TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-119 Otsuse kuupäev 14. mai 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi AS V.G.A Kaubandus kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17. oktoobri 2008.a impordilitsentsi EE I0025221 muutmisest keeldumise otsuse nr 2-1/8566-1 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 15.06.2009.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. AS V.G.A. Kaubandus 26.08.2005.a taotluse alusel väljastas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) 07.09.2005.a Euroopa Ühenduse – impordilitsentsi (AGRIM) EE I0025221 20 000 kg külmutatud veiseliha: kondita; muud, CN-kood 0202 30 90 importimiseks, mille kohaselt on litsents kehtiv / liha töötlemiseks (B toode) EÜ määruse nr 716/2005 alusel, kehtivusajaga kuni 02.01.2006.a. 2. AS V.G.A. Kaubandus esitas 10.10.2008.a PRIA-le taotluse, milles palus parandada 07.09.2005.a väljaantud impordilitsentsil EE I0025221 olevaid andmeid ning parandada litsentsi lahtri 20 märget. Nimetatud lahtris sisaldub impordilitsentsi kanne selle kohta, kas imporditav liha on ette nähtud töötlemiseks A-tooteks või B-tooteks. Taotluses palus AS V.G.A Kaubandus teha litsentsil parandus ja märkida B-toote asemele A-toode. Taotluse põhjenduse kohaselt töödeldi tegelikult imporditud lihast A-toodet, mitte B-toodet, mille tõttu ei vasta impordilitsentsil kajastatud informatsioon 1 tegelikkusele ja seda informatsiooni tuleb muuta, kohaldades Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 art 26 lg 2. 3. PRIA 17.10.2008.a vastuskirjaga nr 2-1/8566-1 keelduti litsentsi muutmast. PRIA vastuse kohaselt on impordilitsentsi väljaandmine ja selles kajastuvad andmed täies vastavuses taotleja poolt esitatud impordiõiguste ja impordilitsentsi taotlustega ning asjakohaste õigusnormidega. 4. AS V.G.A. Kaubandus esitas 19.11.2008 vaide impordilitsentsi EE I0025221 muutmisest keeldumise peale ning palus keeldumisotsuse tühistada. 5. PRIA 16.12.2008.a vaideotsusega nr 10-10.13/5 jäeti vaie rahuldamata. 6. AS V.G.A. Kaubandus esitas 19.01.2009.a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 17.10.2008.a otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused 7. Kaebuse esitaja märgib, et iga haldusaktis olevat viga peab saama parandada ja on mõeldamatu, et selles olevad vead põlistuksid. Kuna vaidlustatav impordilitsents EE 10025221 on väljastatud VGA Kaubanduse AS taotlusel, peab see vastama VGA Kaubanduse AS-i tegelikule tahtele ja tegelikule olukorrale. Vaidlustatav litsents ei vastanud VGA Kaubanduse AS-i tahtele. Vaidlusaluses impordilitsentsi EE 10025221 p 20 „Eriteave“ kohaselt kehtiv litsents lihast B-toodete töötlemiseks. Tegelikult impordib VGA Brasiiliast Eestisse külmutatud kondita veiseliha, millest valmistab vinnutatud veiselihatooteid Beef Jerky ja Beef Stick. VGA Kaubanduse AS valmistab samu tooteid ühesuguse tehnoloogia ja retseptuuri alusel alates 2003. aastast, mida kinnitab ka Veterinaar- ja Toiduamet 01.09.2009.a kinnituses nr 5-6/11796-1, mille kohaselt VGA Kaubanduse AS-i poolt valmistatavad tooted kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri kohaselt järgmiste kaubakoodide alla CN 1602 (kuivatatud veiseliha) Beef Jerky Original, Beef Jerky Classic, Beef Jerky Smoked, Beef Jerky Teriyaki, Beef Jerky Cajun Hot ja CN 1601 (kuivatatud veiselihast snäkid) Beet Stick. Kombineeritud nomenklatuuri kohaselt tooted koodidega 16102 ja 1601 on A-tooted. Vaidlustatava litsentsi taotlemisel lähtus VGA Kaubanduse AS valmistoodangu kirjeldusest, mille kohaselt on VGA Kaubanduse AS-i toodetav A-toode. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17. oktoobri 2008.a (kaebuse ekslikult märgitud vastuskirja kuupäevana 10.10.2008.
- a)kirjas nr 2-1/8566-1 väljendatud otsus impordilitsentsi EE10025221 muutmisest keeldumisest ning saata VGA Kaubanduse litsentsi muutmistaotlus Ametile uueks läbivaatamiseks. Vastustaja seisukohad 8. Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ning leiab, et 07.09.2005.a väljaantud impordilitsentsil EE I00252221 ei ole viga, selle kanded on täies vastavuses taotleja 2 poolt esitatud impordiõiguste ja impordilitsentsi taotlustega ning asjakohaste õigusnormidega. Impordilitsentsi õiguslik sisu on reguleeritud Euroopa Komisjoni määruses nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad: impordilitsents annab õiguse ja sellest tuleneb kohustus importida litsentsi alusel ja selle kehtivusajal asjaomaste toodete või kaupade kindlaksmääratud kogus, välja arvatud vääramatu jõu korral (art 8 lg 1). Euroopa Komisjoni määruse nr 716/2005, millega avatakse töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine perioodil 1. juuli 2005.a-30. juuni 2006.a, preambula p 1 sätestab, et vastavalt WTO CXL-loendile on ühendus kohustatud avama töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha jaoks 50 700 tonni suuruse aastase imporditariifikvoodi. Artikli 3 lg 1 kohaselt jagatakse artiklis 1 nimetatud üldkogus (50 700 tonni) kaheks osaks järgmiselt:
- a)40 000 tonni A-toodete valmistamiseks ettenähtud külmutatud veiseliha;
- b)10 700 tonni B-toodete valmistamiseks ettenähtud külmutatud veiseliha. Preambula p 4 ütleb, et tariifikvoodi alusel ühendusse importimisel tuleb esitada impordilitsents. Art 6 lg 1 sätestab, et sellise külmutatud veiseliha importimisel, mille puhul on antud impordiõigused vastavalt artikli 5 lõikele 4, tuleb esitada impordilitsents. Määruse 716/2005 eesmärk on muuhulgas tagada, et imporditud liha kasutatakse vastavalt tariifikvoodi nõuetele (preambula p 7, art 6 lg 4, art 9 ja art 10). AS V.G.A. Kaubandus taotles oma 24.05.2005.a impordiõiguste taotlusega veiseliha impordiõigust selleks, et valmistada imporditavast lihast B-toodet. Seda kinnitab asjaolu, et taotleja märkis impordiõiguste taotlusele tariifikvoodi järjekorranumbriks 09.4058. Määruse nr 716/2005 artikli 3 lõike 2 teises taandes märgitud kvoodi järjekorranumber 09.4058 osutab B-toodete valmistamiseks ettenähtud imporditavale lihale. (A-toodete valmistamiseks ettenähtud imporditavale lihale osutab kvoodi järjekorranumber 09.4057, mis paikneb määruse tekstis eespool, s.o. artikli 3 lõik 2 esimeses taandes.) See, mida loetakse nimetatud määruse tähenduses A-tooteks ja mida B-tooteks, on sätestatud määruse artiklis 2 (vastavalt lõiked 1 ja 2). Koos impordiõiguste taotlusega esitas taotleja ka tagatise impordiõiguste ärakasutamise garanteerimiseks. PRIA edastas kõikide esitatud impordiõiguste taotluste kohta andmed Euroopa Komisjonile, sealhulgas taotlejate nimekirja ja taotletud kogused eraldi mõlema kahe kategooria (s.o. A-toote järjekorranumbriga 09.4057 ja B-toote järjekorranumbriga 09.4058) kohta, nagu näeb ette määruse nr 716/2005 art 5 lg 3. Kuna taotletud kogused ületasid saadaolevaid koguseid, ja arvestades vajadust kindlustada saadaolevate koguste õiglane jaotus, otsustas Komisjon taotletud koguseid proportsionaalselt vähendada (Komisjoni 24.06.2005 määruse (EÜ) nr 973/2005 3 preambula 2. põhjendus) ja rahuldada impordiõiguste taotlused järgmiselt:
- a)5,166817 % kogusest, mida taotleti veiseliha importimiseks, mis on ette nähtud A-toote tootmiseks;
- b)32,725815% kogusest, mida taotleti veiseliha importimiseks, mis on ette nähtud B-toote tootmiseks (määruse nr 973/2005 art 1). Sellest tulenevalt anti ASile V.G.A. Kaubandus impordiõigused 39 270,978 kg (32,725815% taotletud 120 000st kilogrammist) külmutatud veiselihale, mis on ette nähtud B-toodete valmistamiseks. Impordiõiguste tagatis vabastati osas, mis ületas taotlejale (vähendamise koefitsiendi tulemusena) antud impordiõigusi võrreldes taotletud impordiõigustega. Määruse nr 716/2005 artikli 6 lõike 3 kohaselt annavad töötlejatele antud impordiõigused neile õiguse saada impordilitsentsid koguste kohta, milles osas anti neile impordiõigused. Pärast impordiõiguste saamist asus AS V.G.A. Kaubandus talle antud impordiõigusi realiseerima, esitades 24.08.2005 PRIA-le taotluse impordilitsentsi saamiseks 20 000 kg veiseliha kohta, mis on ette nähtud B-toote valmistamiseks. Taotleja esitas ka litsentsi tagatise. PRIA rahuldas Aktsiaseltsi V.G.A. Kaubandus litsentsitaotluse ja andis 07.09.2005 välja impordilitsentsi EE I0025221 (lisa 7) 20 000 kg külmutatud veiselihale, mis on ette nähtud B- toodete valmistamiseks vastavalt Komisjoni määrusele 716/2005. Impordiõiguste tagamiseks ettenähtud tagatis vabastati 20 000 kg liha osas, mille kohta esitati litsentsitaotlus. Peale importimise toimumist tagastas V. G. A. Kaubandus 08.03.2006 PRIAle litsentsi ja PRIA vabastas litsentsi tagatise. Ülaltoodust nähtub, et PRIA on litsentsi väljaandmisel lähtunud taotleja poolt impordiõiguste ja impordilitsentsi taotlustel märgitust ning järginud kohaseid seadusesätteid, mistõttu litsentsi kandes viga ei esine. Põllumajandussaaduste importimine ja sellele järgnev töötlemine toimub ettevõtjate vabal tahtel ja seetõttu kannavad nad kogu sellise ettevõtlusega seonduvat vastutust. Põllumajandussaaduste importimine Euroopa Liitu (ja imporditud kaubast lõpptoote töötlemine) on turukorralduslikel eesmärkidel väga piiratud ja Euroopa Liidu seadusandlusega seetõttu rangelt reguleeritud. Kui kooskõlas ettevõtja taotlustega ja vastavate õigusnormidega antakse ettevõtjale välja impordilitsents (ehk luba) teatud toote importimiseks teatud kindlal eesmärgil, siis on litsentsi omanik kohustatud importima litsentsil märgitud kaupa litsentsil märgitud koguses ja töötlema sellest litsentsil märgitud toodet. Litsentsi (loa) kandeid ei muudeta tagantjärele peale impordi toimumist ja/või imporditud kaubast toote töötlemist vastavalt sellele, mida ettevõtja tegelikult importis või mida ta imporditud kaubast väidetavalt tegelikult tootis. Kui litsentsiomanik importis või töötles midagi muud, kui litsentsil märgitud, siis kannab ta vastutust tagajärgede eest, mis tulenevad impordilitsentsist tulenevate nõuete rikkumisest. Ka Tallinna Halduskohtu jõustunud kohtulahendiga haldusasjas nr 3-06-1103 on tuvastatud, et kui AS V.G.A. kaubandus 2005. aastal taotles impordilitsentsi veiseliha importimiseks imporditariifikvoodi alusel, esitas ta PRIA-le (samuti ka Veterinaar- ja Toiduametile ning tollile) andmeid veiseliha B-toodeteks töötlemise kohta 4 (kohtuotsuse punkt 9). Kohus asus seisukohale, et on asjakohatu tagantjärele väita, et tegelikult toodeti A-toodet, kui selleks polnud 2005. aastal taotletud ei litsentsi ega retsepti (punkt 9). Kohus märkis, et tulenevalt määrusest nr 716/2005 oli AS V.G.A. Kaubandus kohustatud talle väljastatud litsentsi alusel tootma B-toodet (punkt 9). Kohus rõhutas, et AS V.G.A. Kaubandus taotles ja sai impordilitsentsi B-toodete tootmiseks ning AS V.G.A. Kaubandus ei taotlenud 2005. aastal impordilitsentsi Atoote tootmiseks ega osalenud vastaval impordikvoodi jagamisel (punkt 9). Lisaks märgib kohus, et pole välistatud, et kui AS V.G.A Kaubandus oleks taotlenud impordilitsentsi A-toote valmistamiseks, siis ei oleks ta üldse impordiõigust saanud või saanuks selle väiksemas koguses (punkt 9). Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsuses eelmärgitud haldusasjas nr 3-06-1103 märgib kohus, et määrus 716/2005 eristab veiseliha importi A-toodete ja B-toodete valmistamiseks ning näeb ette vastavad kogused ja imporditariifikvoodi järjekorranumbrid, samuti tagatissummad. Seega on töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha sissevedu nii A-toodete kui ka B-toodete valmistamiseks kvodeeritud ning saab toimuda üksnes sellekohase loa ehk impordilitsentsi olemasolu korral ja üksnes selles ettenähtud tingimustel. Kuna AS V.G.A. Kaubandus taotles ja sai 2005. aastal impordilitsentsi töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha sisseveoks B-toodete valmistamiseks, siis oli tal õigus importida selle alusel veiseliha vaid B-toodete valmistamiseks (ringkonnakohtu otsuse p 11). Tallinna Ringkonnakohus on otsuse punktis 13 väljendanud sõnaselgelt, et AS V.G.A. Kaubandus pidi enne impordilitsentsi taotlemist jõudma selgusele selles, millist toodet ta sisseveetavast veiselihast kavatseb valmistama hakata. Tulenevalt eeltoodust palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kohtu põhjendused ja otsus 9. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lõige 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lõike 1 esimene lause sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Impordilitsents EE I0025221 (tl 36) vastab haldusakti tunnustele, kuna ta on haldusorgani (PRIA) poolt antud haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks, millega kaebajal tekkis õigus 20 000 kg külmutatud veiseliha importimiseks B tootena töötlemise eesmärgil. Käesoleval juhul on kaebaja 10.10.2008.a taotlusele haldusakti muutmiseks (tl 30) vastustaja reageerinud vastuskirjaga. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-85-08 veelkordselt rõhutanud, et haldusaktiks on kohtupraktikas peetud iga otsustust, mis 5 vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele ning haldusaktiga võib olla tegemist sõltumata sellest, kas ta on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides (vt näit Riigikohtu 20.12.2001 otsust haldusasjas nr 3-3-1-15-01). Vastuskiri (tl 30) vastab haldusakti tunnustele, kuna ta on antud kaebaja taotluse alusel haldusakti muutmiseks. HKMS § 64 lõige 1 sätestab, et käesoleva jao sätteid kohaldatakse haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt. Kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Seega saab haldusakti muuta ainult haldusaktiga, millest tuleneb samuti, et vastuskiri vastab haldusakti tunnustele. HMS § 61 lõike 1 esimene lause sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Halduskohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul kehtis haldusakt, mille muutmist kaebaja taotleb, impordilitsentsi (tl 36) kehtivusaja viimase päevani, milleks on litsentsi punkt 12 kohaselt 02.01.2006.a. Seega kehtis kaebajale litsentsiga antud kauba importimise õigus ka kuni 02.01.2006.a. Kaebuse motiveeriva osa viimase lause kohaselt: „Vaidlustatava litsentsi taotlemisel lähtus VGA valmistoodangu kirjeldusest, mille kohaselt on VGA toodetav A-toode“. Kohus on seisukohal, et kaebaja väide ei vasta tema poolt vastustajale esitatud impordilitsentsi taotluses (tl 35) esitatud andmetele, kus kaebaja seaduslik esindaja Oleg Krivenko on omakäeliselt taotluse punkti 20 Eriteave märkinud: „ Litsents on kehtiv Eestis liha töötlemiseks (B toode)“. Samuti on kaebaja poolt 27.05.2005.a vastustajale esitatud impordiõiguse taotluses kaebaja seadusliku esindaja poolt märgitud taotletava impordiõiguse tariifikvoodi numbriks:“ 09.4058“ Vastustaja on õigesti märkinud, et Määruse nr 716/2005 artikli 3 lõike 2 teises taandes märgitud kvoodi järjekorranumbrist 09.4058 tuleneb õigus B-toodete valmistamiseks ettenähtud imporditavale lihale. Asjaolu, kas kaebaja valmistas imporditud veiselihast tegelikkuses A- või B tooteid, ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust. Kaebaja pidi enne impordilitsentsi taotlemist jõudma selgusele asjaolus, mida ta imporditavast kaubast toodab. Kaebuses ei ole kaebaja välja toonud oma nõude materiaalõiguslikku alust ja on viidanud ainult asjaolule, et litsents ei vastanud kaebaja tahtele. Vastustajale 10.10.2008.a taotluses (tl 28-29) on kaebaja nõude õigusliku alusena tuginenud Euroopa Komisjoni Määrusele nr 1291/2000 artikli 26 lõikele 2. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud artikkel kohaldub ainult litsentsi kehtivusajal litsentsi parandustele tegemisele. Kuna kaebaja on litsentsiga antud õiguse realiseerinud ja litsentsi kehtivusaeg on kaebaja poolt vastustajale taotluse esitamise ajaks möödunud, puudus vastustajal nii siseriiklikust kui Euroopa Ühenduse õigusest tulenev alus kaebaja taotluse rahuldamiseks. 6 Kuna vaidlustatav otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, puudub kohtul alus vaidlusaluse otsuse tühistamiseks, mille tõttu jätab kohus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel kaebuse rahuldamata. 10. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, sest kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Roby Koik kohtunik 7