) § 28 lg-st 1 on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele omal kulul ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras.
lg 1 ütleb, et kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad avatakse vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kinnipeetavale vanglas keelatud asjad ja esemed on sätestatud vangla sisekorraeeskirja §-s 641, samuti on kinnipeetaval keelatud omada esemeid, mis vastavad
lg 2 sätestatule, so aineid ja esemeid, mis sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut ja ohustavad inimese julgeolekut. Samuti annab
lg 4 vangla direktorile õiguse keelata aineid ja esemeid, mis ei ole vanglas keelatud asjade loetelus (vangla sisekorraeeskirja § 641), kuid vastavad
Kaebaja on nõus sellega, et Tartu Vangla direktor käskkirjaga nr 1-3/17 punktis 1.1 õiguspäraselt määras, et kinnipeetaval on vanglas keelatud omada klaasesemeid, samuti võib klaasiga tekitada kahju inimese tervisele. Teisisõnu vastab klaaspurk
lg 2 sätestatud kirjeldusele ning seoses sellega ei vaidlusta kaebaja seda, et 19.08.09 tema nimele saabunud kirjast võtsid ametnikud ära klaaspurgi, kuid kaebaja vaidlustab ametnike toiminguid selles osas, et ametnikud võtsid temalt ära mee (kaaluga 500 grammi), mis oli klaaspurgis. Mesi ei ole vanglas keelatud ese (aine), vanglapoes müüakse mett, see tähendab, et ametnikud ei saanud võtta seda kaebaja nimele saabunud kirjast ära
Antud õigusnorm lubab vanglal ära võtta vaid neid asju ja esemeid, mis on vanglas keelatud. Kaebaja arvates ei olnud sellisel vangla toimingul juriidilist jõudu. Kaebaja leiab, et 19.08.09 tema kirjast mee äravõtmisel tegutsesid ametnikud seega omavoliliselt, so nende toimingud ei olnud õigusaktidega vastavuses, olles seetõttu õigusvastased. Oma ametist lähtuvalt ei saa vangla valvur määrata lisapiiranguid kinnipeetava õigusele pidada kirjavahetust. Riigivõimu omavoli eest kaitseb põhiseaduse § 13 lg
§-ga 28, 29 kirjavahetuse teel, kontrollitakse vanglaametnike poolt vastavalt
§-ga 29, so seadus kohustab vanglaametnikke sooritama kinnipeetava nimele saabunud kirjadega vastavaid toiminguid, järelikult kinnipeetav saab kirjaga saabunud toiduaineid vaid peale seda, kui ametnike poolt on täidetud neile seadusega kohusteks pandud toimingud. Kaebaja selgitab, et kui seadus kohustab ametnikke täitma nende tööga vanglas seotud toiminguid, siis teiste sõnadega seda nimetatakse „vangla teenistus“. Samuti on Riigikohus oma otsuses selgelt andnud mõista, et kinnipeetava õigust kirjavahetusele ei saa välistada isegi Vabariigi Valitsus, järelikult seda ei saa teha ka vangla direktor. Seoses sellega arvab kaebaja, et vangla direktori käskkiri nr 1-3/96 p l.27 ei keela kinnipeetaval saamast kirjavahetuse teel toiduaineid. Juhul kui oletada, et vangla direktori käskkirja nr 1-3/96 punkt 1.27 keelab kinnipeetaval saada kirjavahetuse teel toiduaineid, siis see hakkas kehtima alles alates 01.09.09.a. Mesi oli ametnike poolt ära võetud 19.08.09.a, so hetkel kui see veel ei olnud Tartu Vanglas keelatud asi. Põhjendatud huviks märgib kaebaja huvi saada vanglalt tulevikus kompensatsiooni põhiseaduse § 25 alusel, kuna Tartu Vangla on rikkunud tema õigust eraomandi valdamisele ja käsutamisele tulenevalt põhiseaduse §-st 32 ning ühtlasi on vangla rikkunud tema õigust kirjavahetusele ning saada kirjavahetuse teel esemeid, mis ei ole keelatud. Samuti on kaebajal preventiivne huvi, et vangla enam ei rikuks tema õigusi analoogilistes küsimustes ja ühtlasi oma õiguste taastamine. Lähtuvalt eeltoodust palub M.Kikas tunnistada Tartu Vangla toimingud – 19.08.2009.a saabunud pakist mee äravõtmine ja selle kohta koostatud akti mitteväljastamine – õigusvastaseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Mihail Kikas’e kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 kohaselt on kaebusega halduskohtusse pöördumise õigus isikul, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on märkinud põhjendatud huviks vanglale kahju hüvitamise nõude esitamine, preventiivse huvi, et analoogses küsimuses vangla enam tema õigusi ei rikuks ning oma õiguste taastamine. Kaebajal puudub alus vanglale varalise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kuna kaebajale ei ole varalist kahju tekkinud. Kaebaja ei ole olnud mee ostmiseks ning selle vanglasse saatmiseks vajalike kulutuste tegijaks. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sätestab, et mittevaralist kahju saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nimetatud loetelu on lõplik 3 ning ühelgi muul alusel isik mittevaralist kahju nõuda ei saa. Samas ei nähtu kaebusest, et kaebajale oleks mee äravõtmisega saabunud mõni mittevaralise kahju hüvitamise aluseks olevatest tagajärgedest. Preventiivse huvi eesmärgil kaebuse esitamine ei aita kaasa kaebajal oma õiguste edasisel teostamisel, kuna Tartu Vangla direktori 21.08.2009.a käskkirja nr 1-3/96 p 1.27 kohaselt on alates 01.09.2009.a kinnipeetavatele Tartu Vanglas keelatud toiduained, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud, vanglasse karistuse kandma saabumisel kaasa võetud või vanglas asuvast kauplusest ostetud. Seega sarnase olukorra tekkimine tulevikus on välistatud. Kuna kaebaja ei taotle mee tagastamist, vaid ainult toimingu õigusvastasuse tuvastamist, siis on selgusetu, millist oma õigust kaebaja taastada soovib. Samuti jääb vastustajale arusaamatuks, millist Tartu Vangla ametnike toimingut kaebaja õigusvastaseks tahab tunnistada, kas kaebaja tahab vangla ametnike tegevuse - keelatud taaras mee äravõtmine, samas nõustudes, et klaasist purk on vanglas kinnipeetavale isikule keelatud - või tegevusetuse – mee mitte ümbervalamine – õigusvastasuse tuvastamist. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et halduskohus peaks käesoleval juhul kaebajale kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel tagastama, kuna Tartu Vangla ametnike toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks vajalik põhjendatud huvi kaebuses puudub. Ka Riigikohus oma 21.01.2009.a otsuses nr 3-3-1-88-08 märkinud, et kui kohtud oleksid leidnud, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele, oleks tulnud kaebus tagastada läbivaatamatult põhjendatud huvi puudumise tõttu. Samuti on Riigikohus oma 10.09.2009.a otsuses nr 3-3-1-24-09 märkinud, et kohtu ülesannete hulka ei kuulu kaebaja poolt piiritlemata põhjendatud huvi sisustamine ja kohtu poolt kujundatud huvi alusel kaebuse perspektiivide hindamine. Küll aga peab kohus juhtima kaebaja tähelepanu puudustele kaebuses ning looma piisavad menetluslikud võimalused puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui halduskohus asub siiski seisukohale, et kaebajal on põhjendatud huvi Tartu Vangla ametnike toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks olemas, siis on vastustaja seisukoht järgmine. 19.augustil 2009.a võeti Tartu Vanglas kaebaja nimele saabunud maksikirjast ära klaaspurgis mesi, kogusega 500 grammi. Mesi võeti ära põhjusel, et Tartu Vangla direktori 01.03.2007.a käskkirja nr 1-3/17 p 1.1 kohaselt on Tartu Vanglas kinnipeetavatele keelatud esemed, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi. Üldteadaolevalt on klaas kergesti purunev materjal ning klaasi tahtlikul purustamisel tekkivad killud on ohtlikud ründevahendid, samuti võib kogemata klaasi purunemisel tekitada endale kehavigastusi, seega liigituvad klaasist esemed keelatud asjade hulka. Kaebaja nõustub sellega, et klaaspurk on keelatud ese aga leiab, et kuna purgis sisalduv mesi iseenesest on vanglas lubatud, siis oleks Tartu Vangla pidanud temale mee kätte andma. Kuidas ja millisel viisil vangla seda tegema oleks pidanud kaebaja ei selgita. Vanglal on kohustus kontrollida läbi kõik esemed ja ained, s.h toiduained, mis kinnipeetavatele vanglasse saadetakse. Seda põhjusel, et vältida vanglasse keelatud ainete, eelkõige narkootikumide saatmist. Samas ei ole vanglal kohustust kinnipeetavatele saadetavaid toiduaineid nende keelatud või kahjustada saanud pakenditest ümbertõstmiseks või nende muul viisil käitlemiseks. Seda ei saagi vanglalt nõuda, kuna toiduainete käitlemisele nähakse 4 ette oma kindlad hügieeninõudeid. Vangla ei ole toiduainete käitlemise asutus vaid vangistusseaduse § 6 kohaselt koht, kus täidetakse vangistuse täideviimise eesmärke, milleks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitsmine. Asjaolu, et kinnipeetavale saadeti nn postiteenuse kasutamise õiguse kaitse all toiduaineid, ei tähenda veel, et vangla on kohustatud saadetud toiduaineid käitlema ning leidma kinnipeetavate jaoks sobilikemaid viise nende kätteandmiseks. Pealegi on ka väljaspool vanglat olevad isikud teadlikud sellest, et vanglas on kinnipeetavate jaoks keelatud esemeid ning sellest lähtuvalt saavad nad ära hoida olukordi, kus nende poolt saadetut kätte anta. Seega, kui asi või ese on pakendatud kinnipeetava jaoks keelatud pakendis, mis ei võimalda selle kätteandmist või tekitab pakend kahtlusi, et seda on avatud ja kahjustatud, kinnipeetavale eset või asja kätte ei anta ning antakse kinnipeetavale võimalus see saatjale tagastada. Kaebajale on seda võimalust - saata mesi vanglast selle saatjale tagasi – pakutud. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 50 lg 3 kohaselt kohaldatakse kinnipeetavale kirjast keelatud eseme äravõtmisel vangla sisekorraeeskirja § 70, § 72 ja § 73 sätteid. VSkE § 72 sätestab pakist äravõetud eseme kohta akti koostamise. Nimetatud säte ei kohusta vanglat keelatud asja äravõtmise kohta koostatud akti kohest väljastamist kinnipeetavale. Tartu Vangla ei ole keeldunud kinnipeetavale akti väljastamisest, kui kinnipeetav selleks soovi avaldab. Kaebaja ei soovinud asja äravõtmisel aktist koopiat. Saades läbi kohtukaebuse teada tema soovist, väljastati kaebajale koopia soovitud aktist. VSkE § 70 lg 2 sätestab, et kui äravõetud eseme väärtus on sada krooni või alla selle, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kirjast äravõetud asjadega toimimisel on vanglal kaalutlusõigus ning nendega edasise toimimise viis on seotud ainult äravõetud eseme väärtusega. Kaebajale pakuti võimalus, vältimaks mee hävitamist, selle saatmist tagasi algsele saatjale. Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Põhiseaduse § 32 kaitseb üksnes õiguspärasel teel saadud vara. Samuti on riigil kohustus kehtestada reeglid, mille järgi on võimalik omandit kaitsta. Omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist kitsendab õiguslikult selline regulatsioon, mis ei võimalda omandiõigust vabalt teostada. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seadusi, mis piiravad omandiõiguse vaba teostamist, on küllaltki palju. See on ühiskonnaelu korraldamisel paratamatu ja enamasti ka põhjendatud. Mõistlike kordade ning vorminõuete kehtestamist omandi käsutamisel ei saa pidada omandiõiguse kitsenduseks, sest see ei võta isikult võimalust omandit käsutada. Vangistuseaduse (
) § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud ained ja esemed mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut, 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.
lg 3 kohaselt kehtestab justiitsminister määrusega kinnises vanglas kinnipeetavatele keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra.
lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale saadetud kirjast ära võtta esemed, mille omamine on kinnipeetavale vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Riigikohus on oma 25.07.2009.a otsuses nr 3-4-1-3-09 asunud seisukohale, et seda, millised esemed on kinnipeetavatele vanglas keelatud sätestavad
E § 641 ning seega saab keelata nimetatud tingimustele vastava eseme kirjaga saatmist ja vastu võtmist. Mihail 5 Kikasele saadetud pakist (kirjast) võeti ära klaaspurgis mesi. Kaebaja nõustus sellega, et mesi, mis iseenesest on kinnipeetavale vanglas lubatud toiduaine oli temale saadetud pakendis, mis on kinnipeetavale vanglas keelatud. Vastustaja on seisukohal, et kuna seaduse alusel on kinnipeetavatele isikutele seatud isiklike asjade kasutamise piirangud, samas annavad kehtestatud normid kinnipeetavale endale võimaluse toimida vanglas keelatud esemetega selliselt, et vältida nii endale kui ka asjade saatjatele võimalike kahjude tekkimist, siis ei ole Tartu Vangla kaebaja õigusi omandile rikkunud. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Mihail Kikas’e kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 19.08.2009.a Tartu Vanglasse M.Kikas’e nimele saabunud maksikirjast oli ära võetud klaaspurgis mesi koguses 500 grammi (hinnaga 56 krooni). Selle kohta oli koostatud 19.08.2009.a akt eseme äravõtmise kohta, kus oli märge: „hoida 2 kuud ja seejärel hävitada“. Selle akti koopia sai kaebaja kätte 10.09.09. (t.l. 17) Kaebaja ei vaidlusta maksikirjast klaaspurgi äravõtmist kui keelatud eseme äravõtmist
lg 2 alusel, kuid vaidlustab mee äravõtmist, sest kuni 01.09.2009.a oli toiduaineid lubatud saada maksikirjaga ja see ei olnud keelatud ese. Samuti ei olnud kaebajale koheselt antud kätte äravõetuse akti koopiat. Kaebaja taotleb õigusvastaseks tunnistada mee äravõtmist ja eseme äravõtmise kohta koostatud akti kohest mitteandmist. Põhjendatud huviks ta märgib preventiivse huvi oma õiguste kaitsmiseks analoogsetes küsimustes edaspidiseks, oma õiguste taastamise edaspidiseks ja tulevikus õiguse saada rahalist kompensatsiooni eraomandi valdamise ja käsutamise rikkumise tõttu. Vastustaja kirjalikus vastuses ei välista põhjendatud huvi olemasolu, kuid taotleb jätta kaebus rahuldamata, sest akt eseme äravõtmise kohta on antud kaebajale kätte 10.09.2009.a tema nõudmisel ja mee klaaspurgist ümbertõstmiseks vanglal kohustust ei ole. Kaebajale oli pakutud võimalus tagastada saatjale klaaspurk meega, kuid ta ei ole sellist võimalust kasutanud. Kohus leiab, et vastustaja vaidlustatav toiming ei olnud õigusvastane alljärgnevalt. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 50 lg 3 kohaselt äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 70, § 72 ja § 73 sätteid. VSkE § 72 lg 1 kohaselt vahistatule saadetud pakist keelatud eseme leidmise kohta koostab akti paki sisu kontrolliv vanglateenistuja ja sama paragrahvi lõike 3 kohaselt akti kinnitab vangla direktori määratud vanglateenistuja, kes otsustab ka saatjale eseme tagastamise või politseile eseme edastamise, eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või vahistatule vabanemise korral tagastamise. VSkE § 70 lg 2 sätestab, et kui äravõetud esemete väärtus on sada krooni või alla selle, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale. 6 VSkE § 641 p 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torkelõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Seega on tuvastatud, et klaaspurk on keelatud ese VSkE § 641 p 1 kohaselt, sest klaasiga saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. Kohus leiab, et kui ese on pakendatud kinnipeetava jaoks keelatud pakendisse ja sellel põhjusel ei saa võimaldada selle kätteandmist, siis vastustaja õigustatult ei ole andnud seda kinnipeetavale kätte. Kohus on seisukohal, et vanglal ei ole kohustust keelatud pakendist eemaldada isegi lubatud aine saadetavale üleandmiseks. Kohus leiab, et kaebajale oli saadetud kinnises klaaspurgis mesi ja see saadetis on klaaspurgi pärast keelatud. Klaaspurgis mesi on ese, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. Kohus leiab, et käesolevas asjas kinnises klaaspurgis mesi on terviklik ese ja selle eseme lubamisel vanglasse tuleb lähtuda VSkE § 641 punktist 1 kui keelatud esemest. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, miks ei olnud võimalik eraldada klaaspurgist mesi ja see kaebajale üle anda ja kohus neid põhjendusi ei korda. Alates 01.09.2009.a Tartu Vangla direktori 21.08.2009.a käskkirjaga nr 1-3/96 on kinnipeetavatele keelatud esemete nimekirja laiendatud ning nimetatud käskkirja punkti 1.27 kohaselt on kinnipeetavatele Tartu Vanglas keelatud toiduained, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud, vanglasse karistuse kandma saabumisel kaasa võetud või vanglas asuvast kauplusest ostetud. Vangistusseaduse (
) § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut.
E §-ga 641 kehtestatud keelatud esemete nimekiri ja vastustaja toiming kinnises klaaspurgis mee äravõtmise osas oli õigustatud. Seega Tartu Vangla toiming – saabunud pakist mee äravõtmine, mis asus kinnises klaaspurgis – on õiguspärane ja kaebaja nõue tuvastada nimetatud toimingu õigusvastasus ei kuulu rahuldamisele. On tõendatud, et 19.08.2009.a oli koostatud akt eseme äravõtmise kohta, millele kirjutas alla kaebaja. Teistkordselt kirjutas ta aktile alla 10.09.2009.a, kui sai kätte selle koopia (t.l. 17). Seega ei ole õige kaebaja väide, et akt ei olnud koostatud 19.08.2009.a. Vangla sisekorraeeskirja § 63 lg 2 kohaselt kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Seega ei pidanud kinnipeetav esitama taotlust kirjalikult või suuliselt selleks, et saada aktist üks eksemplar. Akti ühe eksemplari pidi vastustaja väljastama kaebajale seaduse alusel. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja keeldus akti ühe eksemplari saamisest. Kui vastustaja andis üle kaebajale akti ühes eksemplaris 10.09.2009.a, siis on tõendatud, et see viivitus 22 päeva võrra on seadusevastane (Riigikohtu lahend 3-3-1-102-08, p 20). Vastustaja tegevusetus selles osas on õigusvastane ja kaebus selles osas kuulub rahuldamisele. Alates 01.09.2009.a oli
lg 4 alusel Tartu Vanglas laiendatud keelatud asjade loetelu ja selles nimekirjas on toiduained, seega mesi, sõltumata sellest, mis pakendis ta on. 7 Käesolevas asjas ei oma tähtsust, et 19.08.2009 kuni 01.09.2009.a oli mesi kui toiduaine lubatud saatmisele, sest maksikirjaga oli saadetud kinnises klaaspurgis mesi, mis on keelatud ese, aga mitte mesi lubatud pakendis. Seoses sellega kohus ei analüüsi toiduainete saatmise õigsust posti teel kuni 01.09.2009.a.
lg 1 kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Riigikohus on oma 25.06.2009.a otsuses nr 3-4-1-3-09 asunud seisukohale, et kinnipeetavatele vanglas keelatud esemed on sätestatud
E § 641 ning seega saab keelata nimetatud tingimustele vastava eseme kirjaga vastuvõtmist. Vastustaja andis kaebajale õiguse tagastada saatjale keelatud ese, kuid kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Kohus ei ole tuvastanud kaebaja esimese nõude osas vastustaja toimingu õigusvastasust, seega kaebus selle nõude osas ei kuulu rahuldamisele ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6. Kaebus kaebaja teise nõude osas kuulub rahuldamisele HKMS § 26 lg 1 p 3 alusel. Tamara Hristoforova Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.