) § 117 lg 1 p 3 alusel seoses dokumendi puudumisega, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus, arvestades keskkonnaameti juhataja S. R. ja personalispetsialist T. T. 10.04.2008 ettepanekut nr 7-1/1173, Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskuse (Eesti ENIC/NARIC Keskuse) 25.03.2008 hinnangut nr 7-1/3692-3 ja asjaolu, et tema kvalifikatsioonile vastavat muud ametikohta ei ole võimalik pakkuda. 2. L. Tukki kaebuses paluti tühistada Viimsi vallavanema 10.04.2008 käskkiri nr 17-P, tunnistada teenistusest vabastamine seadusevastaseks ja ennistada kaebaja teenistusse, mõista välja tasu sunnitult teenistusest puudutud aja eest ja jätta kohtukulud vastustaja kanda. Põhjendused: 1) seadusest ei tulene kohaliku omavalitsuse ametnikule erialase kõrghariduse nõuet.
lg 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse ametnikuna teenistusse võtta keskharidusega Eesti kodaniku. Kaebaja vastab neile nõuetele; 2) kaebaja esitas keskkonnakaitseinspektori ametikohale konkureerimiseks vastustajale avalduse, CV ja kõrgharidust tõendava diplomi. Töövestluse käigus ei teavitatud kaebajat mistahes kahtlustest tema kvalifikatsiooni osas. Vastustaja otsuse kohaselt vastas kaebaja ametikohale seatud nõuetele ja teda nimetati keskkonnaameti keskkonnakaitseinspektori ametikohale; 3) kaebaja teenistusse võtmise täiendavad kvalifikatsiooninõuded tulenesid vastustaja nägemusest, samuti nagu ka hinnang kaebaja vastavusest nendele nõuetele. Kaebaja teenistuse lõppemine ei ole tingitud objektiivsetest asjaoludest, vaid vastustaja ebajärjekindlatest ja vastuolulistest otsustest tema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise küsimuses. Kui vastustaja aktsepteeris avaliku konkursi toimumise käigus kõiki kaebaja esitatud dokumente ja asjaolusid lisatingimusi esitamata, siis mõned kuud hiljem ei ole kuidagi põhjendatud ega seaduslik oma otsuse kahtluse alla seadmine. Vastustaja taoline käitumine kahjustab oluliselt kaebaja huve; 4) asjaolu, et Eesti ENIC/NARIC Keskus ei suuda esitatud dokumentide alusel hinnata välismaa hariduse kvalifikatsiooni, ei tähenda, et kaebajal puudub vastav kõrgharidus. Kaebaja kinnitab, et tal on kõrgharidus. Probleem tuleneb Eesti ja Austraalia haridusdokumentide ja asjaajamise eripärast; 5) kõrgharidusdiplom iseenesest ei taga teenistusülesannetega toimetulekut. Kaebaja teenistusest vabastamise põhjused on otsitud, vastustaja ei võtnud arvesse tegelikku tööga toimetulekut. Kaebaja teenistus sujus suurepäraselt. Vastustajal ei olnud tema töö suhtes mingeid pretensioone, samas jäeti põhjendamatult arvestamata tema tegevuse tulemuslikkus. 3. Viimsi Vallavalitsuse vastuses paluti jätta L. Tukki kaebus rahuldamata. 1)
Keskkonnakaitseinspektori ametikohale kandideerijal peeti töö spetsiifikast tulenevalt vajalikuks erialase kõrghariduse olemasolu või selle omandamist lõppjärgus – viimasel kursusel. Sellele osundati tööpakkumise kuulutuses. Kuna kaebaja avaldusest ja CV-st nähtus, et ta vastab ametikohale ettenähtud nõuetele, osutuski ta valituks.
nõuete kohaselt esitas kaebaja ka vastava kinnituse; 2) Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni 2
lg 1 p 3 alusel võib ametniku ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Sama sätte neljanda lõike kohaselt tuleb ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse või tervisliku seisundi tõttu ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Riigikohtu 07.03.2003 otsuse nr 3-3-120-03 p-s 16 antud selgitus laieneb ka ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise juhule. Vastustajal oli kohustus kaebaja ametist vabastada ja kuna ei olnud võimalik talle teist ametikohta pakkuda, tuli ta vabastada ka teenistusest. Kaevatav käskkiri on piisavalt motiveeritud. Tähtsust omab asjaolu, et isik ei ole suutnud esitada vajalikke dokumente, mis tõestaksid temal erialase kõrghariduse olemasolu. Kaebajale anti selleks piisavalt aega ja teenistussuhe lõpetati koheselt peale seda, kui ta keeldus igasuguste täiendavate dokumentide esitamisest, mistõttu puudus igasugune võimalus tuvastada tal ametikoha jaoks nõutava (erialase) kõrghariduse olemasolu. Antud juhul oli vastustaja jaoks olulisem kaebaja vassimine oma väidetava kõrghariduse olemasoluga, mistõttu otsustati ta vabastada teenistusest
Teenistusest vabastamisega seoses toimus ka teenistusülesannetega toimetuleku hindamine; 6) kaebaja viitab oma tööalastele saavutustele. Tegemist ei ole arenguvestluse kokkuvõttega, vaid kaebaja poolt oma ameti juhile esitatud omapoolsete vastustega küsimustele. Kaebajaga ei jõutud arenguvestlust läbi viia. Kaebajal oli puudujääke oma töö korraldamises, mis nähtub ka meilivestlustest ameti juhatajaga. Kaebaja hilines korduvalt teenistusse. Samas ei olnud katseaja ebarahuldavad tulemused formaalselt kaebaja teenistusest vabastamise aluseks. 4. Tallinna Halduskohtu 21.11.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) kaebaja on avaldusele lisatud CV-s märkinud haridustasemeks kõrgharidus: 1996 Oxford Brookes University, United Kingdom, bakalaureusekraad, eriala - jurist; 1998 Sydney Institute of Technology, Austraalia, diplom, eriala - infotehnoloogia programmist; 1999 Macguarie University, Austraalia, bakalaureusekraad, eriala - keskkonnakaitse, lingvistika, poliitika. Kae- 3
võimaldab isiku, kellel puudub ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks olev dokument, teenistusest vabastada koheselt peale nimetatud asjaolust teadasaamist. Kaebajale anti aega vajaliku haridusdokumendi esitamiseks teenistusse vormistamist 19.11.2007 kuni teenistusest vabastamiseni 10.04.2008, mis on piisavalt pikk aeg. Kaebaja ei esitanud vastustajale ega kohtule haridusdokumenti, millest nähtuks tema erialane (keskkonnaalane) kõrgharidus. Kaebaja oli teadlik, mida temalt nõutakse ja pidi aru saama, millised ebasoodsad tagajärjed võivad tema jaoks saabuda, kui ta vajalikku haridusdokumenti ei esita; 13)
lg 1 alusel võib riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna teenistusse võtta 18aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
lg 2 kohaselt võib kvalifikatsiooninõudeid kehtestada ametiasutuse juht või temast kõrgemalseisev ülemus või ametiasutus. Käesolevas asjas pidas tööandja vajalikuks, et keskkonnakaitseinspektori ametikohale kandideerijal oleks erialane kõrgharidus või selle omandamine lõppjärgus tulenevalt töö spetsiifikast. See on tööandja diskretsioon ning kohtul puudub pädevus seda otsustust ümber hinnata. Vastustaja käitus õiguspäraselt, vabastades kaebuse esitaja teenistusest
Vastustaja kinnitas, et kaebuse esitajale ei olnud võimalik tema kvalifikatsioonile vastavat muud ametikohta pakkuda, seda asjaolu ei ole kaebaja ka ümber lükanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Lembit Tukki apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada uue otsusega kaebus ning mõista välja menetluskulud. Põhjendused: 1) asjas tuli tuvastada: 1) kas vastustajal oli formaalne alus kaebaja teenistusest vabastamiseks
lg 3 p 1 alusel, mis hetkest see tekkis ja mis seda tõendab; 2) kas vastustajal oli sisuline põhjus kaebaja vabastamiseks mittevastavuse motiivil, kas vastustaja hindas teenistuse lõpetamisel kaebaja töötulemusi, milline oli tema järeldus ja mis seda tõendab. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks neid asjaolusid ja seeläbi vastustaja otsuse õiguspärasust objektiivselt ja igakülgselt kontrollinud. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Kohtuotsus ei vasta HKMS § 25 lg 2 nõuetele. Kohtuotsus on kallutatud vastustaja poole; 2) kohus tuvastas, et kaebaja ei esitanud vastustajale diplomit 19.11.2007, vaid 20.11.2007. Samas leidis tõendamist, et töövestluse ajal ei palutud kaebajal diplomit näidata, sest tavaks on dokumente nõuda tööle asumisel. Kuna atestatsioonikomisjon ja vastustaja nimetasid kaebaja 19.11.2007 ametisse, pole kuupäeval määravat tähtsust, oluline on kohtu järeldus, et uskuda tuleb vastustaja tunnistajaid, mitte kaebajat. Seeläbi lõi kohus kaebajast põhjendamatult ebasoodsa mulje. Kohus ei analüüsinud ühtki kaebaja vastuväidet, sealhulgas tema selgitust, et ta 5
Seega on asjasse puutumatud kohtuotsuse kirjeldused vastustaja toimingutest kaebajalt diplomi nõudmisel alates 19.11.2007 kuni 07.02.2008, mil lähtuda tuli seaduses sätestatud keskhariduse nõudest; 5) kohtul tulnuks hinnata vastustaja otsuseid ja toiminguid seoses erialase kõrghariduse nõude esitamisega kaebaja ametikohale perioodil 07.02.2008 – 10.04.2008. Kaebaja väitis (teeside p 3, 4), et erialase kõrghariduse nõue ei olnud seaduslik enne 07.02.2008, ja kui selline nõue kehtestati, oli vastustajal kaks võimalust: kas vabastada kaebaja teenistusest mittevastavuse tõttu või aktsepteerida tema vastavust sellele ametikohale. Vastustaja valis viimase variandi. Kohus eiras kaebaja väidet, et vastustaja tegi kahel korral (19.11.2007 ja 07.02.2008) diskretsiooniotsuse, leides, et kaebaja vastab ametikohale esitatud haridusnõuetele. Kohus ei selgitanud, millisel õiguslikul alusel sai vastustaja ise enda diskretsiooniotsuseid tühistada; 6) asjaolu, et kaebaja esitatud diplomi ja ülikooli akadeemilise õiendi alusel ei ole tuvastatav kaebajal keskkonnaalase kõrghariduse olemasolu, ei anna kaebuse rahuldamata jätmiseks alust, kuivõrd
lg 1 p 3 kohaldamiseks; 9) vastustajal puudus ka sisuline alus kaebaja teenistusest vabastamiseks, kuna ta tuli oma tööülesannetega hästi toime. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja kaebuses, 06.06.2008 arvamuses ja teesides (p 8) esitatud konkreetseid väiteid oma tööga toimetulemisest. Kuna kaebajat ei vabastatud katseaja ebarahuldavate tulemuste motiivil, loeti kaebajat töötulemustelt vastavaks. Osakonna juhataja S. R. ütlused kaebaja kahest hilinemisest on tõendamata. Kaebajale ei määratud ühtki distsiplinaarkaristust, tema palka tõsteti, ta asendas üle kuu aja R. D.it, erialase kõrgharidusega keskkonnaspetsialisti. R. D.i määramine teenistusest lahkunud osakonna juhataja kohustusi täitma tõendab tema teadmiste ja kogemuste arvestatavat taset. Kohus eiras R. D.i ütlusi kaebaja tööga toimetuleku kohta. Kohus eiras ka S. R. ütlusi, millest nähtub, et tal ei olnud aega kaebajat juhendada ega kontrollida. Ta tunnistas, et OÜ Adooli puudutava otsuse allkirjastamine oli tema viga. Arenguvestlus (ca 45 minutit) toimus 10.04.2008 hommikul, kuid seda ei viidud ajapuuduse tõttu lõpuni, kuigi kaebaja oli kirjalikult paar nädalat varem vastanud arenguvestluse teemaks olnud tööülesannete täitmisega seotud küsimustele. Et osakonnajuhatajal oli pidevalt kiire, on mõistetav, miks teda häiris, et ta peab katseajal inspektorile juhiseid ja selgitusi andma. Kuna keskkonnaameti vastused läksid välja osakonnajuhataja allkirjaga, oli vajalik koostöö osakonna juhataja vajalike juhiste saamiseks; 10) kaebajani jõudsid juba teenistuse lõpetamisel kuuldused tema ametikoha koondamisest, kuid seda pole võimalik tõendada. Kohtuistungil kinnitasid tunnistajad, et uut konkurssi kaebaja ametikoha täitmiseks ei tehta, kuna ametikoht koondatakse. Septembris 2008 tegi abivallavanem Jan Trei kaebajale telefoni teel ettepaneku kompromissiks tingimustel, mis arvestas koondamishüvitisi, kuid hiljem taganes ettepanekust. Seega võib väita, et kuni inimest oli vaja, ei mänginud tema erialast kõrgharidust tõendava dokumendi olemasolu mingit rolli. Teenistusest vabastamise otsitud põhjuseks muutusid vastustaja poolt aktsepteeritud dokumendid siis, kui inimest enam vaja ei olnud. Seega toimus kaebaja teenistusest vabastamine
Seda tõendab vastustaja tegevus kogumis ja asjaolu, et kaebaja tuli sisuliselt toime keskkonnakaitseinspektori ametikohustuste täitmisega. 6. Viimsi Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) erialase kõrghariduse nõue oli kaebajale arusaadav ja sellise nõude püstitamine ei nõua tööandjalt spetsiaalse haldusakti vastuvõtmist. Töökuulutuse tekst koostatakse lähtudes ameti juhi seisukohtadest, kuid enne selle sisestamist tööportaali kooskõlastatakse see abivallavanemaga, kelle haldusalasse amet kuulub ja selle läbi ka vallavalitsusega. Erialase kõrghariduse nõue tulenes vajaliku teenistuja töö spetsiifikat arvestades vallavalitsuse seisukohast; 2) kaebaja teenistusse võtmisega ei tehtud diskretsiooniotsust ja ametijuhendi tutvustamisega ei toimunud teistkordset tuvastamist, et kaebaja vastab oma ametikohale. Tööandja võib Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangust loobuda, kui ta omab piisavat teavet välisriigi kvalifikatsiooni ja selle välja andnud riigi haridussüsteemi kohta. Juhul kui tööandja loobub Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangust, peab ta hindamisel ja vastavuse määramisel lähtuma Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määrusega nr 89 kehtestatud tingimustest ja korrast. Viimsi Vallavalitsus ei omanud ülaltooduks piisavat pädevust ja seepärast pöörduski koheselt peale kaebajalt esimese dokumendi (diplomi) saamist vastava päringuga Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole. Keskkonnakaitseinspektori ametijuhendis fikseeriti vallavalitsuse nõudmised nimetatud ametikoha täitjale, millest kaebaja oli niigi teadlik. Samaaegselt oli pooleli kaebajal erialase kõrghariduse olemasolu tuvastamine; 3) Eesti ENIC/NARIC Keskuse vastuste põhjal ei tohiks olla kahtlust, et kaebaja pole esitanud dokumente, mille alusel saaks väita, et tal on olemas akadeemiline kraad, mis vastaks Eesti 7
lg 1 p 3, mitte aga katseaja ebarahuldavaid tulemusi; 5) kaebaja väide diplomi esitamisest 19.11.2007 ei saa vastata tõele. Kaebaja poolt diplomi esitamist esmakordselt alles peale teenistusse vormistamist kinnitab ka asjaolu, et diplom on antud John Tuck´i nimele, mis omakorda tingis nimevahetusega seotud dokumentide esitamise nõude. Sellist asjaolu ei oleks töövestlusel tähelepanuta jäetud; 6) kaebaja üritab seada kahtluse alla tunnistajate T. T. ja S. R. ütluste usaldusväärsust. S. R. oli esimese kohtuistungi toimumise ajaks valla teenistusest lahkunud ja personalispetsialist T. T. viimaseks tööpäevaks oli 31.08.2008, kohtuistungi toimumise päevaks oli ta lahkumisavalduse juba esitanud. Seega pole alust ütluste usaldusväärsuse kõigutamiseks viidata teenistussuhtele. Kaebaja poolt kutsutud tunnistaja R. D. lükkas aga ümber kaebaja väite tema vaenusuhetest S. R.ga; 7) ka kohtupraktikas on leitud, et hinnangu andmisel teenistusülesannetega toimetuleku kohta võib olla üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht, kas ametnikul on tema ametikoha jaoks piisavad teadmised, kogemused, võimed ja muud isikuomadused (Riigikohtu 08.05.2001 otsus nr 3-3-1-27-01 ja 12.05.2008 otsus nr 3-3-1-18-08). Ameti tolleaegse juhataja tunnistaja S. R. ütlusi toetavad E-kirjade vahetus ja tunnistaja T. T. ütlused. Soovimata vaidlustada tunnistaja R. D.i ütlusi, märgib vastustaja, et töökaaslane ja kaebajaga suhteliselt lähedastes suhetes olev isik ei saa anda kaebaja tööga toimetulekule nii pädevat ja igakülgset hinnangut, kui ameti juhataja. Praktilises elus ei ole normaalne, et iga hilinemine leiaks lahenduse distsiplinaarkorras. Seepärast on S. R. ütlused seoses kaebaja töödistsipliiniga vastustaja jaoks usutavad ja osaliselt tõendatud ka E-kirjadega; 8) keskkonnakaitseinspektori ametikoht kaotati keskkonnaameti koosseisust Viimsi Vallavolikogu 11.11.2008 määrusega nr 23. Aprillis 2008 polnud ametikoha koondamisest juttu ja alles sügisel 2008 selgus, et kaks inimest suudavad ameti ees seisvaid ülesandeid edukalt täita. Vallavolikogu eelnimetatud määruse eelnõu kooskõlastati vallavalitsuse 31.10.2008 istungil; RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja ühelt poolt avaldanud avaliku konkursi väljakuulutamise teel septembris 2007 soovi leida keskkonnakaitseinspektori ametikohale isikut, kellel on erialane kõrgharidus või erialase kõrghariduse omandamine lõppjärgus ning kaebaja teiselt poolt on avaldanud soovi kandideerida keskkonnakaitseinspektori ametikohale ja pidanud ennast sobivaks kandidaadiks, kuna omab vastavat kõrgharidust ja erialast tööstaaži. 8. Kaebaja märgib õigesti, et seadusest ei tulene kohaliku omavalitsuse ametnikule erialase kõrghariduse nõuet ja sellist nõuet ei tulenenud ka Viimsi vallavanema poolt 02.01.2004 kinnitatud keskkonnakaitseinspektori ametijuhendist. Kuigi ametikohale erialase kõrghariduse nõude kehtestamine ei nõua kohalikult omavalitsuselt spetsiaalse haldusakti vastuvõtmist, võib täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid
lg 2 alusel kehtestada ametiasutuse juht või temast kõrgemalseisev ülemus või ametiasutus. Viimsi Vallavalitsuse Keskkonnaameti juhataja, kes avaliku konkursi kuulutuse teksti koostas, ega abivallavanem, kellega vastustaja väitel kuulutuse tekst kooskõlastati, ei ole selleks pädevad isikud
lg 2 tähenduses pädeva isiku - vallavanema - poolt 07.02.2008 käskkirjaga nr 9-P, kui kinnitati keskkonnakaitseinspektori uus ametijuhend. Kaebajale on tutvustatud keskkonnakaitseinspektori ametijuhendit allkirja vastu ja kaebaja ei ole ametijuhendis kehtestatud erialase kõrghariduse nõuet vaidlustanud. Seega oli vastustajal õiguslik alus nõuda kaebajalt dokumente keskkonnaalase kõrghariduse omamise kohta pärast 07.02.2008 käskkirja jõustumist.
lg-s 1 ettenähtud alusel ametnik ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastatakse, on kohaliku omavalitsuse otsustada. Seetõttu ei saa veel asjaolust, et kaebajat ei vabastatud teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, teha järeldust vastustaja rahuloleku kohta tema tööga. Samuti ei näita distsiplinaarkaristuse puudumine ametniku tööga hästi toimetulekut. Asjaolu, et tunnistaja R. D. on laenanud kaebajalt raha korteri soetamiseks, tekitab kahtlusi tema ütluste usaldusväärsuses kaebaja suurepärase tööga toimetuleku kohta. Samas kinnitab kohtule esitatud e-kirjavahetus tunnistaja S. R. ütlusi, mille kohaselt kaebaja teadmised ja kogemused ei olnud piisavad ega vastanud ootusele, mis tekkisid kaebaja suhtes vestluse põhjal, ning ta vajas palju juhendamist, nõustamist ja kontrollimist. 14. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlusi tema teenistusest vabastamise põhjuste otsitusest ja leiab, et kaebaja on teenistusest vabastatud õiguspäraselt. 15. Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited lõppjäreldustes õige halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaire Pikamäe Ruth Virkus Lilianne Aasma 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.