2-09-34521/13

2-09-34521 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-34521 Tsiviilasja hind 9 792 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M T (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: V K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kohtuistung Resolutsioon 27.10.2009 M T hagi V K vastu lapsele elatise suurendamise nõudes
2. Rahuldada hagi.
3. Muuta Sillamäe Linnakohtu 27.04.1999.a. otsusega nr 2-145 V K M K (praegune nimi T) kasuks tütre J K ülalpidamiseks väljamõistetud elatis suuruse summat.
4. Välja mõista V K M T kasuks elatis lapse J K, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 16.07.2009.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse J K täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.
5. Menetluskulud jätta V K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt on Sillamäe Linnakohtu 27.04.1999.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-145 1 2-09-34521 kostjalt tütre J K ülalpidamiseks väljamõistetud elatis hageja kasuks igakuuliselt ¼ suuruses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalgamäärast. Hageja saab kohtutäituri kaudu kostjalt lapsele elatist 1 000 krooni suuruses summas ja sedagi mitte iga kuu. Hageja arvates ei ole lapsele igakuine elatis ¼ minimaalpalgamäärast piisav, et 16 aastane nooruk võiks normaalselt elada, õppida ja areneda. Hageja töötab AS-s Silmet ja tema igakuine sissetulek on 4 350 krooni, hagejale kuulub kolmetoaline korter aadressil XXX. Hageja palub suurendada Sillamäe Linnakohtu 27.04.1999.a. otsusega väljamõistetud elatise summat ja välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse Julia ülalpidamiseks elatis igakuuliselt seadusega sätestatud miinimumsummas s.o. 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus elatise suurendamisega tütre J ülalpidamiseks 1 500 kroonini alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostjal on uus perekond ja 16.06.2003.a. on sündinud poeg I K. Kostja perekonna keskmine neto kuusissetulek on 8 849 krooni, millest 4 422.50 krooni on kostja netopalk, 4 126.50 krooni kostja abikaasa keskmine netopalk ja 300 krooni on peretoetus. Perekonna igakuised kulud moodustavad järgmised kulud: eluasemekulud 1 429 krooni, kulutused toidule 3 500 krooni, kulud transpordile 1 000 krooni, sidekulud 300 krooni, tervisekulud 150 krooni, lasteaiamaks 654 krooni, kulud, kulud rõivastele ja jalanõudele 900 krooni ja muud vältimatud püsikulud 7 453.36 krooni. Kostja perekonna vältimatud püsikulud on keskmiselt 15 386.36 krooni. Perekonna kulud on oluliselt suuremad kui sissetulekud, millega seoses on kostjal tekkinud korteriühistu ja Sampo Liisingu ees suur võlgnevus. Kostja elab koos perega abikaasale kuuluvas korteris, pere kasutuses on sõiduauto Volkswagen Polo. Kostja leiab, et arvesse võttes tema varanduslikku seisundit, siis elatise sissenõudmine seaduses sätestatud alammääras piiraks tema teise lapse huvisid. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt ja välja mõista temalt hageja kasuks igakuuliselt 1 500 krooni lapse J ülalpidamiseks kui lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Sillamäe Linnakohtu 27.04.1999.a. otsusega nr 2-145 on kostjalt V K tütre J K ülalpidamiseks väljamõistetud elatis hageja M T (endine nimi K) kasuks igakuuliselt ¼ suuruses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalgamäärast. Pooled ei vaidle, et eelnimetatud kohtuotsus on kohtutäitur Risto Kütti menetluses ja 01.06.2009.a. seisuga on elatise võlg 3 054.50 krooni ja 09.09.2009.a. seisuga on võlg 5 217 krooni (t.l. 6, 64). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Pooled ei vaidle, et lapse vajadused on muutunud sellest ajast kui 27.04.1999.a. mõisteti kostjalt välja lapse ülalpidamiseks elatis igakuulliselt ¼ suuruses Vabariigi Valitsuse kehtestatud 2 2-09-34521 miinimumpalgamääras. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele (t.l. 4, 73-79), kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras, seega on tuvastatud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kostja poolt tasutud summadest ei piisa. Pooled ei vaidle, et hageja töötasu on 4 560 krooni (t.l. 63, 32199:7=4560) ja, et hagejale kuulub korter aadressil XXX. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks. Lähtuvalt PkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva PkS §-s 61 lg-s 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus tuvastas, et kostja uuest abielust on sündinud laps I K, kes on kostja ülalpidamisel (t.l. 5456). Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostja töötab OÜ-s Esterson rahvusvahelise veose autojuhina (t.l. 52) ja tema sissetulekuks on lepingu alusel 5 000 krooni kuus (t.l. 53-54). OÜ Twen Trans tõendi kohaselt töötas V K nende firmas enam, aga enam ei tööta, kuid tema töötasu 2009.a. jaanuarist kuni juunini oli 23 430 krooni (neto), s.o. 3 905 krooni kuus keskmiselt (t.l. 19). 2008.a. kostja tuludeklaratsiooni kohaselt oli kostja tulu, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks, 51 450 krooni, mis on keskmiselt 4 287.50 krooni kuus (t.l.36-39). Maksu- ja Tolliameti 14.10.2009.a. tõendi kohaselt on V K tulu ajavahemikul 01.01.-01.10.2009.a. 47 011 krooni, see on 5 223 krooni kuus makse maha arvestamata (t.l. 87). Kostjale kuulub väikelaev, ehitusaasta 1978 (t.l. 40) ja kostja kasutab liisingulepingu alusel sõiduautot Volkswagen Polo, mis on Eestis registreeritud 2008.a. (t.l. 41). Kostja väidete kohaselt on tema perekonna vältimatud püsikulud keskmiselt 15 386.36 krooni ning kostja ise möönab, et väljaminekud on oluliselt suuremad kui sissetulekud. Vaidlust ei ole, et kostja lapse Ilja eest tuleb tasuda lasteaiamaksu (t.l. 46) ja et kostjal on väljaminekud sidekuludele ja autokütusele ning tuleb tasuda korteri kommunaalmakseid (t.l. 47-50). Kohus tuvastas, et kostjal on laenukohustused (t.l.45) ja liisingukohustus (t.l. 42) pankade ees, samuti on kostja abikaasal kodukapitalilaen ja vormistatud krediitkaart (t.l. 44). Kostja on teatanud, et laenu tagastab ta kuus 2 596.94 krooni ja liisingumakseid kuus 3 331.
6. krooni. Kuigi kostja väidab, et tal on tekkinud võlgnevused korteriühistu ja Sampo Liisingu ees (t.l. 42, 50), ei saa kohus nõustuda asjaoluga, et kostja peab laenu ja liisingu tagasimaksmise kohustust tähtsamaks lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ees. Ei saa pidada mõistlikuks, et kostja möönab, et laenuvõlgnevused kommunaalmaksete ja liisingu ees 3 2-09-34521 võiksid tekkida ja tal tuleb kõik endas olenev teha, et neid võlgnevusi kustutada, aga ülalpidamiskohustuse võlgnevuse tekkimine oleks välistatud, sest kostja peab eelkõige tasuma laenuvõlgnevused ja seetõttu ei ole temal võimalik lapsi ülal pidada väikseimas võimalikus määras, millise on sätestanud seadusandja arvesse võttes lapse vajadusi. Laenukohustus on kostjal võetud vabatahtlikult, lapse ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest, ja on sätitud eelkõige lapse huvidest lähtuvalt, et laps ei jääks ilma minimaalsest eluks vajalikust. Lähtuvalt kostja esitatud andmetest on kostja rahalised väljaminekud juba pikemat aega suuremad kui sissetulekud (t.l. 2235), seega ei ole kostja väited veenvad, et ta elab vaid nendest sissetulekutest, millised on kajastatud Maksu- ja Tolliameti teatises (t.l. 20-35). Kostja on esitanud kohtule ka oma abikaasa töötasu tõendi (t.l. 51) ja väidab et tema abikaasa töötasu on keskmiselt 4 126.50 krooni, kuigi kostja abikaasal ei ole hageja ja kostja ühise lapse ülalpidamiskohustust, hindab kohus nimetatud töötõendit kui tõendit, et ka kostja abikaasa töötasust ei ole kostjal võimalik tasuda kõikvõimalike kohustuste eest, mistõttu kohus võiks arvata, et kostja abikaasa töötasust tasutakse nende väljaminekute eest, milleks kostja töötasust ei piisa. Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kostja ei ole kohut veennud, et tal ei ole võimalik leida tööd, et täita mõlema lapse J ja I ees oma vanema ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kuna kostja on võimeline tasuma pangalaenu ja liisingumakseid, siis kohus ei pea kostja väiteid veenvateks selle kohta, et kui ta tasuks ülalpidamist kohtuotsuse alusel tütre Julia ülalpidamiseks 2 175 krooni igakuuliselt, siis jääks poeg I vähem kindlustatuks. Kohus eelnevalt tuvastas, et kostja elustandard ei anna alust kohtul arvata, et kostjal ei oleks võimalik leida rahalisi vahendeid mõlema lapse ülalpidamiseks vähemalt seaduses sätestatud miinimumsummas. Kohus leiab, et hagi elatise suurendamise nõudes tuleb rahuldada ja seega tuleb muuta Sillamäe Linnakohtu 27.04.1999.a. otsusega nr 2-145 V K M K (praegune nimi T) kasuks tütre J K ülalpidamiseks väljamõistetud elatis suuruse summat ja välja mõista V K M T kasuks elatis lapse J K, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 16.07.2009.a. igakuiselt summas 2 175 krooni,kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse J K täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Sillamäe Linnakohtu
7. aprilli 1999.a. otsuse kohaselt on V K kohustatud maksma elatist ¼ suuruses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalgamäärast, seega 4 350 kroonist ¼ on 1 087 krooni igakuuliselt. Hageja hagis palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust 2 175 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 9 792 krooni (9 kuud x 1 088 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. 4 2-09-34521 Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5