← Eesti

2-08-52153/2

Obsah (4)§ 477§ 3§ 172§ 174

Tsiviilasi nr 2-08-52153 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-52153

) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses.

§ 3

lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1). TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse TMS alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Avaldaja esitas 01.08.2008 kohtutäituri 05.07.2008 otsusele kaebuse, millega kohtutäitur jättis avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks ning kohtutäituri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata, märkides, et lähtudes täitemenetluse läbiviimisel rakendatavast formaliseerituse printsiibist ei ole kohtutäituril õigust ega pädevust hinnata täitedokumendi sisu. Kohtutäitur saab hinnata täitedokumendi formaalseid eeldusi s.h kas täitedokument pärineb õiguskindlast allikast, kas täitedokumendist tuleneb sissenõutav summa jne. Kohtutäitur leidis, et täitedokumendi formaalsed eeldused olid täidetud. Kohus leiab, et kohtutäituri seisukoht 05.07.2008 otsuses on õige ning kohtutäituril ei ole tõepoolest õigust ega pädevust hinnata täitedokumendi sisu. Kohtutäituri kohustuseks on hinnata täitedokumendi täitmise eeldusi, ning nende eelduste olemasolul algatama täitemenetlust. Nõuete aegumise küsimus vms ei ole enam kohtutäituri pädevuses, mistõttu nimetatud asjaolule tuginedes ei ole põhjendatud täitemenetluse lõpetamine. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-08-52153 Kohus leiab, et aegumise küsimus TsÜS § 146 lg 1 mõttes lahendatakse hagimenetluses, esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on Riigikohus lähemalt analüüsinud
  1. jaanuari
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-134-
  3. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames esitab võlgnik oma vastuväited nõude aegumise osas, mis tagab võlgnikule piisavalt õiguskaitsevahendeid. Kohus tutvunud esitatud kaebusega ja tõenditega leiab, et kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna otsus on tehtud järgides seadusi ning kohtutäituri ametile seatud nõudeid ja põhimõtteid. Menetluskulude jaotus

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3). Hannes Olev Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.