KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2009.a, Narva Tsiviilasja number 2-05-23662 Tsiviilasi OÜ Nelista (pankrotis) h

§ 315

lõike 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest.

§ 306

lõike 2 kohaselt on juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, sh peab olema hoolas ja olema otsuste vastuvõtmiseks informeeritud. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene sarnastes tingimustes teeks, siis on juhatuse liige hoolsuskohustust rikkunud, mis toob kaasa vastutuse

§ 315lõige 1 kohaselt.

Kui juhatuse Liige on tegutsenud majanduslikult ebaotstarbekal viisil, toob see kaasa vastutuse

§ 315lõike 1 kohaselt.

Kostja tegevust analüüsides võib asuda seisukohale, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Lisaks

ga ette nähtud juhatuse liikme kohustuste rikkumisele ilmnevad kostja tegevuses raske juhtimisvea tunnused pankrotiseaduse § 28 lõige 2 tähenduses. Raskeks juhtimisveaks on äriühingu vara kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt mõne teise isiku huvides, juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu suurendamine ning juriidilist isikut kahjustanud teod, mis põhjustasid juriidilise isiku maksejõuetuse. 2

1. Kostja sõlmis hageja juhatuse liikmena Lepingu ajal, millal hageja oli täielikult maksejõuetu. Kostja sõlmis hageja juhatuse liikmena Lepingu ebatavalistel tingimustel, milleks oli kogu Lepingujärgse tasu tasumine ettemaksena. Leping on teise poole poolt jäetud tähtaegselt täitmata ning hagejale pole tagastatud ka tasutud ettemaksu. Seega ei ole kostja tegutsenud juhatuse liikmele ette nähtud hoolsusega ning on tegutsenud majanduslikult ebaotstarbekal viisil. Kostja tegevuse tagajärjel muutus hageja varatuks ning Lepingu sõlmimine oli hageja huvide vastane ja sellega suurendati hageja kohustusi ning kahjustad hagejat. Kostja poolt hagejale tekitatud kahju suuruseks on 250 000 krooni, mis on hageja poolt lepingu alusel ettemaksuna sularahas kassast välja makstud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja esindaja mõista kostja A M OÜ Nelista (pankrotis) kasuks välja tekitatud kahju hüvitamiseks 250000 krooni ning mõista kõik hageja poolt kantud kohtukulud. Kostja vastus 20.02.2006.a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Esitatud vastuse kohaselt
2. aastal OÜ Nelista tasus kostja kui juhatuse liikme tegevuse tulemusena maksuametile makse summas 106 000 krooni. Kostja poolt olid võetud tööle 20 inimest. Majandustegevus oli
3. aasta tulemuste järgi kasumis. Tekkis perspektiiv finantsolukorra parandamiseks. Sel eesmärgil laiendati otsinguid soodsate partnerite - kangaste müüjate leidmiseks. Kostjale oli edastatud usaldusväärne ja positiivne info sellise partneri kohta ning tehtud pakkumine. Pärast seda andis kostja korralduse teha eelseisva tehingu suhtes majanduslik arvutus, mille tulemusel selgus, et tehing on silmnähtavalt majanduslikult kasulik ning detsembris oli saavutatud eelnev kokkulepe kanga ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. Lähtudes kanga müüja kohta saadud infost, majanduslikust arvutusest ja pakutud Lepingu tingimustest, ei olnud põhjust mingit majanduslikku riski ette aimata. Pärast 05.01.2004.a sõlmitud Lepingu täitmist kostjal oli kavas kustutada maksuvõlad, mis moodustasid kokku 357 000 krooni. Niisiis, tegutses kostja juhatuse liikmena koordineeritult, otstarbekohaselt, mõistlikult ja OÜ Nelista huve kaitstes. Nimetatud fakti kinnitab vaieldamatult ka see asjaolu, et 05.01.2004.a Leping oli sõlmitud enne OÜ Nelista suhtes pankrotimenetluse algatamist, see tähendab, et 05.01.
4. aastal kostja ei olnud sellest veel isegi teadlik. Peale selle, pankrotiasja kohtuliku arutamise käigus (kohtuasi nr. 2-104/03) ajutine pankrotihaldur Tarmo Vilman kinnitas, et OÜ-s Nelista raskeid juhtimisvigu ei avastatud, nagu ei avastatud ka tahtlikku kahju tekitamist, mis oleks tinginud juriidilise isiku maksevõimetuse. Niisiis, kostja on seisukohal, et kostja süü tõendid

§ 306lg.

2 ja Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 nõuete rikkumises puuduvad. Hageja on esitanud põhjendamata hagi. 3 Kohtu seisukoht TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

(kehtinud kuni 01.01.2005) § 315 lõike 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest.

§ 306

lõike 2 kohaselt on juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

§ 315

lõike 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest.

§ 306

lõike 2 kohaselt on juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg 1 järgi (Riigikohtu 02.06.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-03). 05.01.2004.a hageja ja Vene Föderatsiooni äriühing OOO Ideal+ sõlmisid lepingu kauba ostmiseks lepingu kogusummaga 250 000 krooni. Tsiviilasja materjalides oleva 31.12.2003.a koostatud bilansi kohaselt hageja oli maksejõuetu juba

1. aasta alguses. 2003.a alguses hageja omakapital oli negatiivne, moodustades 108 263 krooni. Sellest asjaolust kostja oli või vähemalt pidi olema teadlik. Seega kostja väide selle kohta, et majandustegevus oli
2. aasta tulemuste järgi kasumis ei vasta tõele. 11.03.2004.a pankrotiotsuse kohaselt 27.02.2003.a oli avaldatud sundlõpetamise hoiatus hageja suhtes. Sellest tulenevalt lepingu sõlmimise ajal (05.01.2004) oli kostja teadlik hageja majanduslikust olukorrast ehk sellest, et hageja on maksujõuetu. 05.01.2004.a sõlmitud lepingu kohaselt hageja kohustus tasuma 250 000 krooni ettemaksuna. 05.01.2004.a ülalnimetatud summa oli ettemaksuna tasutud. Lepingu täitmise osas ei olnud mingeid tagatisi. Tsiviilasja materjalides oleva bilansi kohaselt seisuga 31.12.2003 hagejal oli varasid kokku 373672 krooni ning sellest käibevahendeid 280246 krooni. Seega ettemaksuna tasutud 250000 krooni oli peaaegu kogu hageja käibevahendid. Sellest tulenevalt kostja sõlmis lepingu ja täitis selle sisuliselt kogu hageja vara ulatuses ilma igasuguse tagatiseta. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et kostjale oli edastatud usaldusväärne ja positiivne info Venemaa äriühingu kohta on paljasõnaline. Kostja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid selle kohta. Asjaolu, et Venemaa äriühing täitis nõuetekohaselt oma lepingukohustusi teiste ettevõtjate ees, ei tähenda veel seda, et kostja võis sõlmida ja täita lepingu sisuliselt kogu hageja vara ulatuses ilma igasuguse tagatiseta. Asjaolu, et kostja sõlmis lepingu ebakindla lepingupartneriga tõendab ka see, et pankrotihalduril ei õnnestunud üles leida Venemaa äriühingu, kellega kostja hageja juhatuse liikmena sõlmis 4 lepingu, kuna pankrotihalduri poolt Venemaa äriühingule lepingus märgitud aadressil saadetud kirjad tulevad avamata tagasi koos märkega, et adressaati ei ole võimalik leida. Seega 05.01.2004 lepingu sõlmimisega võttis kostja hagejale põhjendamatu riski hoolsuskohustuse rikkudes, mis toob kaasa tema vastutuse ÄS § 315 lg 1 järgi (kehtinud kuni 01.01.2005). Eeltoodust lähtuvalt, leiab kohus, et hageja OÜ Nelista (pankrotis) hagi A M vastu tekitatud kahju summas 250000 krooni hüvitamise nõudes, tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kuulub kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud kostja kohtukulud. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg 1, 434-436, 438, 439, 441, 442, 452 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1; TsMS ja TMS RakS §
3. Natalja Losevtsova Kohtunik 5