3-04-401/13

KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-04-401 Haldusasi T Oü kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 25.08.2004 otsus nr 6-2/680; - kohustada MTA Lääne maksu- ja tollikeskust kohaselt tagastama ettevõttele enammaksutud käibemaks kogusummas 490 000 krooni koos seaduses sätestatud intressiga - jätta kohtukulud vastustaja kanda. Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2008 Menetlusosalised Kaebaja OÜ T esindaja advokaat Vahur Kivistik, Vastustaja MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Anu Toomemägi RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata T Oü kaebus haldusasjas Edasikaebamise kord nr 3-04-
3. Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. mail
5. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval ASJAOLUD 1 25.08.2004 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse otsusega nr 6-2/680 otsustati peatada OÜ T 26.07.2004 tagastusnõue kuni kriminaalasjas nr 04930000106 tehtud lahendi jõustumiseni (tl 9-13). 01.11.2004 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega nr 262-1 jäeti kaebaja vaie 25.08.2004 otsusele muutmata (tl 20-21). 02.12.2004 esitas T OÜ kohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 01.11.2004 vaideotsusele nr 262-1 ja Lääne Maksukeskuse 25.08.2004 otsusele nr 6-2/680 (tl 1). 10.12.2004 jäeti kaebus käiguta (tl 38). 19.01.2005 jäeti kaebus käiguta (tl 42). 04.02.2005 loobus kaebaja 01.11.2004 Maksu- ja Tolliameti vaideotsuse nr 262-1 vaidlustamise nõudest (tl 44). 04.02.2005 lõpetati menetlus kaebaja nõudes 01.11.2004 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusele nr 262-1 (tl 45). 03.03.2005 esitas vastustaja vastuväiteid kaebusele (tl 49-58). 23.03.2005 määrusega peatati asjas menetlus kuni haldusasjades nr 3-185/2004 ja nr 3-284/2004 jõustunud lahenditeni (tl 147). 13.05.2005 Jõhvi Halduskohtu otsusega lahendati haldusasi nr 3-284/2004 (tl 150-162). 31.01.2006 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 3-04-269 lahendati OÜ T apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-185/2004 (tl 169-174). 06.09.2006 Riigikohus kohtuasjas nr 3-04-269 menetlusluba ei andnud. 24.09.2007 Tartu Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 3-04-365 lahendati OÜ G apellatsioonkaebus haldusasajas nr 3-284/2004 (tl 175-180). 24.10.2007 Riigikohus kohtuasjas nr 3-04-365 menetlusluba ei andnud (tl 181). 21.01.2008 määrusega on menetlus käesolevas asjas uuendatud (tl 185-186). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on kaevatav otsus seadusevastane ja põhineb lubatamatutel tõlgendustel, sisaldades olulisi faktivigu. Kaebaja kinnitusel kontrollis Lõuna Maksukeskus kaebaja käibemaksu arvestamist
6. aasta novembris ja detsembris ning tegemist ei olnud üksikjuhtumi kontrolliga, vaid käibemaksurevisjoniga ning revisjoni käigus on leitud, et kaebaja raamatupidamine on korras ja maksud õigesti arvestatud. Seega ei ole kaebaja suhtes uue, sama ajavahemiku osas, revisjoni algatamiseks seaduslikku alust ega selles kogutud tõendid lubatud. Samuti on vale väide, et käibemaksuarvestust kontrolliti üksnes dokumentide alusel, sest kaebaja esindaja andis maksuhaldurile maksumenetluses põhjalikke selgitusi. Seetõttu on absurdne maksuhalduri väide selle kohta, et dokumente ei kontrollitud käibemaksuseaduse mõttes. Maksuhaldur ei ole korralikult uurinud otsuses viidatud kolmepoolset lepingut. Väär on maksuhalduri seisukoht, et G OÜ ostis teenust enne 08.12.
7. Viidatud lepingus on kirjas, et ülendamine ei ole aluseks arve esitamisele. Antud juhul andis G OÜ kogutud materjalid kaebajale üle 27.10.2003 ning kaebaja toimetas need 31.10.2003 T hindamiseks. Ei ole mõeldav, et T ostaks sellises mahus teenust, ilma selle nõuetele vastavuse kontrollimist. Alles seejärel vormistati vastav akt ja esitati arve. Asjaolu, et lepingus pole hinda, ei ole asjas oluline. Pooled ise olid hinnast teadlikud. On hea tava, kui arvele lisatakse leping, siis ei pea arvel lepingu sisu kajastama. Maksuhaldur ei ole seaduslikus korras läbivaadanud kaebaja taotlust revisjoni läbiviimise aja edasilükkamiseks. Seega ei ole maksuhalduril õiguslikku alust revisjoni alguse ja koha määramiseks ning A. P ei pidanudki 25.08.2004 asuma ettevõtte juriidilisel aadressil. 24.08.2004 postitatud kiri revisjoni toimumise kohta 25.08.2004, ei saanud kuidagi õigeagselt juhatajani jõuda. Maksuhaldur oli teadlik sellest, et A. P elab Valgas ega käi iga päev ettevõtte juriidilisel aadressil. 2 Firma juriidiline aadress ei oma firma tegevuskohaga mitte mingisugust seost. Asjaolu, et kohapeal olnud inimene ei tedanud midagi kaebajast, ei tähenda veel seda, et kaebaja on valeandmeid esitanud. Viidates Ida Maksukeskuse revisjoni tulemustele, ei süüvinud maksuhaldur sellest tulenevatesse maksuvaidlustesse, kus mitmed haldusaktid ei ole enam kehtivad. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile TNTTK asepresidendi kinnituse selle kohta, et kõik vaidlusalused tehingud on toimunud ning sõlmitud kokkulepped on täidetud. Isegi kui keegi füüsiline isik, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlust, on esitanud kaebaja nimel valeandmeid, siis ei saa see muuta kaebaja maksukohustust. Maksusumma saab määrata maksumenetluse käigus, mitte kriminaalmenetluses. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja esitas 20.01.2004 Lõuna maksukeskusele taotluse enammakstud käibemaksu tagastamiseks. Kontrollimise tulemusel kaebaja sisendkäibemaksu arvestust ei muudetud. Kaebaja seisukoht, et kontrollimisel oli tegemist revisjoniga, on meelevaldne. MKS-st ei tulene, et üksikjuhtumi kontroll ei tohi hõlmata endas mitmeid üksikjuhtumeid erinevatel maksustamisperioodidel. Asjaolu, et ettevõttelt nõuti korraldusega teavet ja dokumente käibemaksu arvestamise osas ka maksustamisperioodi kohta, ei tähenda, et Lõuna maksukeskuse poolt läbi viidud üksikjuhutmi kontrolli puhul on tegemist revisjoniga, sest revisjonile iseloomulikud tunnused antud menetluses puuduvad. Kaebaja esitas 21.07.2004 Lääne maksukeskusele taotluse enammakstud käibemaksu tagastamiseks. Enammakse tekkis taotluse kohaselt
8. aasta detsembris ning taotluse kohaselt on käibemaksuarvestuse osas läbiviidud revisjon, mille tulemus lõppes ilma ettekirjutuseta. Kuna taotluses märgitud summa puhul oli tegemist summaga, mille tekkimise asjaolud vajasid täpsustamist, tutvus Lääne maksukeskus Lõuna maksukeskuse poolt edastatud kontrollimaterjalidega. Kontrollimisel selgus, et kaebaja osas oli läbiviidud üksikjuhtumi kontroll, mille käigus kontrolliti taotluse aluseks olevaid dokumente, kuid ei hinnatud kuludokumentide seotust kaebaja ettevõtlusega. Lõuna maksukeskuse poolt edastatud kontrollmaterjalidest nähtus, et esitatud kuludokumendid on oma sisult vastuolulised. Samuti sai maksuhaldurile teatavaks Ida maksukeskuse poolt OÜ G osas läbiviidud revisjoni tulemus, mille käigus tuvastati äriühingu poolt maksuhaldurile valeandmete esitamine. Seetõttu tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus selle kohta, et kaebaja on
9. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonis esitanud valeandmeid. MKS § 10 lg 1 alusel on maksuhalduril kohustus kontrollida maksuseaduste täitmist, seetõttu on alusetu kaebaja väited selle kohta, et revisjoni algatamine on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Revisjon on vajalik selleks, et väljaselgitada kaebaja väidetavate majandustehingute tegelik sisu ning maksuarvestuse õigsus. Kuna A. P oli väidetavate tehingute tegemise ajal nii OÜ G kui ka OÜ T juhatuse liige, puudub kaebajal alus tugineda vaidlusaluses maksuasjas õiguskindluse printsiibile. Lääne maksukeskusele oli revisjoni algatamise ajaks teada OÜ G revisjoni tulemused, mille käigus tuvastati, et puudusid tõendid OÜ G poolt teenuse soetamise kohta OÜ-lt T, mis omakorda välistab teenuse faktilise edasiandmise kaebajale. OÜ-le G koostati maksuotsus, kus maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ G esitas
10. aasta detsembris käibedeklaratsioonis valeandmeid ning maksuhaldur avalduse alusel algatati asjas kriminaalmenetlus. Asjaolu, et arvele on lisatud leping, ei tähenda seda, et arvel ei ole vaja lepingu sisu uuesti lahti kirjutada. Kuid antud puudus ei ole käibemaksu tagastamise peatamise põhjuseks. Enammakstud maksusumma peatamiseks peab olema selliseid andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele tagastamistaotluse esitanud maksukohustuslase tegevuses. Kuna maksuhalduril olid sellised andmed, on esitatud ka avaldus kaebaja majandustegevuse suhtes kriminaalasja algatamiseks. 13.08.2004 revisjoni algatamise korraldusega teavitati kaebajat, et 25.08.2004 alustatakse ettevõttes revisjoni ning kaebajat kohustati teatama oma tööruumide täpne aadress. 19.08.2004 ja 23.08.2004 taotles A. P revisjoni tähtaja edasilükkamist, mille maksuhaldur 3 24.08.2004 jättis rahuldamata. Antud asjaolusid on uuritud haldusasjas nr 3-185 ning kaebus on kohtuotsusega jäetud rahuldamata. Maksuhaldur on maksumenetluses võtnud seletused Nurme 3 kinnistul elavalt isikult, kelle kinnitusel ei ole ta midagi kuulnud OÜ-st T. Nurme 2 kinnistut kasutav isik seletas, et tal on kokkulepe R. Pga postkasti kasutamise osas ning kui saabub OÜ-le T post, siis ta teavitab sellest R. Pt ning kinnitas, et A. Pt ta ei tunne. Kaebaja ei ole kinnistusregistri andmetel Nurme 3 asuva kinnistu omanik. Eeltoodu tõttu on vastustaja seisukohal, et kaebaja on esitanud valeandmeid oma asukoha aadressi kohta. Kuna OÜ G revisjoni käigus ei ole osaühing suutnud tõendada tehingute faktilist toimumist OÜ T vahel, on ennatlik käsitleda kaebusele lisatud A. V. L kirja usaldusväärse tõendina. Kaebaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus selle kohta, et kaebaja on 01.12.200331.07.2004 esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel võib tagastamisele kuuluv maksusumma olla väiksem. Kuna kaebaja esindaja R. P on keeldunud ütluste andmisest maksumenetluse käigus, tuleb maksuhalduril maksummma määramiseks ära oodata kriminaalamentluse tulemus. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
11. Kaebus on esitatud 02.12.2004 vastustaja 25.08.2004 otsusele. Kogutud tõendite kohaselt on asjas läbitud kohtueelne menetlus ning vaideotsus on tehtud 01.11.
12. Vastustaja kaebuse esitamise tähtaegsust vaidlustanud ei ole. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse 25.08.2004 otsusega nr 6-2/680 peatati OÜ T tagastusnõue kuni kriminaalasjas nr 04930000106 tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni (tl 9-13). 13.08.2004 tehti OÜ-le T revisjoni alustamise korraldus nr 12-2.1/
13. OÜ T on haldusasjas nr 3-185/2004 esitanud taotluse tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne Maksukeskuse 13.08.2004 korraldus nr 12-2.1/2554; tunnistada õigusvastaseks maksuhalduri 24.08.2004 toiming, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus revisjoni läbiviimise tähtaja edasilükkamiseks ja väljaandmata väljaandmisele kuulunud haldusakt; kohustada maksuhaldurit välja andma haldusakt 19.08.2004 esitatud taotluse lahendamise kohta. Kohtuotsusega 26.11.2004 on kaebaja nõue jäetud rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebus on jäetud rahuldamata ning kohtuotsus antud asjas on jõustunud (tl 169-174). Haldusasjas nr 3-185/2004 on tuvastatud, et kaebaja juriidiline aadress on Nurme tn 3 Eametsa küla Sauga vald Pärnumaa. Kohtuotsuses on märgitud, et osaühingu juriidilisel aadressil asuvas ehitises ei ole võimalik revisjoni läbi viia, sest ehitisel toimuvad remonttööd. Samuti on haldusasjas kindlaks tehtud, et kaebaja ei teatanud maksuhaldurile üheselt ja arusaadavalt revisjoni läbiviimise kohta. Seega on viidatud haldusasjas tuvastatud, et maksuhaldurit ei ole teavitatud osaühingu tegevuskoha aadressist. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja ümberlükanud vastustaja väited selle kohta, et kaebaja on kaebuses märgitud ajal esitanud valeandmeid oma asukoha aadressi kohta. Asjaolusid, mille tõttu tuleks ümberhinnata haldusasjas nr 3-185/2004 tuvastatud asjaolud, kohus ei tuvastanud. Seega on alusetud kaebaja väited tema suhtes revisjoni algatamise ja 24.08.2004 maksuhalduri poolt saadetud kirja osas kirjeldatud asjaolude ebaseaduslikkuse kohta. 4 OÜ G suhtes on revideerimise käigu ja tulemuste osas tehtud 01.07.2004 maksuotsus nr 12-5/22 (tl 63-98). Viidatud maksuotsuses on antud hinnang OÜ G tehingu osas tuvastatud asjaoludele seoses kolmepoolse lepinguga. Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et OÜ G on esitanud
14. aasta septembrikuu jooksul käibedeklaratsioonis valeandmeid. OÜ G vaidlustas maksuotsuse. Jõhvi Halduskohtu 13.04.2005 otsusega haldusasjas nr 3284/2004 jäeti kaebus rahuldamata maksuotsusega määratud käibemaksu osas (tl 150-162). Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2007 otsusega jäeti kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Jõhvi Halduskohtu otsus muutmata (tl 175-180). Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja selgitused ja väited OÜ G teenuste ja tehingute kohta asjakohased ning kaebuses toodud viited Ida Maksukeskuse revisjoni läbiviimises menetlusnõuete rikkumise kohta on alusetud. Kaebaja väidetel ei olnud käesoleval juhul õiguslikku alust peatada OÜ T tagastusnõue kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni, sest otsuse vastuvõtmise ajaks ei olnud kriminaalasjas tehtud veel ühtegi menetlustoimingut ning seega ei olnud kriminaalmenetlust alustatud. Tõendid, mis kinnitaksid vaidlusaluses kriminaalmenetluses uurimis- või muu menetlustoimingu tegemist 25.08.2005, asjas esitatud ei ole. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlustatud otsuses viidatud kriminaalasi on Tartu Maakohtu menetluses. Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaevatavas otsuses käsitletud käibemaksu summa osas on tehtud maksuotsus ning see on vaidlustatud. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta millest saaks järeldada, et uurija poolt saadetud teatist kriminaalmenetluse alustamise kohta (enne kriminaalasjas menetlustoimingute tegemist), loetakse kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul vaieldamatult väita, et 25.08.2004 saadetud teatise nr 11.2-12/236-2 (tl 113) alusel maksuhalduri poolse kontrolli teostamata jätmine kriminaalmenetluses läbiviidud toimingute sooritamise/mittesooritamise osa oleks iseenesest vaadeldav sellise haldusmenetluse nõuete rikkumisena, mis toob igal juhul kaasa kaevatava otsuse tühistamise. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus kaevatavas otsuses tagastusnõude mitte tagastamise aluseks märgitud kriminaalasi on jõudnud kohtusse ning kaevatava otsusega lahendatud käibemaksu tagastamise taotluses märgitud summade osas on koostatud maksuotsus. Oluline on kohtu hinnangul märkida ka seda, et hiljemalt kaevatavast otsusest teadasaamisel sai kaebaja teada ka 25.08.2004 Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse teatisest kriminaalmenetluse algamise kohta, kuid kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole kaebaja pidanud vajalikuks antud teatist vaidlustada. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei saanud vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel kriminaalasjas menetlustoimingute sooritamise kontrollimata jätmine mõjutada asja otsustamist ning ainuüksi sellel põhjusel otsust tühistada ei saa. Põhjalikumate sisuliste motiivide puudumine ei too kaasa haldusakti tühistamist, kui vaidlustatud akt on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt mõistetav. Kuid käesoleval juhul ei tulene vaidlustatud otsusest ega selle lisast, et otsuse vastuvõtmise aluseks oli kaebaja suhtes läbiviidud/läbiviidav väärteomenetlus. Antud põhjendus on esitatud alles kohtumenetluse käigus. Seega ei tulene vastustaja poolt esitatud materjalidest põhjendusi kaevatava haldusakti vastuvõtmise kohta tulenevalt väärteomenetlusest ning seetõttu ei anna kohus hinnangut väärteomenetluses kogutud tõenditele. Hinnates kaebaja poolt asjas esitatud väited ja lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest, olid kaebajale tema poolt vaidlustatud haldusakt arusaadav enne kaebusega kohtu poole 5 pöördumist ning kaebajale oli tagatud põhiseaduses sätestatud kaebeõigus, mida kaebaja on kaebuse esitamisega kasutanud. Seega oli kaevatav haldusakt kaebajale arusaadav ja piisavalt motiveeritud ning tulenevalt eeltoodust ka kohtu poolt kontrollitav. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta kohtukulud kaebaja kanda. Annika Vendik Kohtunik 6