased. Kuna tõendatud ei ole tegelikkuses teostatud heakorratööde maht, siis on kaebaja õigustatult osundanud, et vastustaja otsustus on subjektiivne ja ei tugine objektiivsetele tõenditele. Piirdeaia osas ei ole vastustaja tõendanud, et vastustaja poolt aluseks võetud piirdeaia ühe meetri hinna sisse oleks arvestatud ka vundament. Kuna kaebaja osundab, et aiale vundamendi ehitamine on oluliselt mõjutanud aia ühe meetri hinda, siis ei saa vastustaja kaalutlusi vaidlusaluses haldusaktis lugeda õiguspärasteks. Samuti ei ole vastustaja vaidlustanud kaebaja väidet, et aia hinda mõjutas ka autovärava ja jalakäijatevärava rajamine, siis kinnitab ka nende väravate olemasolu, et aia rajamise meetri hind võib olla kõrgem, kui vastustaja tuvastatud 350 krooni meeter. Ka aia osas on vastustaja käsitluse kohaselt püütud välja selgitada nn turuhinda, kuid kaebaja on õigesti osundanud, et usaldusväärseks ei saa pidada vastustaja poolt internetist
9. aasta mais leitud 11 hinnavõrdlusi aia ehitamise osas, mis ei vasta aia tegeliku ehitamise aja hinnatasemele ja ei arvesta kaebaja poolt reaalselt teostatud töödega. Kuna vastustaja ei ole vaidlustanud fakti, et kaebaja poolt rajatud teenindussilla ehitamisel on lisaks puidule kasutatud betoonist ja plastikust konstruktsiooni detaile ning kulutusi materjalide ja detailide transpordile ning paigaldamisele aga samuti projektijuhtimisele, siis on halduskohus seisukohal, et vastustaja haldusakt sisaldab kaalutusvigu ja on õigusvastane. Vastustaja ei ole asjas kogutud tõenditega tõendanud, et sild ei oleks ehitatud vastavalt projektile. Kaebaja on osundanud, et ehitamisel projekti järgi moodustavad silla ehitamise kulud lisaks puidu maksumusele ka kulutusi betoontaldmikule, kandekonstruktsioonidele, plastikõhkpatjadele, transpordile, paigaldusele ja projektijuhtimisele. Vastustaja kaalutlused ei ole asjakohased ka ehitustööde maksumuse tuvastamisel. Ka vastustaja ise on kohtueelses menetluses tuvastanud, et ekspertarvamuse koostajad ei arvestanud teenindussilla betoonplaadi ja teise osa teenindussilla ujukite maksumust. Vaidlustatud haldusaktist ei selgu aga, et vastustaja oleks kogunud täiendavalt tõendeid selles osas vaidlusaluse haldusakti andmiseks.
10. Neil asjaoludel tuleb HKMS § 26 lõike 1 punktist 1 tuleneva volitusnormi alusel tühistada vaidlusalune haldusakt 202 097,5 krooni Silex.ee OÜ-le välja maksmata jätmise osas ja vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks. Vaidlusaluse otsuse puhul on tegemist vaieldamatult kaalutlusõiguse alusel antud otsusega. Kuna vastustajal on laialdane kaalutlusõigus, ei saa halduskohus asuda sisuliselt rakendusüksuse rolli. Halduskohus saab haldusorgani eest teha otsuseid küsimustes, kus viimase diskretsioon on redutseeritud nullini. Käesoleval juhul ei ole vastustaja diskretsioon redutseeritud nullini, mille tõttu ei saa vastustajale teha ettekirjutust kaebaja poolt soovitud kujul haldusakti andmiseks ilma juhtumi asjaolude täiendava kaalumiseta, vaid vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks (RVastS § 6 lõiked 4-6). Haldusorgani kaalutlused haldusakti andmisel tuleb esitada haldusaktis endas või haldusakti andmisel menetlusosalisele kättesaadavas muus dokumendis. Käesolevas haldusasja on vaidluse esemeks 07.10.2008.a antud haldusakt. Vastustaja on vaidemenetluses kogunud täiendavaid tõendeid vaidlusaluse haldusakti põhjenduste kohta (tl 27-28), mis on allkirjastatud aga 12.01.2009.a. Seetõttu ei saa selle dokumendiga tõendada vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust. Halduskohus ei välista aga, et vastustaja hindab osundatud tõendit asja uuel otsustamisel kogumis ja vastastikuses seoses asjas kogutud või kogutavate teiste tõenditega, kui arvestatakse käesolevas kohtulahendis osundatud asjaoludega. Halduskohtu arvates peaks vastustaja sel juhul ka esitama kaalutlused põhjalikumalt, kui seda on tehtud vaideotsuses. Ka vaideotsus ei veena halduskohut vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuses.
11. HKMS § 92 lõike 1 alusel peab menetluskulud kandma vastustaja. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotleb kohtukulude nimekirjas 15 250 krooni (tl 87) vastustajalt väljamõistmist. Kohtukulude kandmine on tõendatud kuludokumentidega (tl 29, 30). Kaebaja kohtukulud selles summas tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks. Roby Koik kohtunik 12