← Eesti

3-09-57/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-57 Otsuse kuupäev

  1. märts 2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi H K i kaebus 11.11.2008 viivistasu otsuse nr TA-56037 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 04.12.2008 korralduse nr 1079 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. veebruar 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja H K , Resolutsioon Edasikaebamise kord vastustaja Tartu Linnavalitsuse esindajad Sille Arak ja Doris Reva, Tartu Linnavalitsuse esindaja AS G4S esindaja Martin Simmermann
  3. Rahuldada kaebus.
  4. Tühistada AS G4S Lõuna-Eesti parkimiskontrolöri poolt 11.novembril 2008.a. parkimiskorra rikkumise eest koostatud viivistasu otsus nr TA-56037 ja Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna
  5. detsembri 2008 korraldus nr
  6. Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud,
  7. novembril 2008.a. parkis kaebuse esitaja abikaasa T K H K ile kuuluva sõiduki Suzuki Baleno riikliku numbrimärgiga 173 SUZ Tartus Magasini tänaval, mis on tasulise parkimisala A-piirkond. Parkimiskorra rikkumise eest määrati otsusega nr TA-56037 viivistasu summas 480 krooni.
  8. novembril 2008.a. esitas H K viivistasu otsusele Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonda vaide. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
  9. detsembri
  10. a. korraldusega nr 1079 jäeti vaie rahuldamata. 12.jaanuaril 2009 esitas H K 11.novembri 2008.a. viivistasu otsuse nr TA-56037 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 4.detsembri 2008.a. korralduse nr 1079 peale Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuses taotleb H K tühistada AS G4S Lõuna-Eesti parkimiskontrolöri Erika Rebane poolt 11.novembril 2008.a. parkimiskorra rikkumise eest koostatud viivistasu otsus nr TA-56037 ja Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna 4.detsembri 2008 korraldus nr
  11. Kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja esialgset kaebuse nõuet tunnistada kehtetuks viivistasu otsuse juurde kuuluv fotodokument. Kaebuse esitaja tunnistas, et kaebuses on tegemist temapoolse terminoloogilise ebatäpsusega ning ta jääb selle juurde, et antud foto puhul ei ole tegemist korrektselt vormistatud tõendiga. Kaebuse esitaja kinnitab, et asjas ei ole vaidlust selles, et auto Suzuki Baleno riikliku numbrimärgiga 173 SUZ (edaspidi auto 173SUZ) parkimise asukoht oli 11.11.2008 ajavahemikus 16:25 kuni ca 17:15 Tartus Magasini tänaval tasulisel parkimisalal A-piirkonnas ning selles, et AS-l G4S Lõuna-Eesti on volitused teostada järelevalvet tasulise parkimise üle Tartu linnas. Samuti nõustub kaebuse esitaja sellega, et digitaalsel fotol IMG_5460 on kujutatud autos 173SUZ olevat parkimiskella. Kaebust põhjendab kaebuse esitaja kokkuvõtvalt järgnevaga: Auto 173SUZ parkis 11.novembril 2008.a. Tartus Magasini tänavale tasulisele parkimisalale Apiirkonnas kaebaja abikaasa T K kell 16:
  12. Parkimisaja alguse tähistamiseks märkis ta parkimiskellale kellaajaks 16:
  13. Parkimiskell on selline, kus tunni- ja minutiosuti ei ole omavahel mehhaaniliselt seotud. Ja seega kellaaja märkimisel ei ole võimalik ega otstarbekas saavutada osutite omavahelises asetuses arvutuslikku täpsust (nurgakraadi või enamgi veel, nurgaminuti täpsusega). Parkimiskellal on tunniosuti alumine osuti, asub vastu kella tagaplaati. Seetõttu ei teki osutite asendite pildistamisel parallaktilist viga, mis võib mõjutada osutite asukoha õiget määramist. Mehhaanilistel kelladel olevad minuti ja tunniosuti ei ole praktiliselt mitte kunagi matemaatilise täpsusega asendites. Kuna kellade detailide valmistamisel on ettenähtud tolerantsid ja kellade koostamisel on lubatud lõtkude olemasolu. Seega, iga reaalse mehhaanilise kella osutite omavaheline asend ei ole ideaalne. Kellaaja märkimisel parkimiskellale kasutavad kaebuse esitaja ja tema abikaasa rahvapärast nn. talupoja terve mõistuse põhimõtet, et tunni määramisel on tunniosuti vahemikus tunni numbri peal kuni järgmise tunni numbrini. Vaadates suvalist kella kasvõi sekundi murdosa, piisab sellest, et saada aru, millise tunniga on tegemist. Mehhaanilist kella vaadates ei oma mitte mingit tähtsust see, kas osutite omavaheline asend vastab täpselt arvutuslikule. Autos 173SUZ oli parkimiskontrolöri jaoks hästi nähtaval kohal oleval parkimiskellal kellaajaks märgitud 16:
  14. Parkimiskontrolör Erika Rebane kas tahtlikult või tahtmatult (ekslikult) arvas, et parkimiskellal ei ole parkimise alguse kellaaega märgitud. Tartu Postimehes 03.04.2008 ilmunud artiklis pealkirjaga “Trahvitu läheb parkimiskella pärast kohtusse” (http://tartu.postimees.ee/040408/tartu_postimees/uudised/321362.php) annavad Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna töötajad mõistliku juhise, kuidas parkimiskellal aega tähistada. Artiklis avaldatud juhise järgi T K aja 16:25 parkimiskellale märkis, mida tõendab ka fotofail IMG_5460.JPG. Vastavalt juhisele ei oma tähtsust see, kui palju on väike osuti numbritähisest eemal, piisav on, kui osuti on eemal. 2 Parkimiskellal oli märgitud aeg 16:25 ja parkimiskell oli auto armatuurlaual hästi nähtaval kohal. Läbi auto esiklaasi vaadates oli normaalse nägemise korral arusaadav, et väike osuti asus numbrite 4 ja 5 vahel nagu nõutud. Antud piirkonnas võib tasuta parkida 60 minutit, seega kell 17:07 ei saa parkimiskontrolör väita, et auto 173SUZ tasuta parkimisaeg on ületatud. 12.novembri 2008 hommikul helistas kaebaja AS G4S telefoninumbril ja Juta Karjane saatis Ekirjaga parkimiskontrolöri poolt tõendusmaterjaliks tehtud fotofaili IMG_5460.JPG. Fotofaili avades ja faili suurust (punktide arvu 1600 x 1200) arvestades vaadates pilti mõõtkavas 100 % on pildilt selgesti näha, et väike osuti on numbrist 4 eemal. Seega on parkimiskellal kellaajaks märgitud 16:
  15. Viivistasu otsuse kohta tegi otsuse koostaja tõendusmaterjaliks digitaalse foto IMG_5460.JPG. Fotofaili IMG_5460.JPG metaandmetes on järgmised andmed: • Foto on tehtud fotoaparaadiga Canon PowerShot A510 • Foto tegemise aeg fotoaparaadi sisemise kella järgi: 11.11.2008 kell 17:07:38 • Digitaalse foto mõõtmed on 1600 (laius) x 1200 (kõrgus) punkti (ehk pikslit) • Säriaeg (inglise keeles: Exposure time): 0,25 s. Fotoaparaadil Canon PowerShot A510 on tootja andmetel olemas nii käsitsi teravustamise kui ka automaatse teravustamise režiimid. Pilti tehes on nähtavasti kasutatud objektiivi automaatse teravustamise režiimi, mis on teravustanud auto esiklaasile, mitte pildistamise sihtobjektile (parkimiskellale). Digitaalset fotofaili vaadates on näha, et foto on väga ebaterav ja seega see tõend ei vasta tõenditele kehtestatud vormistamise nõuetele. Parkimiskontrolör on fotot IMG_5460.JPG tehes kasutanud säriaega 0,25 sekundit, mille korral fotoaparaati käes hoides tuleb suure tõenäosusega ebaterav pilt. Säriaega 0,25 s kasutatakse ainult statiivilt pildistades. Digitaalsetel fotoaparaatidel on olemas fotode läbivaatamise võimalus ekraanil, et hinnata koheselt peale foto tegemist foto kvaliteeti. Lisaks on digitaalsel fotoaparaadil Canon PowerShot A510 foto esialgseks läbivaatamiseks foto suurendamise võimalus ekraanil, et saaks foto kvaliteedi kahtluse korral suurendada ekraanil olevat pilti ja veenduda foto teravuses. Digitaalfotograafias kasutatakse pildi lahutusvõime leidmisel: normaalne mõõtkava on 100 joont (punkti) tolli kohta. Teisendades meetermõõdustikku, saame normaalse foto lahutusvõimeks ca 40 joont (punkti) 1 cm kohta. Digitaalse fotofaili IMG_5460.JPG punktide arv on 1600 x 1200, ja seega pilti paberile välja trükkides on pildi normaalne väljatrüki mõõt 40 x 30 cm, mis vastab pilditöötlusprogrammides näidatavale mõõtkavale 100 %. Viivistasu otsusele TA-056037 vaide koostamisel lisas kaebaja fotofailile IMG_5460.JPG väikese osuti (tunniosuti) asendi paremaks väljatoomiseks sirglõigud, kuid vaidele vastuseks korralduse 04.12.2008 koostamisel vastustaja töötajad nähtavasti ei avanud faili IMG_5460.JPG ja ka faili IMG_5460 joonega. JPG õiges mõõtkavas. Kaebusele on lisatud samast parkimiskellast 11.novembri 2008.a. õhtul tehtud terav pilt. Pilti tehes ei ole parkimiskellal olevaid osuteid nihutatud, vaid need asuvad täpselt samas asendis kui kell 16:25 auto 173SUZ armatuurlaual Magasini tänavas. Selle pildi suurus on 2816 x 2112 punkti ja pilt on tehtud lähemalt kui parkimiskontrolöri poolt tehtud pilt. Seetõttu piisab pildi vaatamisel mõõtkavast 33 %. Sellise mõõtkava juures on pildil parkimiskella osutid enam-vähem sama pikad, kui parkimiskontrolöri tehtud pildil. Suurendades pildi mõõtkava 100 %-ni, tuleb väikese osuti asend veelgi selgemalt esile. Pildilt on üheselt näha, et kui parkimiskontrolöri poolt tehtud pilt oleks olnud terav, siis mitte mingil põhjusel ei saa väita, et kella väike osuti asub 3 täpselt numbril
  16. Pildilt on samuti näha, et parkimiskella väike osuti asub otse kella aluse peal, ja seetõttu ei saa tekkida pildistamisel parallaktilist viga. Kuna fotofailililt IMG_5460.JPG oli selgelt näha, et parkimiskellale oli
  17. novembril 2008 märgitud kellaaeg 16:25, siis esitas kaebaja
  18. novembril 2008 Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale vaide valesti koostatud viivistasu otsuse TA-56037 tühistamiseks. Vaide kohta koostas Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond
  19. detsembril 2008 korralduse nr 1079 millega otsustati jätta vaie rahuldamata. Kaebuse esitaja arvates on vastustaja korralduses järgmised vead:
  20. Auto parkijaks ei olnud auto omanik, vaid auto omaniku abikaasa T K ;
  21. Korralduse koostaja on valesti hinnanud tõendiks olevat fotofaili IMG_5460.JPG;
  22. Korralduse koostaja on oma otsuse põhjenduseks toonud suvalise nn “üldlevinud seisukoha”, mida ei ole mitte kuskil ametlikult kinnitatud ega avalikustatud. Teadupärast mitteavalikustatud nõuded ei kuulu täitmisele.
  23. Korralduses kasutatud nn. “üldlevinud seisukoht” on koostatud tingivas kõneviisis. Tingiva kõneviisi kasutamine lauses “Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. …” tähendab seda, et väikese ja suure seieri asukohtade vaheline seos ei ole nõutav, vaid on ainult soovituslik.
  24. Korralduse koostaja on kirjutanud, et vaide läbivaatamisel on arvestatud kontrolöri poolt parkimiskellast tehtud fotodega. Kui korralduse koostaja oleks fotot IMG_5460.JPG õigesti vaadatud, siis oleks selgunud et parkimiskellale on märgitud aeg 16:
  25. Kuna fotofaililt IMG_5460.JPG õige mõõtkavaga 100 % vaadates on selgesti näha, et minutiosuti ei asu numbril 4 (vaid asub numbrite 4 ja 5 vahel), siis on linnavalitsuse juhis kella lugemiseks antud juhul täidetud. Kaebuse esitaja saatis
  26. detsembril 2008 linnamajanduse osakonna töötajatele Rein Haagile, Doris Revale ja Sille Arakule E-kirja, milles palus informatsiooni, millal ja kelle poolt on ära muudetud Tartu Postimehes
  27. aprilli 2008 artiklis “Trahvitu läheb parkimiskella pärast kohtusse” avaldatud mõistlik ja piisav juhis, kuidas parkimiskellal aega tähistada. Postimehe artiklist võis aru saada nii, et vastav juhis on kehtinud juba pikemat aega ja jääb ka edaspidi kehtima, kuna on nii elementaarne ja üldarusaadav. Sellele E-kirjale ei ole kuni tänase päevani vastatud. Sellest saab järeldada, et Postimehes avaldatud juhist, kuidas parkimiskellal aega tähistada, ei ole keegi ära muutnud. Tartu Linnavalitsuse vastus kaebusele Vastustaja palub jätta H K poolt esitatud kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Vastustaja on veendunud, et viivistasu otsus nr TA56037 on tehtud õiguspäraselt ning viivistasu otsuse tühistamiseks alus puudub, samuti on õiguspärane Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korraldus nr
  28. Viivistasu otsuse määramise asjaolud Viivistasu otsuse ja AS G4S Lõuna-Eesti parkimiskontrolör Erika Rebase poolt
  29. novembril
  30. a antud kirjalike seletuste kohaselt tingis viivistasu otsuse nr TA-56037 tegemise asjaolu, et sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli märgitud mitteüheselt mõistetavalt ning puudus parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoni vahendusel. 4 Liiklusseaduse § 501 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu
  31. detsembri
  32. a määruse nr 47 "Parkimistasu" § 5 lg 3 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist, ning vaid juhul, kui sõidukijuht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib määruse "Parkimistasu" § 5 lg 6 p 5 alusel Magasini tänaval parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega on tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks parkimise algusaja korrektne tähistamine. Kirjalik teade peab olema vormistatud arusaadavalt, väljast nähtavalt ja loetavalt. Kirjaliku teate esitamise nõue on kehtestatud seadusandja poolt selleks, et vastasel juhul ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, mis kell parkimist tegelikult alustati. Parkimiskontrolöril ei ole kohustust jälgida, millal sõidukid tasulisele parkimisalale sisenevad. Samuti ei saa kontrolör parkimise algusaega selle järgi kindlaks määrata, kas sõiduk tema eelmise ringkäigu ajal oli parklas või mitte, sest see ei võimaldaks täpse parkimise algusaega kindlaks määramist. Sõidukijuhi enda huvides on parkimise alustamise aja korrektne teatavakstegemine. Vastustaja rõhutab, et parkimise algusaja teatavakstegemise tõendamiskoormis lasub tulenevalt liiklusseaduse § 501 lg 4 sõidukijuhil. AS G4S Lõuna-Eesti parkimiskontrolör Erika Rebase poolt on viivistasu otsusele kirjutatud, et parkimise algusaeg on märgitud mitteüheselt mõistetavana. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses sisalduvate selgituste kohaselt oli kaebaja soovinud märkida parkimiskella abil parkimisaja alguseks 16.
  33. Samuti on kaebaja toonud ära selgitused ning graafilised joonised, miks tema poolt kasutatavat kellaaja märkimise süsteemi tuleb pidada korrektseks. Vastustaja on omalt poolt lisanud käesolevale vastusele kontrolöri poolt viivistasu otsuse vormistamise käigus parkimiskellast tehtud fotod, milledelt on näha, et kaebaja poolt kasutatud parkimiskella väike osuti asetseb numbril 4 ning suur osuti asetseb 25 minuti peal. Vastustaja rõhutab, et osutitega parkimiskellalt aega lugedes lähtutakse kella lugemise üldlevinud mehhaanilise kella tööpõhimõttest, mille kohaselt tuleb kellaaja lugemisel hinnata mõlema osuti asukohta. Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Seega on kell 16.25 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 4 ja 5 vahele, kahe minutijaotise võrra üle number 4, ning suur osuti 25 minuti peale. Kella väikest seierit saab asetseda numbril 4 vaid juhul, kui kellaeg on 16.00 või veidi rohkem. Mehhaanilisel kellal ei asu osutid kunagi viisil, nagu need olid parkimiskellal paigutatud kaebaja poolt. Eelnevast lähtudes on vastustaja hinnangul antud juhul tuvastatud, et parkimise algusaeg ei olnud selgelt ja üheseltmõistetavalt teatavaks tehtud. Vastustaja lisab, et ka juhul, kui kella väike osuti oli asetatud veidi üle number nelja, nagu väidab kaebaja, ei saa taoline väikese osuti asend suure osuti suhtes üheselt mõistetavalt tähistada kellaaega 16.
  34. Kaebaja väidab, et vastustaja seisukoht väikese ja suure osuti omavahelise asendi seose kohta ei ole varem mitte kunagi avaldatud, ei avalikus trüki- ega elektroonilises kanalis. Kaebaja viitab mitmel korral
  35. aprillil 2008.a. Tartus Postimehes avaldatud artiklile "Trahvitu läheb parkimiskella pärast kohtusse", milles väljendatud kella lugemise põhimõtet järgides kaebaja abikaasa parkimiskella seadistamisel talitas. Kaebaja väide, et parkimise algusaja märkimise põhimõtet ei ole teatavaks tehtud, on ebaõige. Kaebaja on siinkohal lähtunud
  36. aprillil
  37. a Tartu Postimehes avaldatud artiklist "Trahvitu läheb parkimiskella pärast kohtusse", kuid jätnud seejuures tähelepanuta Tartu Postimehes
  38. aprillil
  39. a avaldatud artikli "Kaks parkimiskella ohvrit pääsevad trahvist". Nimetatud artiklis möönavad nii Tartu Linnavalitsuse linnasekretär Jüri Mölder kui ka Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak senise parkimiskella lugemise 5 praktika ebakorrektsust. Samas on ära toodud, et edaspidi ei lähtuta enam vaid ainuüksi väikese osuti asukohast, vaid võetakse arvesse ka suure osuti asukoht suhtes väike osutiga, ning vastavalt sellele fikseeritakse märgitud kellaaeg. Ebaselge märgistuse korral tuleb kontrolöril tuvastada, et parkimise algusaeg ei ole korrektselt teatavaks tehtud. Vastustaja juhib siinjuures tähelepanu asjaolule, et
  40. aprilli
  41. a artiklile on kaebaja ka ise Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna töötajatega suheldes viidanud. Eelnevast lähtudes pidi kaebaja eelnimetatud kellaaja lugemise praktika muutusest teadlik olema. Vastustaja märgib, et asjaolu, et parkimiskella seadistamise juhend õigusaktides puudub, ei tähenda, et osutitega parkimiskella võiks fikseerida igale sõidukijuhile meelepärasel viisil. Digitaalse kella tööpõhimõtete kasutamisest parkimise algusaja märkimisel saab lähtuda juhul, kui parkimise algusaeg märgitakse üles kirjalikult, näiteks paberile. Vastustaja poolt praktikas kasutatava kella lugemise põhimõtte käsitlust on aktsepteerinud Tallinna Ringkonnakohus oma
  42. septembri 2006.a. otsuses haldusasjas nr 3-05-
  43. Selle põhjendavas osas on kohus nõustunud seisukohaga, mille kohaselt tuleb osutitega parkimiskella abil parkimisaja alguse fikseerimisel lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõtetest ning kella osutite tavapärasest asetusest kellal. Määruse "Parkimistasu" § 5 lg 4 sätestab, et kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Juhul, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega nõuetekohaselt teatavaks teinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega tulnuks kohe parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Eelnevast lähtudes ei oma seega tähtsust ka vaide esitaja sõiduki juurest äraoleku kestvus ja tasuta parkimisaja ületamise küsimus. Seda ei muuda ka asjaolu, et parkimise umbkaudset algusaega on tagantjärele võimalik välja selgitada. Parkimise algusaega ei saa tagantjärele tõendada. Parkimiskontrolör saab lähtuda vaid fikseeritud märgistusest. Parkimiskontrolöri poolt tehtud foto ning selle kasutamine tõendina Ühestki õigusaktist ei tulene parkimise korraldajale fotode tegemise kohustust. Veel vähem on kehtestatud nõudeid digitaalse ülesvõtte kvaliteedile, formaadile või fotoaparaatidele, millega neid fotosid tehakse. Fotoaparaatide kasutuselevõtt on olnud parkimise järelevalvet teostava eraõigusliku juriidilise isiku omaalgatuslik ettevõtmine, mistõttu on viimastel aastatel kujunenud heaks tavaks teha foto sõiduki armatuurlaual nähtaval olevatest dokumentidest ja parkimiskelladest. AS G4S Lõuna-Eesti parkimiskontrolöri poolt tehtud fotolt on tuvastatav nii väikese kui ka suure seieri paigutus parkimiskellal. Fotolt on näha, et parkimiskella väikese seieri märkimisel on kaebaja eksinud ehk on tõendatud asjaolu, et väike seier ei asetse numbrite 4 ja 5 vahel, kahe minutijaotise võrra üle numbri 4 nii nagu väike seier kellaaja 16.25 märkimisel asetsema peaks. Seega ei olnud kaebaja märkinud parkimiskellal parkimise algusaja nõuetekohaselt määruse "Parkimistasu" § 5 lg 4 mõttes. Vastustaja möönab, et kaebaja poolt tehtud pilditöötlusprogrammis tehtud foto on parkimiskontrolöri omast tõepoolest mõnevõrra teravam. See asjaolu aga ei saa mitte kuidagi olla aluseks väitele nagu oleks kontrolör teinud oma tööd erapoolikult. Kaebaja eksimuse tahtlikkusest 6 Määruse "Parkimistasu" § 6 lg 2 p 1 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Viivistasu määramine ega viivistasu suurus ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. Sõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et parkimiskell ja selle seierid oleks parkimise alustamisel asetatud korrektselt ehk parkija kohustuseks on anda parkimisaja algus edasi viisil, mis on üheselt mõistetav. Antud juhul kaebaja seda nõuet ei järginud ning parkimise algusaeg jäi teatavaks tegemata. Tulenevalt asjaolust, et viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega, ei saa ega tule viivistasu määramisel arvestada isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti ei sõltu viivistasu määramine ega viivistasu suurus sellest, kas isik on rikkunud tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Seega ei oma antud juhul tähtsust, millistel motiividel jäi kaebajal parkimistasu maksmata. Tähtsust omab üksnes asjaolu, et kaebuse esitaja oleks pidanud parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab 11.novembril 2008.a. parkimiskorra rikkumise eest koostatud viivistasu otsuse nr TA-56037 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 4.detsembri 2008 korralduse nr 1079 (vaideotsuse). 11.novembril 2008 kell 17.07 koostatud viivistasu otsuse nr TA-56037 õigusliku alusena on märgitud liiklusseaduse (LS) § 502 lg 1 p1 ning Tartu Linnavolikogu määruse „Parkimistasu“ p
  44. LS § 502 lg 1 p 1 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata. Otsuses viidatud Tartu Linnavolikogu 07.12.2006.a. määrus nr 47 sisaldab paragrahve, mis on jaotatud lõigeteks, lõiked omakorda alapunktideks. Viivistasu otsuse viitest Tartu Linnavolikogu määruse „Parkimistasu“ punktile 5 ei ole võimalik aru saada, milline linnavolikogu määruse säte on konkreetsel juhul aluseks viivistasu määramisele. Viitest LS § 502 lg 1 p-le 1 ning viivistasu otsusel trükitud tekstist saab välja lugeda, et viivistasu on määratud seetõttu, et parkimistasu on jäetud maksmata (ristikesega märgitud tekst viivistasu otsusel). Määruse "Parkimistasu" § 5 lg 6 p 5 alusel tekib Magasini tänaval parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega pidi viivistasu määramiseks olema ületatud tasuta parkimise aeg. Tasuta parkimise aja ületamist aga autoomanikule antud juhul süüks ei panda. Viivistasu otsusel on ka käsitsi tehtud märkus „Mitte üheselt mõistetav parkimise algus“ (tl 30). Kaebusele kirjalikus vastuses antud selgituse kohaselt on tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks parkimise algusaja korrektne tähistamine. Vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja auto parkimiskellal
  45. novembril 2008 parkimise algusaeg määruse "Parkimistasu" § 5 lg 4 mõttes nõuetekohaselt märgitud. Määruse "Parkimistasu" § 5 lg 4 sätestab, et kirjalik teade või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Juhul, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega nõuetekohaselt teatavaks teinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega tulnuks kohe parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Seetõttu ei oma tasuta parkimisaja ületamise küsimus antud juhul tähtsust . 7 Kaebuse esitaja väitel oli parkimise algusaeg parkimiskella abil korrektselt teada antud ning see kellaeg oli 16.
  46. Selle tõestamiseks on kaebaja esitanud kohtule teravdatud koopia parkimiskontrolöri poolt tehtud pildist ja kohtuistungil ka selle foto suurenduse (tl 5 ja tl 84). Kohtu veendumuse kohaselt on parkimise algusaeg kaebaja poolt esitatud fotodelt selgelt tuvastatav. Hoopis teine küsimus on see, et vastustaja ei loe parkimiskella seadistust korrektseks (vastustaja nõudmisele vastavaks). Vastustaja rõhutab, et osutitega parkimiskellalt aega lugedes tuleb kellaaja lugemisel hinnata mõlema osuti asukohta. Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Seega on kell 16.25 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 4 ja 5 vahele, kahe minutijaotise võrra üle number 4, ning suur osuti 25 minuti peale. Vastustaja on selgitanud kohtule, et linnavalitsus jõudis seisukohale, et senist kellalugemise praktikat tuleb muuta pärast seda, kui
  47. aasta märtsikuus lahendati kahe isiku poolt viivistasu otsuse peale esitatud vaideid, kus oli probleem parkimiskella lugemises. Otsustati, et eelnimetatud isikute suhtes tehtud viivistasu otsused tühistatakse ja edaspidiselt hakatakse järgima uut kellalugemise põhimõtet. Kaebaja ei sea kahtluse alla seda, et seieritega parkimiskellalt aega lugedes tuleb lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõttest. Kaebaja ei nõustu aga sellega, et vastustajal puuduvad ühesed ja avalikkusele teatavakstehtud seisukohad, kuidas parkimise algusaega sellist tüüpi kellal tuleb märkida, et kella seadistamine loetaks korrektseks ja parkimisjärelevalve ametnike poolt üheselt mõistetavaks. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et Tartu Linnavalitsus (vastustaja) on avaldanud kella seadistamise küsimuses erinevaid seisukohti. Tartu Linnavalitsuse ametnikud on Tartu Postimehes 03.04.2008 ja 15.04.2008 avaldatud, et „parkimiskellalt aega lugedes lähtutakse kella lugemise üldlevinud põhimõttest, mille kohaselt kell on 15.50, kui kella väike osuti asetseb numbrite 3 ja 4 vahel ning suur osuti 50 minuti peal ( tl 79). Nimetatud artiklites ei täpsustata, mitme minutijaotise võrra peab osuti üle täistunni asetsema. Kirjalikus vastuses kaebusele märgitakse, et kell 16.25 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 4 ja 5 vahele, kahe minutijaotise võrra üle number 4, ning suur osuti 25 minuti peale. Juhul, kui kella väike osuti oli asetatud veidi üle number 4, nagu väidab kaebaja, ei saa taoline väikese osuti asend suure osuti suhtes üheselt mõistetavalt tähistada kellaaega 16.25 ( tl 46). Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et lubatud eksimus on ühe minutijaotuse ulatuses (tl 86 pöördel). Vastustaja märgib, et asjaolu, et parkimiskella seadistamise juhend õigusaktides puudub, ei tähenda, et osutitega parkimiskella võiks fikseerida igale sõidukijuhile meelepärasel viisil. Kohus nõustub sellega, et parkimiskella ei saa fikseerida igale sõidukijuhile meelepärasel viisil. Seetõttu peavadki kellaja korrektse fikseerimise põhimõtted olema ühtsed, sealhulgas see, kui palju siis peab kella väike osuti üle täistunni asetsema, et parkimise algusaeg on üheselt mõistetav ja loetakse korrektseks. Seni teavad seda üksnes parkimisjärelevalve ametnikud nendele suuliselt edastatud käitumisjuhiste põhjal (tl 86 pöördel), mitte aga tavalised linnakodanikud ja linna külalised. Kohtu arvates peaksid parkimiskella korrektse seadistamise nõuded olema linna fikseeritud tasulist parkimist korraldavas linna õigusaktis. See tagab nende nõuete ühetaolise kohaldamise ja isikute võrdse kohtlemise ning välistab ka asjatud vaidlused parkimiskorra rikkumiste üle. 8 Kohus ei loe linna ametnike poolt kohalikus ajalehes parkimiskella seadistamise reeglite kohta avaldatud arvamust õiguslikult siduvaks regulatsiooniks ning parkimiskella seadistamise reeglite avaldamiseks. Teadaolevalt käsitletakse viivistasu kohaliku maksuna. Kuigi selle maksu määramine toimub nö lihtsustatud korras, ei tähenda see, et selle maksu määramine võib toimuda ilma selge ja üheselt mõistetava õigusliku aluseta. Igasugune maksu määramine peab olema õiguslikult korrektselt reguleeritud ja vastav regulatsioon peab olema avaldatud. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. See, millal parkimise algus loetakse mitte üheselt mõistetavaks, on praegu ametnike omavaheline suuline kokkulepe. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et 11.novembril 2008.a. koostatud viivistasu otsus nr TA-56037 on õigusvastane ning sellest tulenevalt on õigusvastane ka Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
  48. detsembri 2008 korraldus nr
  49. HKMS § 26 lg-s 1 sätestatud volituse alusel tühistab kohus
  50. novembril 2008.a. parkimiskorra rikkumise eest koostatud viivistasu otsuse nr TA-56037 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
  51. detsembri 2008 korralduse nr
  52. Mai Saunanen kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.