Asjaolud Tartu Halduskohtule on saabunud edastatuna Tartu Maakohtust XXX kaebus (pealkirjastatud „Menetluskaebus“) kohtutäitur Natalja Malahhova vastu (haldusasi nr 309-2786). Kaebuses kaevatakse kohtutäitur Natalja Malahhova tegevuse peale, mis seisneb selles, et kohtutäitur jätkab täitemenetlust, kuigi 26.10.2009 on Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas tehtud asjas nr 1-09-16705 täitmiskohtuniku määrus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 042/2004/1136 täitmise aegumise tõttu. Kaebuse esitaja soovib, et kohtutäitur lõpetaks XXX arvelt raha sissenõudmise ja tagastaks peale kohtumääruse jõustumist (s.o 06.11.2009) kinni peetud ja kohtutäituri arvele üle kantud raha. 1 Kohtu seisukoht Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust nõuetele vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 1.
lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
kohaselt on halduskohtu pädevuses: 1) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
lg 2 vastavalt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse vaidlustamine (kaebuse esitamine kohtutäituri vastu) täitetoimingute läbiviimisel ning väidetavalt alusetult sissenõutud summa tagastamine. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kaebuse, milles vaidlustatakse kohtutäituri toiminguid täitemenetluses ning nõutakse kohtutäituri õigusvastase tegevusega sissenõutud summa tagastamist (tagastamiseks kohustamist), lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega on kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus. Vastavalt Kohtutäituri seaduse §-le 6 lg 3 kohtutäituri õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses Riigivastutuse seaduses (RVS) sätestatud alustel maakohtus. Eeltoodust nähtub, et kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamine täitedokumendi täitmisel ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine, mis kaebusest nähtuvalt on kaebuse eesmärgiks, ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras, vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on avalik-õiguslik isik, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja sellise vaidluse lahendamine kuulub maakohtu (üldkohtu) pädevusse. Vastavalt
lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse ja protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus, seega kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. 2 Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda esmalt kohtutäituri ja seejärel maakohtu poole TMS-s ettenähtud korras. Kahju hüvitamise nõudena on tal võimalik esitada hagi maakohtule RVS sätestatud alustel. Samuti on võimalik esitada hagi maakohtule sissenõudja vastu, kui selleks esineb alus. Maare Aloe Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.