Obsah (4)

§ 18§ 14§ 20§ 19

2-08-87673 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 16. novembril 2009.a., Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi,

) § 18 lg 1 alusel võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

§ 18

lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Pooled ei vaidle, et abielusuhtete lõppemise ajaks tuleb lugeda 01. juuni 2008.a.

§ 14lg 1 kohaselt, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Pooled ei vaidle, et korteriomand asukohaga XXX, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 1400209, on poolte ühisvara (t.l. 6-7). Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriomandi hinnaks on AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangu nr 090727-14173-402 kohaselt 290 000 krooni ja korter tuleb jagada kostja omandisse (t.l. 121-135). D T hagi kohaselt kuuluvad ühisvara hulka järgmised vallasasjad: pesumasin, lühtrid, ribikardinad, sülearvuti, elutoamööbel, vannitoamööbel, peegel, köögimööbel, õhupuhasti, gaasipliit, elektripraeahi, nõudepesumasin, mikrolaineahi, külmkapp, kapp-kupee, veefilter Aquaphor, fotoaparaat Olympus, videokaamera Samsung, televiisor Panasonic ja tolmuimeja Kerse. Kostja on esitanud vastuväited hagile, et pesumasinat, külmkappi, nõudepesumasinat, mikrolaineahju, elektripraeahju ja sülearvutit kostjal ei ole. Sülearvuti kohta on kostja esitanud vastuväite, et see põles ära juba poolte abielusuhete ajal. Pooled ei vaidle, et pesumasin, külmkapp, nõudepesumasin, mikrolaineahi ja elektripraeahi olid poolte abielusuhete lõppemisel korteris XXX, kuid kostja vastuväidete kohaselt viis hageja nimetatud asjad ilma tema teadmata minema. Hageja kinnitab, et tema kostja korterist asju ära viinud ei ole. Kohus leiab, et tunnistaja O V ütlustega on küll tõendatud, et D T ja tunnistaja ei pääsenud augustis või septembris, s.o. ühel korral XXX korterisse, et sealt asju ära viia, kuid tunnistaja ütlustega ei saa kohus lugeda tuvastatuks, et D T ei pääsenud korterisse seetõttu, et ukselukk oli ära vahetatud. Ei ole selge mis asjaoludel D T ei õnnestunud korteriust avada, kui ta viibis seal tunnistaja O V. Asjaolu, et tunnistaja S L külaskäigu ajal korterisse XXX, ei jäänud tunnistajale silma, et korteris oleksid puudunud elamiseks vajalikud esemed nagu pesumasin, külmkapp või nõudepesumasin puudunud, ei anna kohtule alust lugeda tõendatuks, et kõik need asjad, mille olemasolu on pooltele mõistatuslikul põhjusel teadmata, olid korteris tunnistaja S L külaskäigu ajal. Kostja ise on väitnud, et hageja on korterist asjad ära viinud millalgi sügisel ja teinud seda peale tunnistaja külaskäiku kostja juurde. Kohus leiab, et kuna pooled ei ole suutnud tõendada, kus asuvad pesumasin, külmkapp, nõudepesumasin, mikrolaineahi ja elektripraeahi ja kas need asjad on üldse olemas ja kelle käes, tõendamist ei ole leidnud, et sülearvuti oleks olemas ja töökorras, siis kohus leiab, et hagi pesumasina, külmkapi, nõudepesumasina, mikrolaineahju ja elektripraeahju ja sülearvuti jagamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest kohtule ei ole võimalik jagada asju, mida ei ole olemas. Seega tuleb kohtul jagada järgmine vallasvara: lühtrid, ribikardinad, elutoamööbel, 3 2-08-87673 vannitoamööbel, peegel, köögimööbel, õhupuhasti, gaasipliit, kapp-kupee, veefilter Aquaphor, fotoaparaat Olympus, videokaamera Samsung, televiisor Panasonic ja tolmuimeja Kerse. Pooled ei vaidle, et kahe lühtri (lühtrid asuvad korteris XXX) hinnaks tuleb lugeda 400 krooni ja need tuleb jagada hageja omandisse. Pooled ei vaidle, et ribikardinate, mis asuvad kostja valduses, hinnaks on 1 500 krooni ja need tuleb jätta kostja omandisse. Pooled ei vaidle, et videokaamera Samsung, mis asub hageja valduses, hinnaks on 300 krooni ja see tuleb jätta hageja omandisse. Pooled ei vaidle, et veefilter Aquaphor, mis asub kostja valduses korteris XXX hinnaks on 2 000 krooni. Hageja soovib, et veefilter tuleb jagada kostja omandisse, kostja on avaldanud kohtule, et jätab veefiltri jagamise kohu äranägemise järgi otsustada. Kohus leiab, arvesse võttes, et veefilter asub korteris, mille kohus jagab kostja omandisse, siis tuleb ka veefilter, mis on seniajani olnud kostja kasutuses, jagada kostja omandisse. Pooled ei vaidle, et vannitoamööbli hinnaks tuleb lugeda 3 500 krooni ja peegli hinnaks on 600 krooni, kuid poolte vahel on vaidlus selle üle kummale abikaasale vannitoamööbel ja peegel jagada. Kuna vannitoamööbel ja peegel asuvad korteris XXX, korteri jagab kohus kostjale ja kostja ongi seniajani kasutanud vannitoamööblit ning peeglit, siis on kohtu arvates mõistlik jagada vannitoamööbel ja peegel kostja omandisse. Pooled vaidlevad, kas kostja valduses oleva elutoamööbli hinnaks on hageja pakutud 9 500 krooni või kostja pakutud 8 000 krooni, kas diivani hinnaks on hageja määratud hind 7 500 krooni või kostja määratud hind 4 000 krooni, kas köögimööbli hind on 35 000 krooni või 27 000 krooni, kas õhupuhasti maksab hageja hinnangul 1 000 krooni või kostja hinnangul 500 krooni, kas gaasipliit maksab 2 500 krooni või 1 500 krooni, kas kappkupee maksab 14 000 krooni või 12 000 krooni ja kas hageja valduses oleva fotoaparaadi Olympus hind on 2 500 krooni või 3 295 krooni, televiisor Panasonic hind 7 000 krooni või 11 000 krooni, tolmuimeja hind 5 500 krooni või 7 000 krooni. Riigkohus tsiviilasjas nr 3-2-12-07 on selgitanud, et kui abikaasad jagavad ühisvara pärast abielusuhete lõppemist, määratakse

§ 18lg 2 kohaselt ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Viidatud sättest tuleneb, et abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, s.o millised esemed kuuluvad abikaasade ühisvarasse ja millised mitte. See aga ei tähenda, et sama ajahetke seisuga määratakse alati kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus. Perekonnaseadus ühisvarasse kuuluvate esemete väärtuse kindlaksmääramise aluseid otseselt ei reguleeri. Eseme väärtuse regulatsioon tuleneb TsÜS §-st 65, mille järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Viidatud sättest ei tulene siiski, millise ajahetke seisuga tuleb eseme väärtus kindlaks määrata. Korteriomandi väärtuse kindlaksmääramise küsimuses asus kolleegium

1. aprilli
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06 seisukohale, et ühisvara jagamisel korteriomandi kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale. Seetõttu tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Miks pooled teise poole nimetatud vara maksumusega ei nõustu, seda kumbki pool veenvalt põhjendanud ei ole, samuti ei ole pooled esitanud tõendeid selle kohta, miks vara maksumus 4 2-08-87673 peaks olema selline nagu on üks või teine pool nimetanud. Kohus on teinud pooltele ettepaneku lasta vallasvara hinnata eksperdil (t.l. 105, 106). Kumbki pool hindab teise poole valduses olevaid asju kõrgema hinnaga kui enda valduses olevaid asju. Mõlemad pooled on teinud kohtule ettepaneku, et kui kohus peaks asja hindama suurema hinnaga kui on poole väljapakutud hind, siis tuleks asi jagada vastaspoolele. Seega kumbki pool pole avaldanud erilist huvi jagamisele kuuluvate asjade omandiõiguse saamiseks, siis ei ole kohtu arvates põhjust muuta vallasvara senist asukohta ja kasutuskorda isiku suhtes, kes on ka seni neid asju kasutanud. Kohus leiab, et õiglane oleks jagada vallavara sellele poolele, kelle kasutuses asjad on ja määratleda hind selle poole esitatud hindade järgi, kelle kasutuses asi on. Kuna pooled ei ole vallasasjade hindade kindlaksmääramiseks esitanud tõendeid, siis on igati objektiivne lasta asju hinnata sellel poolel endal, kelle kasutuses asjad on, isik kes kasutab asju oskab kõige täpsemalt hinnata asja kulumist ja väljanägemist, samuti ei ole kohtu arvates selle poole poolt, kes asju kasutab, väljatoodud hinnad keskmise mõistliku inimese pilgu läbi ülemäära suured või väikesed arvesse võttes asjade vanust ja võrreldes uute asjade võimalikke ostuhindu. Seega kohus jagab hageja omandisse tema valduses olevad järgmised asjad fotoaparaat Olympus, mille hinnaks tuleb lugeda 2 500 krooni, televiisor Panasonic hinnaga 7 000 krooni, tolmuimeja Kerse hinnaga 5 500 krooni ja kostja omandisse kostja valduses olevad järgmised asjad elutoamööbel hinnaga 8 000 krooni, diivani hinnaga 4 000 krooni, köögimööbel hinnaga 27 000 krooni, õhupuhasti hinnaga 500 krooni, gaasipliit hinnaga 1 500 krooni ja kappkupee hinnaga 12 000 krooni. Seega oleks S G omandisse jääva vara väärtus 350 600 krooni (korteriomand 290 000 krooni, ribikardinad 1 500 krooni, vannitoamööbel 3 500 krooni, peegel 600 krooni, veefilter Aquaphor 2 000 krooni, elutoamööbel 8 000 krooni, diivan 4 000 krooni, köögimööbel 27 000 krooni, õhupuhasti 500 krooni, gaasipliit 1 500 krooni ja kappkupee 12 000 krooni) ja D T omandisse jääva vara väärtus 15 700 krooni (kaks lühtrit hinnaga kokku 400 krooni, videokaamera Samsung 300 krooni, fotoapraat Olympus 2 500 krooni, televiisor Panasonic 7 000 krooni ja tolmuimeja Kerse 5 500 krooni). S G on täiendanud ühisvara nimekirja ja palub jagada ka SEB pangast võetud laenukohustus, mille jääk abielusuhete lõppemise aja seisuga oli 186 647.33 krooni ja F T allkirja vastu võetud 50 000 krooni. Pooled ei vaidle, et SEB pangast S G nimel võetud laen, laenulepingu nr L070051063
3. oktoobril 2007a., on poolte ühisvara ja abielusuhete lõppemise aja seisuga
4. juuni 2008.a. võlgneti pangale 186 647.33 krooni (t.l. 38, 79). Poolte vahel on vaidlus, kas F T võetud laen 50 000 krooni kuulub ühisvara hulka, sest hageja väidete kohaselt ei teadnud tema laenu võtmisest midagi, samuti ei nõustu hageja sellega, et laenu on kasutatud perekonna huvides. Kohus leiab, et kostja allkirjaga F T
5. detsembrist 2007.a.on tuvastatud, et kostja võlgneb F T 50 000 krooni ja kohustub selle summa tagastama viie aasta jooksul (t.l. 83, tõlge t.l. 82). Tunnistaja F T ütlustega on tõendatud, et tema andis kostjale laenu 50 000 krooni ja et temalt küsiti laenu remondi tegemiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, kuna

§ 20

lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga, tuleb ka abikaasade ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda ühisvara hulka kuuluvate kohustuste tuvastamisel

§ 20lg-st 2.

Vastavalt Riigikohtu varasemale seisukohale, on perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Ühise vastutuse 5 2-08-87673 tekkimiseks ei pea teine abikaasa olema tingimata teadlik võetud kohustusest. Kostja on kohtule veenvalt põhjendanud, et laene kasutati korteri remondiks ja uute asjade soetamiseks (t.l. 41-43). Kostja on veenvalt põhjendanud kohtule, et ka laen 50 000 krooni oli võetud perekonna huvides. Kostja kalkulatsioonidest korteri remondile ja asjaolu tõttu, et korterisse soetati kõik uued asjad, ei tekita kohtul kahtlusi, et laenu võidi kasutada muul eesmärgil kui perekonna huvides. Seega kuulub ka laen 50 000 krooni, milline oli võetud F T ühisvara hulka ja tuleb jagada. Kohus tuvastas, et abielusuhete lõppemise aja seisuga tuleb laenu tagastada kokku summas 236 647.33 krooni. Kohus leiab, et laenu tagastamise täitmise kohustus tuleb jagada kostjale, kes on sõlminud laenulepingud ja kes ka reaalselt tagastab laenu SEB pangale peale abielusuhete lõppemist (t.l. 38-39). Seega S G omandisse jääva vara väärtus on 113 952.67 krooni (vara 350 600 krooni miinus laenukohustused 236 647.33 krooni) ja D T omandisse jääva vara väärtus 15 700 krooni. Kogu ühisvara väärtus kokku on 129 652.67 krooni. Vastavalt

§ 19

lg 1, abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kostja palub kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel arvesse võttes poolte ühise lapse huve. Pooled ei vaidle, et nende ühisel lapsel G G on bronhiaalastma, mistõttu talle on arstliku ekspertiisi otsusega nr 436610 04. augustist 2008.a. määratud keskmine puue (t.l. 8-9)

§ 19

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse tähelepanu väärivat huvi. Kohus peab vajalikuks märkida, et iseenesest laste olemasolu ei anna alust abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks (vt ka Riigikohtu 27.10.2004.a kohtuotsust tsiviilasjas nr 3-2-199-04 ja 10.06.2005.a kohtuotsust tsiviilasjas nr 3-2-1-61-05). Kohus leiab, et ka lapsel diagnoositud astma, ei ole selliseks tähelepanuväärivaks huviks, miks kohus peaks kõrvale kalduma abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale. Kui lapsel on erivajadusi ja sellega kaasnevad suuremad kulutused, siis on neid lapsevanematel võimalik reguleerida lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel, aga ka lapse ülalpidamiskohustust täidavad mõlemad vanemad võrdselt. Arsti soovitus, et lapsel peaks-võiks olema eraldi tuba, on vaid soovitus ja kohtule on ebaselge, kuidas ühisvarade võrdsusest kõrvale kaldumine tagaks lapsele oma toa. Asjaolu, et haigel lapsel või kohtu arvates igal lapsel võiks võimaluse korral olla oma tuba ei ole selliseks tähelepanuväärivaks huviks, mistõttu kohus peaks kõrvale kalduma ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest. Lähtuvalt

§ 19

lg 3 ja lg 4, abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kuna kohus leiab, et ühisvara tuleb jagada võrdselt ja kohus tuvastas, et ühisvara koguväärtuseks on 129 652.67 krooni, siis võrdselt jagades pooleks oleks kummagi poole osa ühisvaras 64 826.33 krooni. Kuna D T jääva ühisvara väärtus on väiksem kui S G, siis tuleb S G maksta D T 6 2-08-87673 enamsaadud ühisvara arvel hüvitist 113 952.67 - 64 826.33 = 49 126.34 krooni. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab osaliselt D T hagi S G vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus ei arvesta tõenditena tunnistust, mis on antud S G, et ta on võitnud eluruumide avaliku enampakkumise XXX ja tasunud korteri võlgnevuse ning eluruumi müügihinna (t.l. 40), sest pooled ei vaidle, et korter XXX on poolte ühisvara. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetlusseadustiku TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 7