← Eesti

3-08-931/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2009 Tallinn Haldusasja number 3-08-

) § 117 lg 1 p 3 alusel seoses dokumendi puudumisega, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus, arvestades keskkonnaameti juhataja S. R. ja personalispetsialist T. T. 10.04.2008 ettepanekut nr 7-1/1173, Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskuse (Eesti ENIC/NARIC Keskuse) 25.03.2008 hinnangut nr 7-1/3692-3 ja asjaolu, et tema kvalifikatsioonile vastavat muud ametikohta ei ole võimalik pakkuda. 2. L. Tukki kaebuses paluti tühistada Viimsi vallavanema 10.04.2008 käskkiri nr 17-P, tunnistada teenistusest vabastamine seadusevastaseks ja ennistada kaebaja teenistusse, mõista välja tasu sunnitult teenistusest puudutud aja eest ja jätta kohtukulud vastustaja kanda. Põhjendused: 1) seadusest ei tulene kohaliku omavalitsuse ametnikule erialase kõrghariduse nõuet.

§ 14

lg 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse ametnikuna teenistusse võtta keskharidusega Eesti kodaniku. Kaebaja vastab neile nõuetele; 2) kaebaja esitas keskkonnakaitseinspektori ametikohale konkureerimiseks vastustajale avalduse, CV ja kõrgharidust tõendava diplomi. Töövestluse käigus ei teavitatud kaebajat mistahes kahtlustest tema kvalifikatsiooni osas. Vastustaja otsuse kohaselt vastas kaebaja ametikohale seatud nõuetele ja teda nimetati keskkonnaameti keskkonnakaitseinspektori ametikohale; 3) kaebaja teenistusse võtmise täiendavad kvalifikatsiooninõuded tulenesid vastustaja nägemusest, samuti nagu ka hinnang kaebaja vastavusest nendele nõuetele. Kaebaja teenistuse lõppemine ei ole tingitud objektiivsetest asjaoludest, vaid vastustaja ebajärjekindlatest ja vastuolulistest otsustest tema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise küsimuses. Kui vastustaja aktsepteeris avaliku konkursi toimumise käigus kõiki kaebaja esitatud dokumente ja asjaolusid lisatingimusi esitamata, siis mõned kuud hiljem ei ole kuidagi põhjendatud ega seaduslik oma otsuse kahtluse alla seadmine. Vastustaja taoline käitumine kahjustab oluliselt kaebaja huve; 4) asjaolu, et Eesti ENIC/NARIC Keskus ei suuda esitatud dokumentide alusel hinnata välismaa hariduse kvalifikatsiooni, ei tähenda, et kaebajal puudub vastav kõrgharidus. Kaebaja kinnitab, et tal on kõrgharidus. Probleem tuleneb Eesti ja Austraalia haridusdokumentide ja asjaajamise eripärast; 5) kõrgharidusdiplom iseenesest ei taga teenistusülesannetega toimetulekut. Kaebaja teenistusest vabastamise põhjused on otsitud, vastustaja ei võtnud arvesse tegelikku tööga toimetulekut. Kaebaja teenistus sujus suurepäraselt. Vastustajal ei olnud tema töö suhtes mingeid pretensioone, samas jäeti põhjendamatult arvestamata tema tegevuse tulemuslikkus. 3. Viimsi Vallavalitsuse vastuses paluti jätta L. Tukki kaebus rahuldamata. 1)

§ 17lg 2 alusel võib kehtestada täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid.

Keskkonnakaitseinspektori ametikohale kandideerijal peeti töö spetsiifikast tulenevalt vajalikuks erialase kõrghariduse olemasolu või selle omandamist lõppjärgus – viimasel kursusel. Sellele osundati tööpakkumise kuulutuses. Kuna kaebaja avaldusest ja CV-st nähtus, et ta vastab ametikohale ettenähtud nõuetele, osutuski ta valituks.

nõuete kohaselt esitas kaebaja ka vastava kinnituse; 2) Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni 2

(10)3-08-931 nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ §-de 1 ja 4 alusel peab isik, kellele on antud välisriigis haridust tõendav dokument, taotlema selle Eesti kvalifikatsioonile vastavuse hindamist ja akadeemilist tunnustamist. Korra § 5 lg 1 järgi on selleks pädev Eesti ENIC/NARIC Keskus; 3) teenistusse võtmisel esitas kaebaja Macquarie University diplomi ilma akadeemilise õiendi ja välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni akadeemilise tunnustuseta. Seetõttu pöördus vastustaja 20.11.2007 Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole esitatud dokumendile hinnangu saamiseks. Eesti ENIC/NARIC Keskus vastas 11.02.2008 kirjaga nr 11-3/2156-1, et nad ei saa anda esitatud haridusdokumendi (Macquarie University Bachelor of Arts) alusel hinnangut kvalifikatsioonile, kuna puudub ametlik akadeemiline õiend (Official Transcript). Vastustaja nõudmisel esitas kaebaja haridusdokumendi (Macquarie University Academic Record Bachelor of Arts with the Diploma of Education in Division of Hum), mis esitati 13.03.2008 Eesti ENIC/NARIC Keskusele. Viimane teatas 20.03.2008 kirjas nr K/410, et nad ei saa anda hinnangut kvalifikatsioonile, kuna esitatud akadeemiline õiend (Academic Record) kajastab ainult 1998. aastal läbitud kursusi (16 ainepunkti 68-st), hinnangu andmiseks oleks vaja esitada veel dokumendid eelnevate õpingute (52 ainepunkti) ja õpetajakoolituse (Diploma of Education) läbimise kohta. Vaatamata vastustaja korduvatele nõudmistele kaebaja täiendavaid dokumente ei esitanud. Esitatud dokumentidest ei selgunud ka, kas väidetav kõrgharidus on keskkonnaalane, nagu märgiti CV-s. Kaebaja ei soovinud esitada ka teisi CV-s ära märgitud kõrghariduste diplomeid; 4) seetõttu kohustati Viimsi Vallavalitsuse 04.04.2008 istungi protokollilise otsusega nr 16 personalispetsialisti ja keskkonnaameti juhatajat tegema vallavanemale ettepanekut kaebajaga teenistussuhte jätkamise, lõpetamise vms kohta. 10.04.2008 tegid keskkonnaameti juhataja S. R. ja kantselei personalispetsialist T. T. vallavanemale ettepaneku kaebaja ametist vabastada, kuna ta ei ole esitanud vajalikke dokumente kõrghariduse tõendamiseks; 5)

§ 117

lg 1 p 3 alusel võib ametniku ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Sama sätte neljanda lõike kohaselt tuleb ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse või tervisliku seisundi tõttu ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Riigikohtu 07.03.2003 otsuse nr 3-3-120-03 p-s 16 antud selgitus laieneb ka ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise juhule. Vastustajal oli kohustus kaebaja ametist vabastada ja kuna ei olnud võimalik talle teist ametikohta pakkuda, tuli ta vabastada ka teenistusest. Kaevatav käskkiri on piisavalt motiveeritud. Tähtsust omab asjaolu, et isik ei ole suutnud esitada vajalikke dokumente, mis tõestaksid temal erialase kõrghariduse olemasolu. Kaebajale anti selleks piisavalt aega ja teenistussuhe lõpetati koheselt peale seda, kui ta keeldus igasuguste täiendavate dokumentide esitamisest, mistõttu puudus igasugune võimalus tuvastada tal ametikoha jaoks nõutava (erialase) kõrghariduse olemasolu. Antud juhul oli vastustaja jaoks olulisem kaebaja vassimine oma väidetava kõrghariduse olemasoluga, mistõttu otsustati ta vabastada teenistusest

§ 117lg 1 p 3 alusel, mitte katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.

Teenistusest vabastamisega seoses toimus ka teenistusülesannetega toimetuleku hindamine; 6) kaebaja viitab oma tööalastele saavutustele. Tegemist ei ole arenguvestluse kokkuvõttega, vaid kaebaja poolt oma ameti juhile esitatud omapoolsete vastustega küsimustele. Kaebajaga ei jõutud arenguvestlust läbi viia. Kaebajal oli puudujääke oma töö korraldamises, mis nähtub ka meilivestlustest ameti juhatajaga. Kaebaja hilines korduvalt teenistusse. Samas ei olnud katseaja ebarahuldavad tulemused formaalselt kaebaja teenistusest vabastamise aluseks. 4. Tallinna Halduskohtu 21.11.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) kaebaja on avaldusele lisatud CV-s märkinud haridustasemeks kõrgharidus: 1996 Oxford Brookes University, United Kingdom, bakalaureusekraad, eriala - jurist; 1998 Sydney Institute of Technology, Austraalia, diplom, eriala - infotehnoloogia programmist; 1999 Macguarie University, Austraalia, bakalaureusekraad, eriala - keskkonnakaitse, lingvistika, poliitika. Kae- 3

(10)3-08-931 baja väitis, et esitas nimetatutest viimase diplomi enne tööle võtmist toimunud vestluse ajal ja sellest tehti koopia. Kaebajalt töövestluse käigus diplomi esitamist ei nõutud; 2) tunnistaja T. T. ütluste kohaselt ei nõutud kaebajalt vestluse käigus täiendavaid dokumente ja tavaliselt esitatakse vajalikud dokumendid esimesel tööpäeval. Kaebaja ütles 19.11.2007, et unustas dokumendid koju ja ta esitas diplomi 20.11.
  1. Seejärel pöörduti Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole, et saada teada, kas kaebaja haridus on erialane ja kas see vastab Eesti kõrgharidusele. ENIC/NARIC Keskus nõudis täiendavaid dokumente, mida nõuti kaebajalt, kellele anti dokumentide esitamiseks nädal aega. Küsimusele, kas kaebaja esitab veel dokumente, vastas ta, et ei esita. Macguarie Ülikooli kodulehel märgitakse kaebaja diplomil toodud eriala kohta, et tegemist on baasharidusega. Ülikooli kodulehel on ka info, et 48 tunni jooksul väljastatakse kõik nõutud dokumendid ja andmed asjaomastele isikutele; 3) tunnistaja S. R. kinnitas, et kaebaja esitas 20.11.2007 diplomi ja nimemuutmise dokumendi (Lembit Tukkist sai John Tuck). Kaebajalt nõuti täiendavate dokumentide esitamist ENIC/NARIC kirja põhjal. 26.03.2007 nõuti kaebajalt keskharidust tõendavat dokumenti teenistuslehe täitmiseks. Kaebaja ei esitanud intervjuu ajal diplomit ega muid dokumente; 4) tuginedes tunnistajate T. T. ja S. R. ütlustele tuvastas kohus, et kaebaja esitas vastustajale diplomi 20.11.2007; 5) Macquarie Ülikooli diplomi kohaselt on kaebajale omistatud bakalaureuse kraad (Bachelor of Arts), mis on välja antud Austraalias, Sydneys 23.09.
  2. Macquarie Ülikooli akadeemilise õiendi (Academic Record) kohaselt on kaebaja
  3. aastal läbinud kursusi, kuid õiendilt ei nähtu keskkonnaalase kursuse läbimist. Kaebaja esitatud tõendite põhjal ei ole tuvastatav, et tal oleks keskkonnaalane kõrgharidus; 6) vastustaja oleks pidanud kontrollima enne kaebaja ametisse nimetamist, kas tal on nõutav erialane (keskkonnaalane) kõrgharidus, kuid ei teinud seda. Samas pidi kaebaja aru saama, mida ja milleks temalt nõutakse. Kaebaja käitus vastustaja suhtes ebaausalt ja vastutustundetult, kui märkis CV-sse kõrgkoolid, mille diplomeid ta hiljem tööandjale ei esitanud, teatades, et tal ei ole enam midagi esitada peale kahe eelnimetatud dokumendi, mille alusel Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangul ei ole võimalik teostada hindamismenetlust; 7) kaebaja ei ole tõendanud keskkonnaalase kõrghariduse omamist ega esitanud diplomit, millest nähtuks, et talle on omistatud bakalaureuse kraad keskkonna(kaitse) vms erialal; 8) Eesti ENIC/NARIC Keskus vastas kohtule 19.09.2008 kirjas nr K/410-a muuhulgas, et kraadi andmist tõendav diplom ei ole piisav välisriigis saadud kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks ja tunnustamiseks. 20.02.2008 Macquarie Ülikooli poolt on välja antud akadeemiline õiend õpingute kohta kombineeritud õppekava järgi, kuid selle kombineeritud õpingute diplomit ei ole välja antud, kuna õppekava on täitmata. Macquarie Ülikooli poolt on välja antud diplom bakalaureusekraadi (Bachelor of Arts) andmise kohta (kraadi andmist tõendav diplom). Kraadi Bachelor of Arts saamiseks läbitav õppekava on osa kombineeritud õppekavast kvalifikatsiooni Bachelor of Arts with the Diploma of Education in Division of HUM saamiseks. J. Tuck on kombineeritud õppekava selle osa, mis annab kraadi Bachelor of Arts, täitnud ja seda tõendab ülikooli poolt septembris 1999 välja antud diplom, kuid puudub akadeemiline õiend nimetatud õpingute kohta. Akadeemilise õiendi esitamine on Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määrusega nr 89 nõutav, selle puudumine ei võimalda teostada hindamismenetlust, määrata vastavust Eesti haridussüsteemi kvalifikatsioonile ega teha ettepanekut kvalifikatsiooni tunnustamiseks. Samuti puudub teave John Tucki eriala kohta kraadi Bachelor of Arts saamiseks, kuna seda annab akadeemiline õiend, mida ei esitatud. Seega on kaebaja CV-sse (erialase) kõrghariduse omamise kohta esitanud andmeid, mille kinnitamiseks tal ei ole tõendeid. Samuti ei esitanud kaebaja töötamise kohta Eestis või välismaal ühtegi tõendit, mille alusel võiks järeldada, et ta on tööalaselt kokku puutunud keskkonnaalaste küsimustega, nagu CV-s väidetakse; 4
(10)3-08-931 9) tööandja otsustab, milline haridustase peab konkreetsele ametikohale kandideerijal olema, tegemist on tööandja diskretsiooniga. Kohus ei saa tööandja asemel otsustada, milline haridus peaks kaebajal olema keskkonnakaitseinspektori ametikohal. Kaebaja väitel oli 02.01.2004 kinnitatud keskkonnakaitseinspektori ametijuhendi (vormistatud Fred Lainjärve nimele) järgi nõutav keskharidus ja tööandjal polnud õigust hiljem inspektorile kõrghariduse nõuet esitada. Kohus ei nõustunud kaebajaga. Viimsi vallavanema 07.02.2008 käskkirjaga nr 9-P kinnitatud keskkonnakaitseinspektori ametijuhendis (impersonaalne) on erialase kõrghariduse nõue sisse kirjutatud. Kaebajat on uue ametijuhendiga tutvustatud allkirja vastu. Asjaolu, et eelmises keskkonnainspektori ametijuhendis ei nõutud erialast kõrgharidust, ei tähenda veel, et tööandjal ei ole õigust hiljem seda tingimust muuta. Erialase kõrghariduse nõudest olid teadlikud kõik konkursil kandideerijad internetis avaldatud kuulutuse kaudu; 10) keskkonnaalase kõrgharidusega tunnistaja R. D. ütluste kohaselt töötas ta koos kaebajaga ca 4 kuud, kaebajal olid keskkonnaameti juhatajaga normaalsed tööalased suhted; 11) vastustaja kinnitas kohtule, et teenistusest vabastamisel hinnati kaebaja töönäitajaid, toimetulekut teenistusülesannete täitmisega, töödistsipliini järgimist jms. Haldusasja materjalid ei kinnita kaebaja väidet tema teenistusest vabastamisest otsitud põhjusel; 12)

§ 117

võimaldab isiku, kellel puudub ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks olev dokument, teenistusest vabastada koheselt peale nimetatud asjaolust teadasaamist. Kaebajale anti aega vajaliku haridusdokumendi esitamiseks teenistusse vormistamist 19.11.2007 kuni teenistusest vabastamiseni 10.04.2008, mis on piisavalt pikk aeg. Kaebaja ei esitanud vastustajale ega kohtule haridusdokumenti, millest nähtuks tema erialane (keskkonnaalane) kõrgharidus. Kaebaja oli teadlik, mida temalt nõutakse ja pidi aru saama, millised ebasoodsad tagajärjed võivad tema jaoks saabuda, kui ta vajalikku haridusdokumenti ei esita; 13)

§ 14

lg 1 alusel võib riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna teenistusse võtta 18aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

§ 117

lg 2 kohaselt võib kvalifikatsiooninõudeid kehtestada ametiasutuse juht või temast kõrgemalseisev ülemus või ametiasutus. Käesolevas asjas pidas tööandja vajalikuks, et keskkonnakaitseinspektori ametikohale kandideerijal oleks erialane kõrgharidus või selle omandamine lõppjärgus tulenevalt töö spetsiifikast. See on tööandja diskretsioon ning kohtul puudub pädevus seda otsustust ümber hinnata. Vastustaja käitus õiguspäraselt, vabastades kaebuse esitaja teenistusest

§ 117lg 1 p 3 alusel.

Vastustaja kinnitas, et kaebuse esitajale ei olnud võimalik tema kvalifikatsioonile vastavat muud ametikohta pakkuda, seda asjaolu ei ole kaebaja ka ümber lükanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Lembit Tukki apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada uue otsusega kaebus ning mõista välja menetluskulud. Põhjendused: 1) asjas tuli tuvastada: 1) kas vastustajal oli formaalne alus kaebaja teenistusest vabastamiseks

§ 117

lg 3 p 1 alusel, mis hetkest see tekkis ja mis seda tõendab; 2) kas vastustajal oli sisuline põhjus kaebaja vabastamiseks mittevastavuse motiivil, kas vastustaja hindas teenistuse lõpetamisel kaebaja töötulemusi, milline oli tema järeldus ja mis seda tõendab. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks neid asjaolusid ja seeläbi vastustaja otsuse õiguspärasust objektiivselt ja igakülgselt kontrollinud. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Kohtuotsus ei vasta HKMS § 25 lg 2 nõuetele. Kohtuotsus on kallutatud vastustaja poole; 2) kohus tuvastas, et kaebaja ei esitanud vastustajale diplomit 19.11.2007, vaid 20.11.2007. Samas leidis tõendamist, et töövestluse ajal ei palutud kaebajal diplomit näidata, sest tavaks on dokumente nõuda tööle asumisel. Kuna atestatsioonikomisjon ja vastustaja nimetasid kaebaja 19.11.2007 ametisse, pole kuupäeval määravat tähtsust, oluline on kohtu järeldus, et uskuda tuleb vastustaja tunnistajaid, mitte kaebajat. Seeläbi lõi kohus kaebajast põhjendamatult ebasoodsa mulje. Kohus ei analüüsinud ühtki kaebaja vastuväidet, sealhulgas tema selgitust, et ta 5

(10)3-08-931 elab vähem kui 5 minuti kaugusel vallavalitsusest ja oleks saanud diplomi tuua koheselt, isegi, kui ta tõesti oleks selle koju unustanud teenistusse asumise esimesel päeval (mis pole õige). Kohus ei ole analüüsinud asjas kogutud tõendeid igakülgselt ja kogumis; 3) kuigi kohus tuvastas vaidluses vastustaja süü, ei tulene sellest vastustajale negatiivseid tagajärgi, vaid hoopis kaebajale heideti ette ebaausat ja vastutustundetut käitumist. Kohus asus tööandja rolli ja minetas objektiivsuse, esitades õigusliku aluseta nõudeid muude kõrghariduste omandamise tõendamise kohta; 4) kohus ei tuvastanud, kas vastustaja personalispetsialisti ja keskkonnaameti juhataja koostatud CV Keskuse internetiportaali kuulutusel, mis nägi keskkonnaameti keskkonnakaitseinspektori ametikohale kandideerijale ette erialase kõrghariduse nõude, oli seaduslik alus. Kohus eiras kaebaja väidet, et 02.01.2004 kinnitatud keskkonnakaitseinspektori ametijuhend ei sisaldanud erialase kõrghariduse nõuet ja et keskkonnaameti juhataja, kes kuulutuse teksti koostas ja kõrghariduse nõude kehtestas, ei ole selleks

§ 17lg 2 kohaselt pädev.

Seega on asjasse puutumatud kohtuotsuse kirjeldused vastustaja toimingutest kaebajalt diplomi nõudmisel alates 19.11.2007 kuni 07.02.2008, mil lähtuda tuli seaduses sätestatud keskhariduse nõudest; 5) kohtul tulnuks hinnata vastustaja otsuseid ja toiminguid seoses erialase kõrghariduse nõude esitamisega kaebaja ametikohale perioodil 07.02.2008 – 10.04.2008. Kaebaja väitis (teeside p 3, 4), et erialase kõrghariduse nõue ei olnud seaduslik enne 07.02.2008, ja kui selline nõue kehtestati, oli vastustajal kaks võimalust: kas vabastada kaebaja teenistusest mittevastavuse tõttu või aktsepteerida tema vastavust sellele ametikohale. Vastustaja valis viimase variandi. Kohus eiras kaebaja väidet, et vastustaja tegi kahel korral (19.11.2007 ja 07.02.2008) diskretsiooniotsuse, leides, et kaebaja vastab ametikohale esitatud haridusnõuetele. Kohus ei selgitanud, millisel õiguslikul alusel sai vastustaja ise enda diskretsiooniotsuseid tühistada; 6) asjaolu, et kaebaja esitatud diplomi ja ülikooli akadeemilise õiendi alusel ei ole tuvastatav kaebajal keskkonnaalase kõrghariduse olemasolu, ei anna kaebuse rahuldamata jätmiseks alust, kuivõrd

  1. a)kohus tuvastas, et tekkinud olukorras on süüdi vastustaja, keda need dokumendid töövestlusel, enne kaebaja teenistusse nimetamist ega ametijuhendi kehtestamisel ei huvitanud; kohtu järeldus ei erine Eesti ENIC/NARIC Keskuse 20.03.2008 kirjas toodust, samas ei anna Eesti ENIC/NARIC Keskus esitatud dokumentide põhjal hinnangut, et kaebajal puudub erialast kõrgharidust tõendav dokument;
  2. c)käesolevas vaidluses ei pea ega saagi kohus tuvastada välisriigis omandatud hariduse kvalifikatsiooni vastavust esitatud dokumentidele. Kohus pidanuks tuvastama, milline pädev organ pidi isiku tööle asumisel tunnustusotsuse tegema, kas pädev organ on otsuse teinud ja millal see on tehtud. Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määruse nr 89 §-de 8 ja 13 kohaselt teeb tunnustamisotsuse tööandja, kelle juures taotleja soovib tööle asuda. Vastustaja tegi tunnustamisotsuse 19.11.2007 ja 07.02.2008, lugedes kaebaja vastavaks tema ametikohale esitatud haridusnõuetele. Viidatud määruse kohaselt on seesugune tunnustamisotsustus siduv ainult otsuse teinud tööandja piires. Seega puudub vastustajal seaduslik alus oma diskretsiooniotsuse hilisemaks muutmiseks; 7) vastustaja ei nõudnud kaebajalt täiendavaid dokumente enne 14.02.2008, mil Eesti ENIC/ NARIC Keskuse kirjast ilmnes akadeemilise õiendi esitamise vajadus. Kohus eiras fakti, et kaebaja ei keeldunud koostööst, vaid edastas nõude Austraaliasse ja 13.03.2008 esitas vastustaja akadeemiline õiendi Eesti ENIC/NARIC Keskusele. Järgmiste täiendavate dokumentide esitamise nõude sai kaebaja 26.03.2008, kuid seda polnud faktiliselt võimalik täita, sest teda vabastati 10.04.2008 teenistusest. Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt anti kaebajale puuduvate dokumentide esitamiseks nädal aega, mis ilmselgelt pole mõistlik aeg. Kaebaja tegi endast oleneva, et aidata vastustajal lahendada olukorda, mille tekkimises ei olnud süüdi kaebaja. Kohus jättis tähelepanuta, et Austraalia ülikooli puhul on tegemist Eestist (ja Euroopa Liidust) oluliselt erineva õigusruumi, haridussüsteemi ja tööturu tavadega, mistõttu edastatud taotlused ei ole lihtsalt ega kiirelt täidetavad, eriti siis, kui uuesti nõuda ülikoolilt akadeemilist õiendit; 8) väär on kohtu seisukoht, et kaebaja vabastati teenistusest koheselt peale teadasaamist asjaolust, et tal puudub ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks olev dokument. Käskkirjas 6

(10)3-08-931 tugineti Eesti ENIC/NARIC Keskuse 25.03.2008 hinnangule, milles ei väidetud, et kaebajal puudub erialast kõrgharidust tõendav diplom. Seega ei saanud vastustaja tugineda teenistuse lõpetamisel sellele asjaolule ehk tal puudus formaalne alus

§ 117

lg 1 p 3 kohaldamiseks; 9) vastustajal puudus ka sisuline alus kaebaja teenistusest vabastamiseks, kuna ta tuli oma tööülesannetega hästi toime. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja kaebuses, 06.06.2008 arvamuses ja teesides (p 8) esitatud konkreetseid väiteid oma tööga toimetulemisest. Kuna kaebajat ei vabastatud katseaja ebarahuldavate tulemuste motiivil, loeti kaebajat töötulemustelt vastavaks. Osakonna juhataja S. R. ütlused kaebaja kahest hilinemisest on tõendamata. Kaebajale ei määratud ühtki distsiplinaarkaristust, tema palka tõsteti, ta asendas üle kuu aja R. D.it, erialase kõrgharidusega keskkonnaspetsialisti. R. D.i määramine teenistusest lahkunud osakonna juhataja kohustusi täitma tõendab tema teadmiste ja kogemuste arvestatavat taset. Kohus eiras R. D.i ütlusi kaebaja tööga toimetuleku kohta. Kohus eiras ka S. R. ütlusi, millest nähtub, et tal ei olnud aega kaebajat juhendada ega kontrollida. Ta tunnistas, et OÜ Adooli puudutava otsuse allkirjastamine oli tema viga. Arenguvestlus (ca 45 minutit) toimus 10.04.2008 hommikul, kuid seda ei viidud ajapuuduse tõttu lõpuni, kuigi kaebaja oli kirjalikult paar nädalat varem vastanud arenguvestluse teemaks olnud tööülesannete täitmisega seotud küsimustele. Et osakonnajuhatajal oli pidevalt kiire, on mõistetav, miks teda häiris, et ta peab katseajal inspektorile juhiseid ja selgitusi andma. Kuna keskkonnaameti vastused läksid välja osakonnajuhataja allkirjaga, oli vajalik koostöö osakonna juhataja vajalike juhiste saamiseks; 10) kaebajani jõudsid juba teenistuse lõpetamisel kuuldused tema ametikoha koondamisest, kuid seda pole võimalik tõendada. Kohtuistungil kinnitasid tunnistajad, et uut konkurssi kaebaja ametikoha täitmiseks ei tehta, kuna ametikoht koondatakse. Septembris 2008 tegi abivallavanem Jan Trei kaebajale telefoni teel ettepaneku kompromissiks tingimustel, mis arvestas koondamishüvitisi, kuid hiljem taganes ettepanekust. Seega võib väita, et kuni inimest oli vaja, ei mänginud tema erialast kõrgharidust tõendava dokumendi olemasolu mingit rolli. Teenistusest vabastamise otsitud põhjuseks muutusid vastustaja poolt aktsepteeritud dokumendid siis, kui inimest enam vaja ei olnud. Seega toimus kaebaja teenistusest vabastamine

§ 117lg 1 p 3 alusel otsitud põhjusel.

Seda tõendab vastustaja tegevus kogumis ja asjaolu, et kaebaja tuli sisuliselt toime keskkonnakaitseinspektori ametikohustuste täitmisega. 6. Viimsi Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) erialase kõrghariduse nõue oli kaebajale arusaadav ja sellise nõude püstitamine ei nõua tööandjalt spetsiaalse haldusakti vastuvõtmist. Töökuulutuse tekst koostatakse lähtudes ameti juhi seisukohtadest, kuid enne selle sisestamist tööportaali kooskõlastatakse see abivallavanemaga, kelle haldusalasse amet kuulub ja selle läbi ka vallavalitsusega. Erialase kõrghariduse nõue tulenes vajaliku teenistuja töö spetsiifikat arvestades vallavalitsuse seisukohast; 2) kaebaja teenistusse võtmisega ei tehtud diskretsiooniotsust ja ametijuhendi tutvustamisega ei toimunud teistkordset tuvastamist, et kaebaja vastab oma ametikohale. Tööandja võib Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangust loobuda, kui ta omab piisavat teavet välisriigi kvalifikatsiooni ja selle välja andnud riigi haridussüsteemi kohta. Juhul kui tööandja loobub Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangust, peab ta hindamisel ja vastavuse määramisel lähtuma Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määrusega nr 89 kehtestatud tingimustest ja korrast. Viimsi Vallavalitsus ei omanud ülaltooduks piisavat pädevust ja seepärast pöörduski koheselt peale kaebajalt esimese dokumendi (diplomi) saamist vastava päringuga Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole. Keskkonnakaitseinspektori ametijuhendis fikseeriti vallavalitsuse nõudmised nimetatud ametikoha täitjale, millest kaebaja oli niigi teadlik. Samaaegselt oli pooleli kaebajal erialase kõrghariduse olemasolu tuvastamine; 3) Eesti ENIC/NARIC Keskuse vastuste põhjal ei tohiks olla kahtlust, et kaebaja pole esitanud dokumente, mille alusel saaks väita, et tal on olemas akadeemiline kraad, mis vastaks Eesti 7

(10)3-08-931 kõrgharidusastmete süsteemi bakalaureusekraadile (st kõrgharidus), seda enam pole võimalik kinnitada temal erialase, so keskkonnaalase kõrghariduse olemasolu; 4) kaebaja väide, et enne teenistusest vabastamist talle antud ühenädalane tähtaeg täiendavate dokumentide esitamiseks oli ebapiisav, on kohut eksitav. Kaebajal oli eelnevalt piisavalt aega dokumentide esitamiseks, lisaks selgitasid tunnistajad, et see oli aeg, et kaebaja teataks, kas ta esitab täiendavaid dokumente ja kui kaebaja teatas, et ei esita enam midagi, siis otsustatigi ta teenistusest vabastada. Kaebaja poolne vassimine oma väidetava kõrghariduse olemasoluga tingiski selle, et kohaldati

§ 117

lg 1 p 3, mitte aga katseaja ebarahuldavaid tulemusi; 5) kaebaja väide diplomi esitamisest 19.11.2007 ei saa vastata tõele. Kaebaja poolt diplomi esitamist esmakordselt alles peale teenistusse vormistamist kinnitab ka asjaolu, et diplom on antud John Tuck´i nimele, mis omakorda tingis nimevahetusega seotud dokumentide esitamise nõude. Sellist asjaolu ei oleks töövestlusel tähelepanuta jäetud; 6) kaebaja üritab seada kahtluse alla tunnistajate T. T. ja S. R. ütluste usaldusväärsust. S. R. oli esimese kohtuistungi toimumise ajaks valla teenistusest lahkunud ja personalispetsialist T. T. viimaseks tööpäevaks oli 31.08.2008, kohtuistungi toimumise päevaks oli ta lahkumisavalduse juba esitanud. Seega pole alust ütluste usaldusväärsuse kõigutamiseks viidata teenistussuhtele. Kaebaja poolt kutsutud tunnistaja R. D. lükkas aga ümber kaebaja väite tema vaenusuhetest S. R.ga; 7) ka kohtupraktikas on leitud, et hinnangu andmisel teenistusülesannetega toimetuleku kohta võib olla üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht, kas ametnikul on tema ametikoha jaoks piisavad teadmised, kogemused, võimed ja muud isikuomadused (Riigikohtu 08.05.2001 otsus nr 3-3-1-27-01 ja 12.05.2008 otsus nr 3-3-1-18-08). Ameti tolleaegse juhataja tunnistaja S. R. ütlusi toetavad E-kirjade vahetus ja tunnistaja T. T. ütlused. Soovimata vaidlustada tunnistaja R. D.i ütlusi, märgib vastustaja, et töökaaslane ja kaebajaga suhteliselt lähedastes suhetes olev isik ei saa anda kaebaja tööga toimetulekule nii pädevat ja igakülgset hinnangut, kui ameti juhataja. Praktilises elus ei ole normaalne, et iga hilinemine leiaks lahenduse distsiplinaarkorras. Seepärast on S. R. ütlused seoses kaebaja töödistsipliiniga vastustaja jaoks usutavad ja osaliselt tõendatud ka E-kirjadega; 8) keskkonnakaitseinspektori ametikoht kaotati keskkonnaameti koosseisust Viimsi Vallavolikogu 11.11.2008 määrusega nr 23. Aprillis 2008 polnud ametikoha koondamisest juttu ja alles sügisel 2008 selgus, et kaks inimest suudavad ameti ees seisvaid ülesandeid edukalt täita. Vallavolikogu eelnimetatud määruse eelnõu kooskõlastati vallavalitsuse 31.10.2008 istungil; RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja ühelt poolt avaldanud avaliku konkursi väljakuulutamise teel septembris 2007 soovi leida keskkonnakaitseinspektori ametikohale isikut, kellel on erialane kõrgharidus või erialase kõrghariduse omandamine lõppjärgus ning kaebaja teiselt poolt on avaldanud soovi kandideerida keskkonnakaitseinspektori ametikohale ja pidanud ennast sobivaks kandidaadiks, kuna omab vastavat kõrgharidust ja erialast tööstaaži. 8. Kaebaja märgib õigesti, et seadusest ei tulene kohaliku omavalitsuse ametnikule erialase kõrghariduse nõuet ja sellist nõuet ei tulenenud ka Viimsi vallavanema poolt 02.01.2004 kinnitatud keskkonnakaitseinspektori ametijuhendist. Kuigi ametikohale erialase kõrghariduse nõude kehtestamine ei nõua kohalikult omavalitsuselt spetsiaalse haldusakti vastuvõtmist, võib täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid

§ 17

lg 2 alusel kehtestada ametiasutuse juht või temast kõrgemalseisev ülemus või ametiasutus. Viimsi Vallavalitsuse Keskkonnaameti juhataja, kes avaliku konkursi kuulutuse teksti koostas, ega abivallavanem, kellega vastustaja väitel kuulutuse tekst kooskõlastati, ei ole selleks pädevad isikud

§ 17lg 2 tähenduses. Arvestades eeltoodut nõustub ringkonnakohus kaebaja seisukohaga selles, et vastustaja personalispetsialisti 8

(10)3-08-931 ja keskkonnaameti juhataja koostatud CV Keskuse internetiportaalis avaldatud keskkonnaameti keskkonnakaitseinspektori ametikohale kandideerijal erialase kõrghariduse nõudel puudus seaduslik alus. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust asjaolu, kas kaebaja esitas vastustajale erialase kõrghariduse tõendamiseks diplomi 19.11.2007 või 20.11.2007. 9. Viimsi Vallavalitsuse Keskkonnaameti keskkonnakaitseinspektori ametikohal kehtestati erialase kõrghariduse nõue

§ 17

lg 2 tähenduses pädeva isiku - vallavanema - poolt 07.02.2008 käskkirjaga nr 9-P, kui kinnitati keskkonnakaitseinspektori uus ametijuhend. Kaebajale on tutvustatud keskkonnakaitseinspektori ametijuhendit allkirja vastu ja kaebaja ei ole ametijuhendis kehtestatud erialase kõrghariduse nõuet vaidlustanud. Seega oli vastustajal õiguslik alus nõuda kaebajalt dokumente keskkonnaalase kõrghariduse omamise kohta pärast 07.02.2008 käskkirja jõustumist.

  1. Ringkonnakohtu arvates on enesestmõistetav, et isik, kes avaldas soovi kandideerida keskkonnakaitseinspektori ametikohale, väites, et tal on erialane kõrgharidus, pidi olema valmis oma väidet dokumentaalselt tõendama ehk teisisõnu isikul pidid olemas olema erialast (antud juhul keskkonnaalast) kõrgharidust tõendavad dokumendid. Kaebaja on esitanud vastustajale erialase kõrghariduse tõendamiseks Macquarie Ülikooli diplomi ja akadeemilise õiendi. Halduskohus järeldas õigesti, et kaebaja poolt vastustajale esitatud diplomi ja akadeemilise õiendi alusel ei ole tuvastatav kaebajal keskkonnaalase kõrghariduse olemasolu. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda tunnistaja T. T. ütlustes selle kohta, et kaebajalt küsiti enne teenistusest vabastamise otsustamist, kas ta esitab veel haridust tõendavaid dokumente ja ta ütles, et ei esita. Kaebaja möönis ka ringkonnakohtus, et tal ei ole erialase kõrghariduse omandamise kohta täiendavaid dokumente esitada ja nende saamiseks tuleks tal minna Austraalia ülikoolidesse, kus ta õppis.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on teinud tunnustamisotsused, lugedes kaebaja vastavaks tema ametikohale esitatud haridusnõuetele. Kuigi vastustajal puudus ringkonnakohtu hinnangul seaduslik alus nõuda kaebajalt erialast kõrgharidust tõendavat dokumenti 19.11.2007 ametisse nimetamisel keskkonnakaitseinspektori ametikohale, nähtub vastustaja 20.11.2007 avaldusest nr 7-1/3692 Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole, et vastustaja on palunud hinnata kaebaja kvalifikatsiooni ja esitanud avalduse välisriigi õppeasutuses omandatud haridusdokumendi (kaebaja esitatud diplomi) hindamise kohta. Nimetatud avaldus kinnitab vastustaja väidet, et vastustaja ei loobunud Eesti ENIC/NARIC Keskuse hindamisest ning ei hinnanud ise kaebaja diplomit Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määrusega nr 89 kehtestatud tingimustel ja korras (§ 8 lg 4 p 1), kuna nad ei oma piisavat teavet välisriigi kvalifikatsiooni ja selle välja andnud riigi haridussüsteemi kohta, vaid pöördus koheselt peale kaebajalt diplomi saamist Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole hinnangu saamiseks. Samuti ei ole Viimsi vallavanema 07.02.2008 käskkirjaga nr 9-P kinnitatud keskkonnakaitseinspektori ametijuhendi tutvustamine kaebajale võrdsustatav tema haridusele hinnangu andmisega. Vastustaja on soovinud jätkuvalt hinnangut Eesti ENIC/NARIC Keskuselt ja esitanud kaebajalt akadeemilise õiendi saamisel selle viivitamatult Eesti ENIC/NARIC Keskusele.
  3. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole esitanud vastustajale keskkonnaalast kõrgharidust tõendavat dokumenti, mis on Viimsi Vallavalitsuse keskkonnakaitseinspektori ametijuhendi järgi ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks

§ 117lg 1 p 3 tähenduses. Seega oli vastustajal 10.04.2008 formaalne alus kaebaja teenistusest vabastamiseks. Asjaolu, et kaevata9

(10)3-08-931 vas käskkirjas tugineti Eesti ENIC/NARIC Keskuse 25.03.2008 hinnangule, milles ei väidetud, et kaebajal puudub erialast kõrgharidust tõendav diplom, ei muuda käskkirja õigusvastaseks. 13. Kaebaja teenistusest vabastamine on ka sisuliselt põhjendatud. See, millisel konkreetsel

§ 117

lg-s 1 ettenähtud alusel ametnik ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastatakse, on kohaliku omavalitsuse otsustada. Seetõttu ei saa veel asjaolust, et kaebajat ei vabastatud teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, teha järeldust vastustaja rahuloleku kohta tema tööga. Samuti ei näita distsiplinaarkaristuse puudumine ametniku tööga hästi toimetulekut. Asjaolu, et tunnistaja R. D. on laenanud kaebajalt raha korteri soetamiseks, tekitab kahtlusi tema ütluste usaldusväärsuses kaebaja suurepärase tööga toimetuleku kohta. Samas kinnitab kohtule esitatud e-kirjavahetus tunnistaja S. R. ütlusi, mille kohaselt kaebaja teadmised ja kogemused ei olnud piisavad ega vastanud ootusele, mis tekkisid kaebaja suhtes vestluse põhjal, ning ta vajas palju juhendamist, nõustamist ja kontrollimist. 14. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlusi tema teenistusest vabastamise põhjuste otsitusest ja leiab, et kaebaja on teenistusest vabastatud õiguspäraselt. 15. Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited lõppjäreldustes õige halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaire Pikamäe Ruth Virkus Lilianne Aasma 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.