Obsah (7)

§ 218§ 187§ 129§ 230§ 436§ 442§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-12020 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Urmas Reinola, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2009, Tallinn Tsivi

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 02.04.2008 esitas M. K. Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista poolte alaealise lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni elatusraha kuus + tulumaks, kuni lapse täisealiseks saamiseni. V. S. esitas avaldusele vastuväite põhjusel, et on täitnud lapse ülalpidamise kohustust kokkuleppel lapse emaga. Kohtunikuabi edastas hageja avalduse Harju Maakohtu kohtunikule asjas menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja poolte alalealisele lapsele M. S.´ile, kes on sündinud XX.XX.XXXX,igakuise elatise väljamõistmist 3 000 krooni kuus + 21 % tulumaksu alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kohtule, so alates 02.04.

1. Selline summa vastaks lapse vajadustele. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja väidetel on kostja lapse ülalpidamiseks vabatahtlikult maksnud 1 000 krooni kuus, kuid sellest ei piisa lapse vajaduste katmiseks. Hageja leiab, et kostja on vanemana kohustatud osalema lapse ülalpidamiskulude kandmises lapse vajadusi arvestades. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud lapsele ühes kuus 8 653 krooni. Hageja elab üürikorteris, mille üür kuus on 6 212 krooni ning on 7-kuuse lapsega kodus ja saab lapse toetust 7 800 krooni kuus.Tal on olemas sõiduauto. Kostja omab hageja andmetel kinnisvara, sõiduautot ning saab töötasu ja lisapalka, mida makstakse päevarahas ja kilomeetraaži järgi. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Vastuväidete kohaselt on ta täitnud vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust ning vastastikkusel kokkuleppel hagejaga on kandnud iga kuu üle 1 000 krooni elatusraha. Seetõttu on hageja pöördumine kohtusse põhjendamatu. Ta ei kavatse hoiduda kõrvale oma lapse ülalpidamiskohustusest, kuid soovib kanda tegelikke ja mõistlikke kulutusi, millised vastavad lapse vajadustele. Kostja arvates oleks mõistlik elatise suurus lapse ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus arvesse võttes ka tema varalist seisundit. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja alaealise tütre ülalpidamiseks hageja kasuks 2 632 krooni elatusraha kuus alates 02.04.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 25.11.
2. Otsuse kohaselt kostja poolt vabatahtlikult tasutud elatis kuulub tasaarvestamisele kohtuotsuse täitmisel. Asja menetluskulud riigilõivu osas otsustas kohus jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes

§ 129

lg 2 sätteid ning mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le

1. Otsuse kohaselt puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja on vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele maksnud hagejale elatusraha lapse ülalpidamiseks 1 000 krooni kuus. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul hageja nõude puhul tegemist tagasiulatuva nõudega PKS § 70 lg 2 mõttes, sest hageja esitas 02.04.2008 avalduse maksekäsu kiirmenetluses elatise saamiseks ning kostja esitas sellele vastuväite. Seetõttu anti hageja nõue üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses ning hageja on õigustatud nõudma elatist alates 02.04.
2. 2 Kohtu arvates on põhjendatud hageja seisukoht selles, et kostja poolt lapse ülalpidamiseks makstav elatis summas 1 000 krooni kuus ei ole külladane 10-aastaseks saava lapse vajadusi aluseks võttes. Kostja poolt pakutav elatis summas 1 500 krooni kuus ei vasta samuti selleealise lapse vajadustele. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega ei või elatis ühele lapsele Eesti Vabariigis olla väiksem kui 2 175 krooni kuus. Kohus võttis hagi osalisel rahuldamisel arvesse, et kostjal on samuti kulud eluasemele ning kohustused panga ees, ning leidis, et. kostjalt on võimalik tema varanduslikku seisundit aluseks võttes välja mõista elatis summas 2 175 krooni + 21 % tulumaksu, seega kokku 2 632 krooni. Otsuse kohaselt ei ole hageja oma varandusliku seisundi kohta asjas esitanud ainsatki tõendit ning tema väidetav sissetulek ületab arvestuslikult lapsele tehtavate kulutuste suurust, millest nähtub kohtu arvates asjaolu, et hageja ei ole oma varandusliku seisundi kohta esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti välja elatis suuruses 2 632 krooni kuus alates 02.04.2008 ning teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega välja mõista elatusraha hagetavas suuruses alates 02.04.2009 kuni 25.11.2017. Alates 02.04.2008 kuni 02.04.2009 tuleks välja mõista igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks suuruses 1 000 krooni. Apellant on seisukohal, et otsuse tegemisel ei ole kohus hinnanud tõendeid õigesti, igakülgselt ning on rikkunud sellega menetlusõiguse norme.

§ 436

lg l kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus jättis kostja vastuväited ja tõendid tähelepanuta ning rajas otsuse peamiselt hageja tõenditele. Vastavalt PKS § 61 lg 2 tuleb elatise määramisel lähtuda mitte ainult lapse vajadusest, vaid ka vanema varalisest seisundist. Kohus ei võtnud arvesse kostja väiteid, et ta on vabatahtlikult täitnud lapse ülalpidamiskohustust makstes igakuiselt 1 000 krooni vaatamata sellele, et

1. aastal oli ta 7 kuud töövõimetu ning palka ei saanud. Kohus ei ole andnud asjakohast hinnangut ka asjaolule, et kuni 06.04.2009 oli kostja ülalpidamisel teine alaealine tütar. Peale vanema lapse täisealiseks saamist hakkas ta alates aprillist 2009.a. maksma poolte lapse ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud kostja varalise seisundi ning põhjendamatult mõistnud temalt välja elatusraha 2 632 krooni kuus alates 02.04.
2. Otsuse tegemisel ei arvestanud kohus sellega, et vanematel on võrdne ülalpidamiskohustus ning et elatise määramisel peab hindama mõlema vanema võimalusi. PKS § 60 näeb ette vanemate kohustuse ülal pidada oma 3 alaealist last, kuid see on mõlema vanema kohustus.

§ 230

kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled on protsessis võrdsed ning üks pool ei pea kandma suuremat tõendamiskoormust kui teine. Apellant on tõendanud, et on vabatahtlikult täitnud lapse ülalpidamiskohustust, lähtudes oma varalisest seisundist ja pooltevahelisest kokkuleppest. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi usaldusväärset tõendit ei lapse tegelike ja mõistlike kulude ega oma sissetulekute kohta. PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahviga nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu; lapsel on piisav sissetulek; ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Apellant rõhutab, et tema raske varaline ja tervislik seisund ei võimaldanud tal maksta

1. aastal lapse ülalpidamiseks rohkem kui 1 000 kooni kuus, mistõttu ei olnud mõistlik ega põhjendatud välja mõista temalt elatis suuruses 2 632 krooni alates 02.04.
2. Kuna käesoleval ajal on kostja keskmine netopalk vaid 5 588 krooni kuus, siis tekivad tal materiaalsed raskused ka siis, kui elatis hagetavas suuruses mõistetakse välja alates aprillist
3. Ebaõige kohtuotsuse tulemusena on apellandil seisuga juuni 2009 juba kujunenud elatusraha võlgnevus summas 22 848 krooni, mille tasumiseks vahendid puuduvad. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist. Maakohus on otsust põhjendanud, miks ta rahuldab hagi osaliselt. Seega võttis kohus arvesse, et hageja ei olnud oma varalise seisundi kohta esitanud tõendeid. Õige on, et PKS § 61 lg 2 alusel tuleb elatise määramisel lähtuda mitte ainult lapse vajadusest, vaid ka vanema varalisest seisundist. Seejuures tuleb aga elatusraha välja mõistmisel arvesse võtta lapse huvid, et tema normaalne areng oleks tagatud. Maakohus on põhjendatult juhindunud PKS § 61 lg-st 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Seega ei või elatis ühele lapsele Eesti Vabariigis olla väiksem kui 2175 krooni kuus. Seda ongi maakohus arvesse võtnud. Apellandilt on välja mõistetud elatis 2632 krooni, mis on poolte lapse vanust arvestades igati mõistlik ja vajalik summa. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ei ole käesolevas tsiviilasjas tegemist elatise välja mõistmisega tagasiulatuvalt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt

§ 654-lg-st 6 ei korda otsuses olevaid seisukohti.

Maakohus on põhjendatult elatise välja mõistnud alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so 02.04.2008. Apellant leiab, et esineb alus elatise vähendamiseks PKS § 61 lg 6 kohaselt, kuivõrd oli 2008.a. töövõimetu ja maksis elatist teisele lapsele. Kolleegium ei tuvastanud alust PKS § 61 lg 6 kohaldamiseks. Esitatud töövõimetuslehed tõendavad hageja ajutist töövõimetust, kuid mitte seda, et ta on püsivalt töövõimetu. Sellist tõendit, et apellant on töövõimetu, esitatud ei ole. Asjaolu kohta, 4 et apellant maksis ülalpidamist ka teisele lapsele, ei ole tõendeid esitatud ei maakohus ega ka ringkonnakohtus. Kolleegium leiab, et otsuse tühistamiseks ega muutmiseks ei anna alust ka see asjaolu, et apellandil on tekkinud elatise maksmisel võlgnevus. Maakohus on põhjendatult märkinud, et elatise summad, mis on makstud vaidlusalusel perioodil, saab arvesse võtta täitemenetluses. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda otsust tühistada ega muuta. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Urmas Reinola Imbi Sidok 5