Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.11.2007 lepingu nr 200711001 (edaspidi leping) ja 19.02.2008 lepingu lisa nr 1, mille järgi pidi kostja valmistama vastavalt hageja poolt esitatud joonistele filtreid. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on oma olemuselt töövõtuleping. Kostja teatas 04.03.2008 kirjalikult, et ütleb lepingu üles, tuginedes
Pooled sõlmisid 10.03.2008 lepingu nr 200711001 lõpetamise kokkuleppe (kokkulepe). Lepingu p 4.
lg 2 võis kostja lepingu ülesütlemisel nõuda vaid tehtud tööle vastavat osa tasust.
lg 5 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.
lg 2 ja
lg 5 näol on tegemist imperatiivsete normidega – töövõtjal on õigus nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja lepingupooled peavad tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Seega puudub kostjal seaduslik ja ka lepinguline alus keelduda ettemaksu tagasi maksmisest. Pooled ei ole vastupidises kokku leppinud, samuti ei ole hageja loobunud oma õigusest nõuda kostjalt tagasi ettemaksuna tasutud summat. 2
lg 1 sätestab, et taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. Hagejal oli lepingu lõpetamisel kohustus tasuda kostjale toodete ladustamise eest 5 000 krooni, mille hageja täitis 10.03.2008, ja kohustus vedada tooted ära kostja territooriumilt, mille hageja täitis 12.03.2008. Hageja leiab, et jättes tagastamata hageja poolt tasutud ettemaksu lepingu lõpetamise ajaks, on kostja alusetult rikastunud hageja arvel. Käesoleval juhul on tegemist tüüpilise alusetu rikastumise juhtumiga, mis vastab
Alates 14.12.2007 kuni 12.03.2008 summas 1745,75 krooni, 12,03.2008 kuni hagiavalduse esitamiseni 15 629,34 krooni ja edasi
Hageja väidetel lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisest tulenevalt ei muutunud kehtetuks varemsõlmitud lepingu tingimused ja sellest tulenev kostjapoolne kohustus arvestada ettemaksu summa maha viimasest arvest. Juhul, kui oleks võimalik tõlgendada lepingu lõpetamise kokkuleppe p 4.1 selliselt, et hageja on loobunud sellega ettemaksu tagasimaksmise nõudest, on hagejal õigus nõuda ettemaksuna kostjale tasutud summa tagasi alusetu rikastumise sätete alusel. Lepingu ülesütlemisel lepingu rikkumise väite ettekäändeks toodud joonised olid kostjale üle antud 04.12.2007. Tõendatud on see asjaoluga, et joonise 00-6700-223 alusel valmistatud toode oli 100% valmis ning anti lepingu lõpetamisel hagejale üle (vt. mahutabel). Kostja ilma joonisteta ei oleks saanud toodet valmistada. Joonise 01-6700-218 täiendused anti kostjale üle 19.02.2008 ehk lepingu lisa nr 1 p 1.2 ettenähtud tähtaja jooksul. Hageja ei vaielnud lepingu lõpetamisele vastu seetõttu, et arvestades kostja käitumist lepingu täitmisel, pidevaid kostjapoolseid lepingust mittetulenevaid alusetuid nõudmisi ja soovimatust teha koostööd, oli lepingu täitmine kostja poolt ja toodete lepingukohane tähtaegne valmistegemine muutunud ebatõenäoliseks. Suur osa toodetest oli kostja poolt lepingu lõpetamise ajaks valmis tehtud ja hageja oli ka tasunud nende eest kokkulepitud hinna, mistõttu ei olnud hagejal võimalik tellimuse täitmiseks järelejäänud aja jooksul lasta tooted valmistada mõnes muus kohas ega leida täiendavaid rahalisi vahendeid selle finantseerimiseks. Ei pea paika kostja väited tööseisakute osas, kuna kostja jättis valmis tegemata märkimisväärse osa toodetest, millede kohta olid tal kõik vajalikud joonised olemas. Seega käitus kostja lepingu lõpetamisel pahatahtlikult ja hageja huve kahjustades ning kasutas ära hagejale ebasoodsat olukorda tingimuste dikteerimiseks. Lõpetatud lepingu alusel kostjale kantud ettemaksu ei ole tasa arveldatud teostatud tööde ega materjalidega, nõudest ettemaksu tagastamisele ei ole hageja loobunud lepingu lõpetamise kokkuleppega. Ettemaksu summa on jäänud kostja kasutusse alusetult ning selle välja mõistmine alusetu rikastumise sätete kohaselt vastavalt esitatud hagiavaldusele on põhjendatud ning asjakohane. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Pooled sõlmisid 10.03.2008 kokkuleppe, millega muudeti lepingu tingimusi selliselt, et kui pooled kokkuleppest tulenevad tingimused täidavad, siis leping lõpeb. Kokkulepe on käsitletav algse lepingu lisana. Kokkulepe sõlmiti just lepingust tulenevate kohustuste lõpetamiseks ja lepingu lõpetamisest tulenevate tagajärgede reguleerimiseks. Kokkuleppes ei leppinud pooled kokku, et kostja tagastab hagejale 150 000 krooni. Kokkuleppe p 4.1 järgi ei ole pooltel vastastikuseid pretensioone, kui kokkulepe täidetakse kohaselt. Kokkulepe täideti kohaselt ja seetõttu ei ole pooltel lepingust ja selle lõpetamisest tulenevaid nõudeid. 3
annab lepingu alusel üleantu väljaandmiseks õiguse, kuid 10.03.2008 kokkulepe välistab selle. Hageja ei saa hagetavat nõuda ka alusetu rikastumise sätete alusel, sest alusetu rikastumise sätteid saab kohaldada üksnes siis, kui midagi anti teisele isikule üle õigusliku aluseta või kui õiguslik alus hiljem ära langeb. Käesoleval juhul on nii leping kui ka 10.03.2008 kokkulepe kehtivad. Vaidlusalune summa on kostjale üle antud lepingu alusel ja lepinguvälise võlasuhte regulatsiooni ei saa pooltevahelistele õigussuhetele kohaldada. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt pooled ei vaidle hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude üle. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid poolte vahel sõlmitud lepingu alusel tasutud rahasummade ega teostatud tööde mahu osas. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tõlgendada poolte õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud poolte vahel sõlmitud lepinguga ja kokkuleppega. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtu arvates välja selgitada, kas kokkulepe on lepingu osa, mille sõlmimisel jäi poolte jaoks jõusse ka leping, st pooltevahelised suhted olid reguleeritud samaaegselt nii lepingu kui ka kokkuleppega või on kokkuleppe puhul tegemist uue lepinguga, mille sõlmimisel kaotasid eelnevad pooltevahelised lepingud kehtivuse. Pooled ei ole menetluses lepingu ja kokkuleppe kehtivust vaidlustanud, kuid tehingu kehtivus on õiguslik kategooria, mitte faktiline asjaolu ja seetõttu on kohtul kohustus kontrollida tehingu kehtivust. Kohtule esitatud 20.11.2007 lepingust ja 19.02.2008 lepingu lisast nähtub, et lepingud on poolte poolt allkirjastanud ja asunud seda täitma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et lepingu ja selle lisa sõlmimisel puudus poolte esindajatel esindusõigus või esines mõni muu asjaolu, mis tooks kaasa tehingu kehtetuse. Järelikult on leping ja lepingu lisa kehtivad. 04.03.2008 tegi kostja hagejale ülesütlemise avalduse, mille sai hageja kätte. Järelikult on täidetud lepingu ülesütlemisega lõpetamise vormiline külg. Lepingu ülesütlemise kehtivuseks on vaja lisaks vorminõuete järgmisele ka ülesütlemise aluse olemasolu. Lepingu ülesütlemise alus peab sisalduma kas lepingus või seaduses. Kohus asus seisukohale, et lepingu ülesütlemise alus on olemas. Kohtule esitatud ülesütlemisavaldusest nähtub, et kostja on lepingu üles öelnud seetõttu, et hageja ei esitanud kostjale töö tegemiseks vajalikke jooniseid. Hageja on esitanud küll vastuväited selle kohta, et joonised olid kostjale esitatud, kuid võtab 04.03.2009 esitatud menetlusdokumendis omaks, et ei ole ülesütlemist vaidlustanud. Kohtule esitatud lepingu lõpetamise kokkuleppest nähtub, et hageja nõustus kostjapoolse ülesütlemisega ja pooled sõlmisid kokkuleppe. Järelikult oli ülesütlemine kehtiv ning kohus ei analüüsinud hageja väited selle kohta, et tema ei ole lepingut rikkunud. Käesoleval juhul on pooled sõlminud lepingu lõpetamiseks eraldi kokkuleppe. Kohus asus seisukohale, et pooltevaheline leping lõppes ülesütlemise avalduse kättesaamisega hageja poolt ning 10.03.2008 sõlmitud kokkulepe lepingu lõpetamise kohta on eraldiseisev leping, mida saab käsitelda kui kompromisslepingut
Kohus asus seisukohale, et pooled on oma ülesöeldud lepingust tulenevad veel kehtivad õigused ja kohustused, muuhulgas näiteks
lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alusetu rikastumise eeltingimused ei ole käesoleval juhul täidetud. Hageja ja kostja vahel olnud võlasuhe ei langenud mitte ära, vaid pooled lõpetasid selle kokkuleppel. Kohustuse äralangemist tuleb käsitleda kui kohustuse äralangemist pooltest sõltumatutel asjaoludel, milleks ei saa pidada poolte kompromisslepingut. Apellatsioonkaebuse põhjendused Apellant leiab, et otsus tuleb täies ulatuses tühistada menetlusõiguse normide rikkumise kui ka materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Kohus on jätnud välja selgitamata poolte tegeliku tahte lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Maakohus on vääralt tõlgendanud lepingu lõpetamisega seonduvat, arvestamata tegelikke asjaolusid ja poolte seisukohti. Pooltevaheline leping lõppes ülesütlemise avalduse kättesaamisega hageja poolt. Kohus on leidnud õigesti, et lepingu ülesütlemise kehtivuseks on vaja lisaks vorminõuete järgimisele ka ülesütlemise aluse olemasolu. Kohus leidis, et ülesütlemine oli kehtiv, kuna hageja nõustus kostjapoolse lepingu ülesütlemisega ja pooled sõlmisid kokkuleppe. Seejuures jättis kohus tähelepanuta hageja väited selle kohta, et kostjal puudusid alused lepingu ülesütlemiseks ja seetõttu ei lugenud pooled lepingu ülesütlemist kehtivaks. 10.03.2008 poolte vahel sõlmitud Lepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 1.2 kinnitavad pooled, et on valmis lepingu käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras lõpetama. Nii kokkuleppe pealkirjast kui ka p 1.2 sõnastusest järeldub, et pooled ei lugenud lepingut lõppenuks ülesütlemisega, vaid soovisid lepingut lõpetada 10.03.2008 poolte vahel sõlmitud Lepingu lõpetamise kokkuleppega. Ka kostja on kohtule esitatud menetlusdokumentides (kostja vastus 09.02.2009 ja 30.03.2009) kinnitanud, et leping lõpetati 10.03.2008 sõlmitud lepingu lõpetamise kokkuleppega. Seega on nii hageja kui kostja seisukohal, et leping lõpetati just nimelt eelnimetatud kokkuleppega, mitte ülesütlemisega. Lepingu lõpetamise kokkuleppe allkirjastamisega pooled tunnistasid ülesütlemise kehtetust ja puudus vajadus alusetu ülesütlemise vaidlustamiseks. Apellant ei pidanud vajalikuks esitada kohtule dokumente, mis tõendavad ülesütlemise alusetust kostja poolt kuna antud küsimuses puudus poolte vahel vaidlus. Arvestades maakohtu poolt väljendatud ekslikku seisukohta Lepingu lõppemise küsimuses pidas apellant vajalikuks esitada kohtule täiendava tõendina Hans Kassi e-kirja Peep Vutile 05.03.2008 , milles hageja esindaja Hans Kass kinnitab, et on omapoolsed kohustused jooniste edastamise osas tähtaegselt täitnud. 5
MS § 436 lg 4, hinnates otsuses lepingu lõppemise asjaolusid erinevalt mõlemast poolest. Maakohus on rikkunud ka TsMS § 439, asudes omal äranägemisel tuvastama lepingu lõppemise asjaolusid. Antud küsimuses poolte vahel puudus vaidlus ja kumbki pool ei palunud kohtul lepingu lõppemise asjaolusid tuvastada kuna mõlemad pooled olid seisukohal, et leping lõppes 10.03.2008 allkirjastatud Lepingu lõppemise kokkuleppega. Eksliku tõlgenduse tõttu lepingu lõppemise küsimuses asus kohus seisukohale, et 10.03.2008 sõlmitud Lepingu lõpetamise kokkuleppe näol on tegemist poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga, millega pooled on oma ülesöeldud lepingust tulenevad veel kehtivad õigused ja kohustused ümber kujundanud. Antud kokkulepet ei saa käsitleda kompromisslepinguna
lg 1 tähenduses, seda tuleb käsitleda lepingu lõpetamise kokkuleppena sellises tähenduses nagu pooled seda mõistsid kokkuleppe sõlmimisel ja väljendasid kohtule esitatud menetlusdokumentides. Lepingu pooled mõistsid kokkulepet sellisena, et sellega muudeti mõningaid lepingu tingimusi, millede täitmisel leping lõpeb (kostja vastus 30.03.2009). 10.03.2008 sõlmitud Lepingu lõpetamise kokkulepe ei vasta ka oma olemuselt kompromisslepingu tingimustele. Hageja on seisukohal, et kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud poolte vahel vaieldavaid või ebaselgeid õigussuhteid. Hageja oli kostja ees kõik omapoolsed kohustused, mis tulenesid Lepingust ja selle lisast nr 1, tähtaegselt täitnud. Seega puudusid kostjal kokkuleppe sõlmimise ajal igasugused nõuded hageja vastu. Samuti ei olnud võimalik ette näha, et kostjal võiksid tekkida nõuded hageja vastu tulevikus ükskõik millisel alusel. Apellandi väidetel olid tal kokkuleppe sõlmimise ajal lepingust ja seadusest tulenevad selged nõuded kostja vastu - nõue valmistada lepingus kokkulepitud tooted või tagastada ettemaksuna saadud summa; kohustus parandada omal kulul toodete juures ülevaatamise käigus avastatud puudused; kohustus valmistatud tooted hagejale kätte anda, kuna hageja oli tasunud kõikide toodete eest kokkulepitud hinna ja garantiikohustus. Kostja omandas kokkuleppega õiguse saada tasu toodete ladustamise eest; õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi toodete ladustamise eest makstava summa tasumisega viivitamise korral; õiguse keelduda valmistatud toodete väljaandmisest toodete ladustamise eest makstava summa tasumisega viivitamise korral ja õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi toodete äravedamisega viivitamise korral. Kostja vabanes kokkuleppega kohustusest anda valmistatud toodetele garantii. Lisaks eeltoodule jättis kostja täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse omal kulul parandada tööde ülevaatamisel valmistatud toodete juures avastatud puudused. 6
Maakohus ei ole käsitlenud hageja õigust nõuda lepingu alusel tehtud ettemaksu tagastamist arvestades asjaolu, et pooltevaheline leping lõpetati 10.03.2008 allkirjastatud Lepingu lõpetamise kokkuleppe kohaselt, mida ei saa käsitleda kompromisslepinguna. Kohus ei ole tuvastanud, kas ja missugustest nõuetest loobumises
lg 1 järgi või missuguste nõuete puudumises
Maakohus leidis, et hageja on minetanud õiguse nõuda lepingu alusel tehtud ettemaksu tagastamist, sest pooled on sõlminud kompromisslepingu, mille p 4.1 on pooled sõnaselgelt loobunud vastastikustest pretensioonidest ja nõuetest, mis puutuvad lepingusse. Õigusteoorias on asutud seisukohale, et nõuetest loobumise kokkulepe peab olema selge, tingimusteta ning väljendama tahet mitte esitada teise lepingupoole vastu nõuet. Kokkuleppe p 4.1 ei ole üheski punktis vastavuses eeltoodud seisukohtadega – ettemaksu tagasinõudmisest loobumine ei ole selget väljendatud, samuti on pretensioonide ja nõuete puudumine tingimuslik. Arvestades kokkuleppe p 4.1. sõnastust võiks see pigem olla käsitletav poolte kokkuleppena võlasuhte puudumise kohta
Mitte ühestki Lepingu lõpetamise kokkuleppe punktist ei tulene, et kostja oleks vabanenud kohustusest valmistada lepingus kokkulepitud tooted, mille valmistamise eest oli hageja tasunud kostjale ettemaksuna 177 000 krooni. Samuti ei ole hageja mitte üheski kokkuleppe punktis sõnaselgelt loobunud kostjale ettemaksuna tasutud summa tagasinõude õigusest juhul, kui kostja ei valmista lepingus kokkulepitud tooteid täies mahus. Seega võib 10.03.2008 allkirjastatud Lepingu lõpetamise kokkulepe olla käsitletav ka lepingu muutmisena, mistõttu kõik lepingu punktid, mida kokkuleppega muudetud ei ole, jäid kehtima. Apellant kinnitab, et ta ei oleks olnud nõus Lepingu lõpetamise kokkulepet allkirjastama juhul, kui pooled oleksid mingilgi moel väljendanud seisukohta, et selle tulemusena vabaneb kostja ettemaksu tagasimaksmise kohustusest. Ettemaksuna tasutud summa tagasinõudmisest loobumise või mitteloobumise küsimuse otsustamisel oleks maakohus pidanud tõlgendama poolte tahteavaldusi ja kokkulepet
ÜS § 75 reegleid arvestades, mida kohus teinud ei ole. Kohus poleks pidanud tõlgendama poolte tahteavaldusi ja Lepingu lõpetamise kokkulepet isegi juhul, kui kokkulepet oleks võimalik käsitleda kompromisslepinguna. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja nõue tuleb jätta alusetu rikastumise sätete alusel rahuldamata. Õigusteoorias on asutud seisukohale, et kui nõudest loobumine on tehtud ilma õigusliku aluseta, võib nõudest loobunud isik nõude alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda (§ 1028 lg 1). Ka negatiivse võlatunnistuse võib võlausaldaja alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda kui sellel puudub alus (
Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis (RKTKo. 3-2-1-87-07 punkt 16). Maakohtule esitatud hagiavalduses märkis hageja, et juhul, kui kohus peaks leidma, et ta on loobunud kokkuleppe allkirjastamisega ettemaksu tagasinõudmise õigusest või kui kohus peaks käsitlema seda negatiivse võlatunnistusena, puudub sellel loobumisel või negatiivsel võlatunnistusel õiguslik alus ja seetõttu on hagejal õigus nõuda ettemaksu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus on jätnud eeltoodud hageja väidetele õigusliku hinnangu 7
p 6 järgi võib võlasuhe lõppeda lepingu ülesütlemisega ja
Seega on lubatud võlasuhet lõpetada mõlemal viisil. Maakohus asus seisukohale, et pooltevaheline leping lõppes ülesütlemisavalduse kättesaamisega hageja poolt ning 10.03.2008 sõlmitud kokkulepe lepingu lõpetamise kohta on eraldiseisev leping. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu eelnimetatud seisukoht on ekslik. Toimikus oleva kostja 04.03.2008 kirja kohaselt teavitas ta hagejat lepingu nr 200711001 ülesütlemisest
märtsil 2008. Nimetatud tõendit hinnates saab jõuda järeldusele, et pooled lõpetasid töövõtulepingu nr 200711001 nimelt kokkulepe sõlmimisega, mistõttu võlasuhe lõppes
Sellele viitab nimetatud tõendi pealkiri „ Lepingu lõpetamise kokkulepe 20.11.2007 sõlmitud Leping nr 200711001 juurde“, kui ka kokkuleppes olev tekst, et pooled sõlmisid käesoleva lepingu lõpetamise kokkuleppe. Lepingu ülesütlemisavalduse saatmine võis olla ajendiks ühisele kokkuleppele jõudmiseks lepingu lõpetamise osas. Eelnimetatud põhjendustel tuleb otsuse põhjendavat osa muuta. Õige on, et lepingu ülesütlemiseks peab esinema õiguslik alus. Apellatsioonkaebuses esitatud väide sellest, et lepingu ülesütlemiseks puudus alus, ei oma tähendust lepingu lõpetamise korral poolte kokkuleppega. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks nimetatud asjaolu ka analüüsida. Apellatsioonkaebuses märgitud taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks seonduvalt lepingu ülesütlemisega jäi rahuldamata, mistõttu kolleegium ei saa hinnata apellatsioonkaebuses märgitud uusi tõendeid. Võlasuhte lõpetamisel kokkuleppega võivad pooled sõlmida ka kompromissilepingu
lg 1 tähenduses ning selleks ei pea vormistama eraldiseisvat dokumenti.
lg 1 kohaselt kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Seejuures sissenõutavust mõistetakse siin laiemas tähenduses, nii õigusliku kui ka faktilise sissenõutavuse mõttes. Kolleegium leiab, et apellandi seisukoht on ekslik, et maakohtul puudus alus hinnata 10.03.2008 Lepingu lõpetamise kokkulepet kompromissilepinguna. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole seotud otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega õigusliku hinnangu asjaoludele ja tõenditele annab kohus, mida ongi maakohus teinud. 8
Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et kuivõrd pooled sõlmisid kompromissilepingu, milles loobusid nõuetest teineteise vastu, siis puudub eeldus nõude rahuldamiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Asjaolu, et 10.03.2008 lepingu lõpetamise kokkulepe punkti 4.1 osas on tühine, kolleegium ei tuvastanud. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, siis puudub alus rahuldada nõuet ka kõrvalnõude, so viiviste osas. Arvestades eeltoodut, asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kuivõrd maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmises tuleb jätta muutmata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Urmas Reinola Imbi Sidok 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.