Obsah (7)

§ 1045§ 1050§ 127§ 1043§ 128§ 132§ 140

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2009, Tallin

) § 1043 järgi teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 1050

lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 127

lg 4, mille kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus 4 põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. 12. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tegi 15.09.2006 Xxxxxx x x elamus asuvas korteris nr xx remonti ja selle käigus läks katki veetoru, millest voolas välja vesi hagejale kuuluvasse korterisse nr xx. Seega on tõendatud, et kostja teo tagajärjel sai kahjustada hageja omand ja tõendatud on hagejal kahju tekkimine, mida põhjustas kostja tegu, põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja teo vahel ning samuti asjaolu, et kahju tekitamine on õigusvastane. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on süüdi hagejale tekitatud kahju eest. Eeltoodu põhjal on kostjal tekkinud ka kahju hüvitamise kohustus

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 järgi.

13. Vaidlus tekkis kahju ulatuse üle.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) ning lg 6 alusel siis, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud ja kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus.

§ 128

lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada ja lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lg-le 1. 14. Taastusremonti ei ole võimalik läbi viia selliselt, et osa kahjustatud asjast (tubade laest, põrandatest, seintest) asendatakse või värvitakse, ülejäänud osa mitte, vastasel korral osutuks remondijärgselt kahjustada saanud osa endiselt ebaühtlaseks, kuid samas peab hõlmama kahjuhüvitis

§ 127

lg 1 järgi ikkagi kahjueelset olukorda, millised kulud peavad olema aga mõistlikud § 132 lg-te 1 ja 3 järgi. Seega tuleb korteri taastamise juures arvestada asjaoluga, et taastamise eesmärk ei ole korteri seisukorra parendamine, vaid see, et taastuks korteris olnud uputuse eelne olukord.

1. L. A., kes on hageja elukaaslane ja elas samas korteris, ütlustest nähtub, et vaidlusaluse veekahjumi tagajärjel said kahjustada kõigi tubade laed, seinad, ühes toas parkett ning linoleumi alt seapuruplaat. Lapse toas sai veekahjustusi kolmes seinas tapeet, suures toas 1 sein, elutoas 2 seina. Köögis remonti ei tehtud. Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt käis ta hageja korteris, seal olid tapeedid lahti, värvitud osadel olid veejäljed, põrandal asuv parkett oli pundunud. Kui parkett saab märjaks ja pundub, siis tuleb kõik välja vahetada. Ka radiaatori ümbruses oli veejälgi näha. Kahjustuste likvideerimiseks tuleb koorunud värv maha kraapida, pahteldada ja uuesti värvida. Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt käis tema hageja korteris veeuputuse päeval kella 17.30 paiku ning korteris olid kõik seinad märjad, põrandal oli vesi, ka laed olid 5 märjad. Veeavarii oli ulatuslik, kuna vesi voolas ka nendesse korteritesse, mis asusid kõrvaltrepikojas selle korteri läheduses, kust sai veejooks alguse.
2. Esitatud fotodest nähtub, et hageja korteris on kahjustada saanud põrand, tapeedid (fotod nr 5, 6, 7), samuti korteri ühe akna alune osa, mis asub ümber radiaatori (foto 8). Tunnistaja S. R. ütluste kohaselt ei olnud põrandal kahjustusi, esiku põrandal oli linoleum, toas olid veejäljed, tubades oli kilpparkett, kuid tunnistaja arvates sellel kahjustusi ei olnud; WC kõrval toas oli laes pragu, üks tuba oli kollast värvi, ei mäletanud, et toas oleks tapeet pundunud; ta käis hageja korteris kaks nädalat pärast juhtumit.
3. Hinnates tunnistajate ütlusi omavahel, on L. A., T. K., kes on maja haldava ühistu esimees, ja A. L. ütlustega ning hageja poolt kohtule esitatud fotodega tõendatud, et hageja korteris sai veekahjustuse tagajärjel kannatada korteris asuv parkett, esiku põrand linoleumi alt, tubade kõik laed, ja kahes toas tapeet ja ka sellest toast, mis oli köögiga ühendatud, värv. Kostja väide, et aknalaua alt ei saanud vesi seina kahjustada, ei ole veenev, kuna vee läbijooks oli ulatuslik, mida kinnitas oma ütlustega T. K., sest vesi voolas ka teise trepikoja korterisse ning seega ei saa vee liikumine olla üksnes ülalt alla, vesi vajub laiali, liikudes nii ka horisontaalpindasid mööda kui ka vertikaalsel pinnal, üheaegselt vertikaalselt ja horisontaalselt. Nii on mõeldav, et vesi voolas seina mööda laiali selliselt, et valgus ka aknaaluses radiaatori ümbruses, millega põhjustas värvikahjustusi. Selle tõttu on tõendatud, et ka värvitud osa korteris, mis asub radiaatori ümbruses, sai kahjustada toimunud veeavarii tõttu. Kostja väited, et ühe toa laes olev pragu ei tekkinud vee läbijooksu tagajärjel, ei ole millegagi tõendatud.
4. Eeltoodu alusel hõlmab kahju

§ 127

lg 1 ja § 132 lg-te 1 ja 3 järgi taastusremondi kulusid, mis seostuvad eelkõige parketi vahetusega, seinte ja lagede värvimisega, tapeetide vahetamisega ning samuti sellega kaasnevate muude töödega nagu vana tapeedi mahavõtmine, pahteldamised jms ning materjalide maksumusega, aga ka pisitarvikute ja abimaterjalide maksumusega.

1. Tunnistaja S. R. ütluste kohaselt ei näinud ta parketi kahjustusi, ent kohtule esitatud fotolt nähtub selgelt, et kahjustus on olemas. Seda, et vesi oli kahjustanud parketti, kinnitasid ka L. A., T. K. ja A. L.. A. L. ütlustes selles osas, mis puudutab parketi vahetuse vajadust tingituna märgumisest ja pundumusest, puudub kohtul alus kahelda, kuivõrd tunnistajal on vastav ehitusalane haridus ning töötab ka vastaval alal. Seega ei ole õiged kostja väited vajadusest vaid parketti lihvida ja lakkida. Eeltoodu alusel on hageja kahju ulatus, mis seostub kuluga parketile ning vajadusele uued liistud osta, kasutada parketi panemiseks vastavaid tarvikuid, põhjendatud ja tõendatud.
2. A. L. ütluste kohaselt kulub remondi tegemisel 20 000-kroonise eelarve puhul ca 1000-2000 krooni ulatuses abimaterjale nagu pintslid jms vahendid. Seega on A. L. ütlustega tõendatud vajadus teha kulutusi ka abimaterjalidele. Samas kogu materjalide ja ka abimaterjalide hulk, mida hageja kasutas korteri taastamisele, ei olnud vajalik. Nimelt ei ole hageja tõendanud, et tal oleks olnud esikus seintel puit ja põrandal kiviplaadid, seega kulud puidust laudisele ning sellega kaasnevatele materjalidele aga ka kiviplaatidele, vastavale segule ja materjalidele, ei ole põhjendatud, kuna ei ennista kahjueelset olukorda

§ 127lg 1 järgi.

21. Kostja tõi esile, et keskmiselt võiks olla linoleumi ja selle aluseks olnud saepuruplaatide hind ja kogus hageja korteri esikule vastavalt 500 ja 600 krooni, kokku 1100 krooni, millisele hinnale hageja vastu ei vaielnud ja seega on kostja vastuväide tõendatud. Eeltoodu alusel tuleb kahju hüvitisest maha arvata voodrilaudade hind ja puidupeitsi hind vastavalt 278.30 ja 298 krooni, aga samuti pisitarvikute hind esiku seinte laudise kinnitamiseks summas 26.10 krooni, kokku 6 576.56 krooni. Arvestades hageja poolt kasutatud põrandaplaatide hinda 2005.92 krooni, vuugisegu ja plaadisegu hinda vastavalt 117 krooni ja 198 krooni, siis teeb see hagejale kulutusi kokku 2320.92 krooni. Kuna hagejal oli eelnevalt esiku põrandal linoleum, siis hõlmab kahju eelkõige endise olukorra taastamist ning seega saab rääkida kahju ulatusest selles osas, mis puudutab esikupõranda kahjustuse taastamist endises ulatuses

§ 127lg 1 ja 132 lg-te 1 ning 3 järgi vastavalt kostja poolt pakutule 1100 krooni.

Hageja kulutuse ja tegeliku kahju ulatuse vahe on siis vastavalt 1220.92 krooni, mille võrra on hagetava kahju ulatus väiksem.

1. Hageja tunnistajate ütluste kohaselt said kahjustada laed, põrandad, seinad, ent ei ole tõendatud, et akende raamid või lauad või uksed oleksid saanud kahjustada, mis tulnuks taastada. L. A. ütluste kohaselt ei tehtud köögis üldse remonti. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud kulu aknalaudade ja -raamide värvile, toauste värvimiseks ja köögis 3-le nivooliistule vastavalt 160, 144 ja 189 krooni, kokku 493 krooni, mille võrra on kahju ulatus väiksem. Ühestki fotost ega hageja tunnistajate ütlustest ei nähtu, et hageja korteris oleks olnud kaunistusliistud /penoplastliistud/ laes, et oleks saanud kahjustada vaip esikus 65 krooni, seega ei ole põhjendatud ka kulu 108 krooni ning 65 krooni ning nimetatud osas on kahju ulatus väiksem. Kahju ulatusest tuleb maha arvata ülalviidatud 2 463.48 krooni.
2. Kostja väitis, et hagejal sai kuluda lagede värvimiseks vaid 10 liitrit värvi, kokku ca 530 krooni eest, kuna ühes toas oli ripplagi, mida ümber ei vahetatud, kuid samas ei ole hageja ripplae eest hüvitist nõudnudki. Nõustuda võib kostjaga selles osas, et kõiki ostetud materjale ei pruukinud töö tegemisel hageja ära kasutada. Nii kinnitas hageja ise, et ei mäletanud täpselt, kui palju tapeedirulle tal kulus tegelikult tubades, sh tapeet pandi esikus seina vaid pooles ulatuses, seega nõustub kohus kostjaga, et kogu hulk tapeediliimi ja värvi, mida hageja ostis lagede korrastamiseks, ei saanud kuluda.
3. Hinnates ülejäänud ostutšekke, on hageja tõendanud, et vajalik oli teha kulusid tapeedile, liimile, värvile, parketile, parketi alusvaipadele, kruntvärvidele, vastavatele tarvikutele, sh tapeedieemaldamise materjalidele, pahtlitele, kruvidele, visplile, puuridele, tüüblitele, hermeetikutele jms. Hageja on kasutusjuhenditega tõendanud ka materjalide kulunorme. Sellisel juhul oleks kahju ulatus 16 752.91 – 2 463.48 = 14 289.43 krooni ning kui arvestada, et osaliselt ei kulunud kõiki tapeedirulle ära, samuti ei saanud kuluda ära vastavalt ka liimi, laevärvi, samuti ka võimalikke abimaterjale, siis on kahju ulatus tegelikult väiksem.
4. Kuna selles osas ei ole võimalik kahju suurust enam täpselt määratleda ja hüvitamisele peavad kuuluma mõistlikud taastamisremondi kulud ning eesmärgiks on vaid eelneva olukorra ennistamine, mitte asja parendamine, siis tuleb kahju suuruseks ehk mõistlikeks kuludeks kolme toa ja esiku remondiks (laed, seinad, põrand) pidada 10 000 krooni.
5. Mis puutub hageja väitesse, et kahjustada sai ka põrandaküttekaabel, regulaator, siis ei ole hageja ise selle kahjustust tõendanud ja esitatud tšekkidest ei nähtu, et hagetav kahju ka seda hõlmaks, kuna ei nähtu, et selle asenduseks oleks hageja teinud kulusid. 27.

§ 140

lg 1 alusel võib kohus kahju hüvitist vähendada kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Siinjuures arvestab kohus isikutevahelisi suhteid, vastutuse iseloomu, majanduslikku olukorda, kindlustuse olemasolu. Kostja tõi alles istungil esile, et kahju suurust võiks vähendada, kuna tal on pere. Hageja kahju vähendamisega ei olnud nõus. Kahju ulatus, mis tuleks hüvitada, ei ole suur ning see ei ole põhjendamatult raske ega muudel põhjustel ebamõistlikult vastuvõetamatu kostja jaoks. Asjaolu, et kostjal on laps ja abikaasa on lapsega kodus, ei ole selline erandlik olukord, mis võimaldaks kahju hüvitist

§ 140lg 1 järgi vähendada.

7 Apellatsioonkaebus

1. Valentin Navrotskiy palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osaliselt ja uue otsusega rahuldada hagi 6 000 krooni ulatuses.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus otsuse teinud, tunnistades, et kõik hageja nõuded ei olnud seaduslikud ja kahju täpset suurust ei ole võimalik enam kindlaks määrata. Seega ei ole kohus lähtunud otsuse tegemisel tõenditest, vaid emotsioonidest, asudes hageja poolele.
3. Süüdlane peab taastama ruumi samas seisundis nagu see oli enne avariid. Tunnistaja L. A. ütles, et köögis, vannitoas ja WC-s remonti ei tehtud. Kõige rohkem oli kahjustusi saanud esik. 12,09 m2 suurusesse esikusse oli vaja paigaldada 4 saepuruplaati, koguväärtusega 150 krooni, linoleumi väärtuses 500 krooni, seega kokku kulud esiku põranda taastamiseks 1100 krooni. Kostja ei ole kohustatud kinni maksma hageja poolt ostetud kalleid tooteid, maksma kiviplaatide jms eest. Hageja sellisele hinnale vastu ei vaielnud. Tunnistaja A. L. väitis, et parkett põrandal oli pundunud, tapeedid lahti, värvitud osadel veejäljed. Kui tapeet oli lahti, siis tapeedieemaldajat vaja ei läinud. Hageja väitis, et paigaldas laminaadi vana parketi peale, mis ei oleks võimalik olnud, kui parkett oli pundunud. Kui parkett ei olnud rikutud, siis ei olnud vaja ka laminaati ega abimaterjale. Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt voolas vesi ka alla korteritesse. Seega vesi ei kogunenud hageja korterisse. T. K. ise hagi ei esitanud, vaid kõrvaldas vee oma korterist. Tunnistaja S. R. ütlusi on moonutatud. Tegelikult tõendeid, et esiku põrand oli rikutud, esitatud ei ole. Hageja asendas toa seintel olnud odavad tapeedid uue tapeediga, hinnaga 179.20 krooni rull. Kostja ei pea hagejat rikastama ja kinni maksma seda, mida ta rikkunud ei ole, sealhulgas tapeete, mis on eelnevatest kolm korda kallimad.
4. Kui hageja väitis, et pragu laes tekkis kostja süül, peab hageja seda ka tõendama. Kohus on eksinud, leides, et seda peaks tõendama kostja. Suure toa laes olev pragu pikkusega üle 1 meetri on tekkinud korteri ümberplaneerimise käigus. Vesi sai laest läbi tungida ainult raudbetoonpaneelide vahelt. Arvestades kokku vajaminevad remonditarbed: värvi 9 liitrit 477 krooni, esiku põranda taastamiseks nimetatud 1100 krooni, tapeet (rulli hinnaga 80 krooni) kolme tuppa ja tapeediliim kokku 1050 krooni jms kulu, on kostja nõus tasuma hagejale 6000 krooni. Vastustaja seisukoht
5. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Ka võtab kolleegium TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks asjaolude uut tuvastamist.
7. Kolleegium ei nõustu apellandi poolt kaebuses väljendatud seisukohaga, et maakohus ei rajanud otsust arvutustele ja tõenditele, vaid emotsioonidele. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus tugines otsuses kõigile poolte poolt esitatud tõenditele (dokumentaalsed tõendid, tunnistajate ütlused), analüüsis neid kogumis ja rajas nende alusel tõendamist leidnud asjaoludele oma järeldused. Kohus on võtnud arvesse poolte 8 seisukohad ja põhjendanud, kui ta ei ole ühe või teise hageja või kostja väitega nõustunud. Seega on vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud TsMS § 436 mõttes ja otsuse sisu vastab TsMS §-s 442 sätestatule. Tulenevalt TsMS § 229 lg-st 2 ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks poole seletus, mis ei ole antud vande all, ega poole esindaja seletus. Seega ei saanud maakohus tugineda kostja ja tema esindaja arvutustele kui tõenditele.
8. Kohtu õiguse määrata seaduses sätestatud tingimuste olemasolul hüvitamisele kuuluva kahju rahaline suurus sätestab

§ 127

lg 6 (maakohtu otsuse lk-l 7 on ekslikult viidatud

§-le 128). Nimetatud sätte kohaselt otsustab kohus hüvitise suuruse, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-2-08 12.03.2008 asunud seisukohale, et nimetatud sätte kohaldamiseks peab olema võimatu tõendada kahju täpset suurust. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-81-02 17.06.2002 kohaselt saab kohus kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, hinnata lähtuvalt kahju tõenäolisest suurusest ning et tõenäolisuse piires on kohtul sellise kahju suuruse hindamisel diskretsiooniõigus ja -kohustus. TsMS § 233 lg 1 sätestab kohtule olukorras, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha, õiguse otsustada kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. 36. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas vaidluses on tegemist sellise olukorraga, kus

§ 127lg 6 esimese lause ja Ts

MS § 233 lg 1 rakendamine on õigustatud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tegevuse tagajärjel tekkis hagejale kahju ning et kostja on kohustatud selle hüvitama, kuid vaidluse all on hüvitamisele kuuluva kahju rahaline suurus. Hageja on kahjustada saanud eluruumi remontinud ja seega eelduslikult peaks tal olema võimalik tõendada kahju täpset suurust, kuid maakohus on kogutud tõendeid analüüsides veenvalt leidnud, et konkreetsel juhul see eeldus ei kehti. Nimelt leidis tõendamist, et hageja mitte ainult ei taastanud eluruumis enne veekahjustust olnud olukorra, vaid osaliselt parendas varasemat olukorda (asendas esiku põrandal olnud linoleumi kiviplaatidega ja seinte katteks olnud tapeedid osaliselt puiduga), samuti et taastusremonti ei olnud võimalik läbi viia selliselt, et osa kahjustatud asjadest (lagedest, põrandatest, seintest) asendati/värviti, kuid osa mitte (sellises olukorras ei oleks remont oma eesmärki täitnud). Samuti leidis tõendamist, et kõiki hageja poolt remondi teostamiseks ostetud materjale (värvid, tapeedid jmt) ei kasutanud hageja suure tõenäosusega ära või vähemalt ei kulunud need kogu soetatud mahus ära endise olukorra taastamiseks vajalikus ulatuses. Seejuures tuleb arvestada üldiselt teadaolevat asjaolu, et teatud remonditarbeid müüakse teatud kogustes (näiteks tapeeti rullides, tapeediliimi teatud suuruses pakkides jne) ja seetõttu ei olnud neid vahendeid hagejal võimalik väiksemas koguses soetada. Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et maakohus ei ületanud vaidlusaluses otsuses talle kuuluvat diskretsiooniõigust, kui mõistis tõendamist leidnud asjaolude ja oma siseveendumuse põhjal kostjalt hageja kasuks välja hüvitise suurusega 10 000 krooni. Kuna maakohus ei ületanud talle seadustega antud diskretsiooni piire, siis ei ole apellatsioonikohtul õigust maakohtu otsustusse sekkuda.

1. Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega kaebuses, millised seonduvad asjas kogutud ja läbiarutatud tõenditega ja nende alusel kujunenud maakohtu järeldustega. Maakohus andis oma otsuses neile kõigile asjakohase ja õige hinnangu, st arvestas otsuse tegemisel, et kostja ei pea hüvitama kiviplaate esiku põrandal, vaid kahjustada saanud saepuruplaatide maksumuse; et tunnistajate ütluste kogumiga leidis tõendamist, et esiku põrand linoleumi alt oli rikutud; et parketi kahjustamine leidis tõendamist nii fotoga kui tunnistajate L. A., T. K. ja A. L.a ütlustega; et puuduvad tõendid, et pragu toa laes oleks tekkinud mõnel muul põhjusel kui vee läbijooks; et kõiki soetatud 9 ehitusmaterjale ja -tarvikuid ei pruukinud taastusremondiks kuluda. Apellandi hinnang hageja tunnistaja A. L.a ütluste ebausaldusväärsusele on paljasõnaline. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 peab kohus otsuse tegemisel hindama kõiki kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumusel kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kolleegium on seisukohal, et selliselt toimis maakohus ka käesoleva vaidluse lahendamisel.
2. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormuse, kui leidis otsuses, et kostja ei tõendanud oma väidet, et hageja toa laes olev pragu tekkis mitte veekahjustuse tagajärjel, vaid eluruumis toimunud ümberehituste tagajärjel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas oma väite, et vesi rikkus tubade laed, tõendamiseks tunnistajate L. A., A. L.a ja T. K. ütlused selle kohta, et laed olid märjad ja et lagedel olid peale kuivamist veekahjustused. Kostja ei esitanud tõendeid, millede alusel saaks nõustuda seisukohaga, et tegelikkuses rikkus lae hoopis eluruumi ümberehitus. Ainuüksi asjaolu, et hageja eluruumis tõepoolest ümberehitus toimunud on (seda asjaolu hageja ei vaidlustanud), et tõenda, et nimelt ümberehituse tagajärjel tekkis vaidlusalune pragu.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok