lg 1 p 1 hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), TsMS § 363 lg 1 lg 1 p 2 hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja
lg 1 p 3 tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja üheks nõudeks on jätta korter aadressil XXX hagejale ja tema lastele, kuna tütar on invaliid. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 14 lg 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS 18 lg 1 järgi abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 ja 4 kohaselt abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel, vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasa ühisvara osa arvel. PKS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Seega hagejal oli vaja täpsustada hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (miks hageja arvab, et tegemist on ühisvaraga; millal oli korter soetatud ning kelle poolt jne) ning esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Samas hagejal tuli põhjendada, mis alusel võiks kohus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel (jätta korter hagejale) ning esitada tõendid sellise aluse olemasolu kohta. Samas hageja palus mõista kostjalt välja tütre ülalpidamiseks elatis summas 10000 krooni. Vastavalt esitatud lapse vajaduste loetelule kulutused lapsele moodustavad 8000 krooni kuus, hageja aga nõudis 10000 krooni kuus. Vastavalt PKS § 49 vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. 2
lg 2 p 1 ja lg 3 riigilõiv tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnast.
MS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Antud tsiviilasjas oli riigilõivu suuruseks 11 450 krooni, mida ei ole hageja maksnud ega ole menetlusabi taotlusr esitanud. Kohus hoiatas hagejat hagiavalduse käiguta jätmise määruses, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest
Vaatamata hoiatusele jättis hageja kohtunõudmise õigeaegselt täitmata. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 340¹ lg-st 2 ja § 371 lg 1 p 9 ja p 10 keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmisest.
lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.