3-09-1358/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2009, Jõhvi 3-09-1358 I. K kaebus Ida Politseiprefektuuris 05.12.2007 koostatud relvaloa kehtivuse peatamise otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon . Edasikaebamise kord
2. Jätta I. K kaebus rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 05.12.2007 koostati Ida Politseiprefektuuris relvaloa kehtivuse peatamise otsus nr. IDA 1019.1/38006122237 RKP0 (tl. 4). 06.04.2009 esitas I. K Ida Politseiprefektuurile taotluse ja palus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.03.2009 lahendile nr. 3-4-1-16-08 tuginedes relvaloa ennistamist ja relva tagastamist (tl. 6). 16.04.2009 teatas Ida Politseiprefektuur, et viidatud kohtulahend ei avalda mingit mõju juba jõustunud relvaloa kehtivuse peatamise otsustele ning märkis, et taotleja on otsuse kätte saanud 10.12.2007 ja seega mööda lasknud haldusmenetluse seaduse § 75 selle vaidlustamiseks kehtestatud 30 päevase tähtaja (tl. 7). 12.06.2009 esitas I. K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 2-3) ja palus, et tema relvaloa kehtivuse peatamise otsus tühistataks, kuna selle aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kaebuse puuduste kohta tehtud määruse (tl. 10) peale muutis kaebaja oma taotlust ning palus vaidlustatud otsus õigusvastaseks tunnistada (tl. 13-15). Seejuures ta leidis, et vastustaja on relvaseadust ja Riigikohtu lahendit vääralt tõlgendanud ning väitis, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Ida Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses (tl. 19-21) peeti kaebust alusetuks, paluti see rahuldamata jätta ja väideti, et, vaidlustatud otsuse tegemise hetkel oli relvaseaduse § 43 lg 1 p 2 kehtiv ja politseiprefektil puudus kaalutlusõiguse teostamise võimalus. 1 1 KOHTU PÕHJENDUSED Relvade ja laskemoona käitlemise õiguslikud alused ja kord on reguleeritud relvaseaduses. Ida Politseiprefektuuri vaidlusalase otsuse ajal oli selle § 43 lg 1 p 2 kehtestatud, et politseiprefektuuril tuleb relvaloa kehtivus peatada, kui selle omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav. I. K on alates 28.11.2007 kahtlustatav karistusseadustiku § 201 lg 1 p 1, 2 ja 3 järgi (tl. 24-28) ning see asjaolu oli põhjuseks, miks Ida Politseiprefektuur 05.12.2007 koostatud otsusega (tl. 4) tema relvaloa kehtivuse peatas. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.03.2009 kohtuotsus küll tuvastas relvaseaduse § 43 lg 1 p 2 vastuolu põhiseadusega, kuid see ei tähenda, et kõik selle sätte alusel varem tehtud otsused on automaatselt tühised. Kaebuse esitajal oli võimalus tema suhtes tehtud otsus ise tühistamisnõude esitamisega halduskohtus vaidlustada, kuid ta pole seda halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 kehtestatud tähtaja jooksul teinud ja on käesolevaks ajaks vastava õiguse juba minetanud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 3 halduskohtule antud volitus tunnistada haldusakt õigusvastaseks tähendab oma sisus seda, et kohus üksnes nendib fakti, et vaidlustatud haldusakt või selle osa ei ole tema andmise aluseks olnud seaduse või muu õigusakti sätetega kooskõlas. Selline konstateering ei too kaasa haldusakti tühisust ning see kehtib edasi ka peale vastava kohtuotsuse jõustumist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kehtestatu võimaldab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõuet esitada ainult juhul, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi. I. K pole oma kaebusesse märkinud mitte ühtegi asjaolu, millest nähtuks, kuidas relvaloa kehtivuse peatamise otsuse õigusvastasuse tuvastamine edaspidi teda oma õiguste teostamisel või kaitsmisel aitab. Vastavaid põhjendusi ei esitanud kaebaja ka kohtumenetluse käigus, kuigi kohus talt seda 31.07.2009 ja 20.10.2009 koostatud määrustega (tl. 22 ja 38) küsis. Kohtu nõudmise tähelepanuta jätmine viitab sellele, et tegelikult kaebuse esitajal vastav huvi puudub ja ta on ka ise mõistnud, et vaidlustatud otsuse õigusvastaseks tunnistamine ei muuda relvaluba kehtivaks ega võimalda tal ka muul viisil oma õigusi soovitud ulatuses kaitsta. Eeltoodust järelduvalt jääb I. K kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata ning riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 840 krooni suurune menetluskulu (tl. 8-9) sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda. Ida Politseiprefektuur oma kulude kohta taotlusi ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 2 2