3-07-921/26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-921 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Tõnu Lutuse kaebus Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni 05.02.2007 otsusele nr
2. Asja läbivaatamise kuupäev
3. jaanuar 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Tõnu Lutus, kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Pille Toom ja vastustaja - Tartu Pensioniameti esindaja Kaja Oksa
4. Rahuldada kaebus.
5. Tühistada Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni 05.02.2007 otsus nr 165 ja kohustada Tartu Pensioniametit Tõnu Lutuse avaldus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks uuesti läbi vaatama ning määrama kaebuse esitajale soodustingimustel vanaduspension arvates soodustingimustel pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, so 15.12.
6. Resolutsioon Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik 22.12.2006.a. esitas Tõnu Lutus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonnale avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.
7. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametkohtade loetelu nr 2 peatükis XX „Ühiskutsed” märgitud vulkaniseerijana (kood 11495) töötamise eest. Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni 05.02.2007 otsusega nr 165 keelduti avaldajale soodustingimustel vanaduspensioni määramisest põhjusel, et ei ole tõendatud tema töötamine vulkaniseerijana täistööajaga 12 aastat ja 6 kuud. Tõnu Lutus otsusega ei nõustunud ning esitas kaebuse halduskohtule. 24.09.2007 otsusega rahuldas Tartu Halduskohus Tõnu Lutuse kaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 11.12.2008 Tartu Halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis Tõnu Lutuse kaebuse rahuldamata. 21.04.2008 otsusega tühistas Riigikohtu halduskolleegium Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu otsused ning saatis asja halduskohtule uueks arutamiseks. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuses taotles selle esitaja tühistada Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni 02.05.2007.a. otsus nr 165, millega keelduti Tõnu Lutusele soodustingimustel vanaduspensioni määramisest ja kohustada pensioniametit asi uuesti läbi vaatama. Kohtuistungil täiendas kaebaja kaebuse taotlust ja palus, et kohus kohustaks pensioniametit määrama Tõnu Lutusele soodustingimustel vanaduspension pensioniõiguse tekkimisest arvates , so 15.detsembrist
8. Kaebuse esitaja põhjendas kaebust järgnevalt: Tõnu Lutus esitas 22.12.2006.a. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonnale avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Tõnu Lutus oli avalduse esitamise ajaks töötanud vähemalt 12,5 aastat vulkaniseerijana, milline elukutse on Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992.a. määrusega nr. 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetellu nr. 2 peatükis XX „Ühiskutsed” märgitud koodi 11495 all. Tõnu Lutusel olid täidetud ka muud tingimused soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni 05.02.2007.a. otsusega nr. 165 keelduti avaldajale soodustingimustel vanaduspensioni määramisest põhjusel, et ei ole tõendatud tema töötamine vulkaniseerijana täistööajaga. Pensionikomisjon on otsuses viidanud soodustingimustel vanaduspensioni seadusele, mille § 1 punkti 2 kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulk nimekirjas 2 vastavatel töödel osalise tööajaga töötamise aega. Pensionikomisjon oma otsuses küll tõdes, et aastatel 1999-2006 töötas kaebuse esitaja vulkaniseerijana, kuid leidis, et esitatud dokumentide alusel ei ole pensioniametil võimalik otsustada, kas töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvalt kutsealal oli osalise või täistööajaga. Pensionikomisjoni otsuse kohaselt on avaldaja töötanud 8 aastat 11 kuud 7 päeva tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel (EV Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nimekirjale nr 2). Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja töötas FIE-na vulkaniseerijana. Käesolevas vaidluses on vaja tõendada FIE Tõnu Lutuse töötamine täistööajaga vulkaniseerijana 3 aasta 4 kuu ja 23 päeva ulatuses aastatel 2000, 2001, 2003 ja
9. Aastatel 02.01.1997 kuni 17.12.2006 töötas avaldaja vulkaniseerijana füüsilisest isikust ettevõtjana. Nimetatud asjaolu kinnitavad Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 13.12.2006.a tõend nr 9-7/6142-1 ja 16.01.2007 tõend nr 7.1-6/239-1, millest nähtub avaldaja töötamine vulkaniseerijana FIE-na perioodil 02.01.1997.a kuni 17.12.2006.a. Staaži tõendamise korra § 7 lõike 1 alusel arvestatakse pensionikindlustatule 1 aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu on makstud vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. 2 Vastavalt pensionikindlustuse registri teatisele on Tõnu Lutus aastatel 2000, 2001, 2003 ja 2005 maksnud sotsiaalmaksu summas, mis andis talle pensionikindlustusstaaži 1 aasta, s.t. nendel aastatel on kaebaja maksnud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. Ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära puhul tuleb töötada 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. Toetudes eelnevale leiab kaebaja, et kaudselt on sotsiaalmaksu maksmisega tõendatud T. Lutuse töötamine täistööajaga. Kui võtta arvesse riigi poolt kehtestatud palgaalammäär, mille saamine eeldab, et inimene töötab 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas, siis kaebuse esitajale arvestatud aastakoefitsiendid näitavad, et vaidlusalustest aastatest vähemalt viiel aastal on pensionikindlustatu töötanud minimaalpalga ulatuses, seega 8 tundi päevas. Kaebuse esitaja esitas pensioniametile tõendid Rautakesko AS-ist, OÜ-st Alor-San, AS-st FEB, Devest AS-st, milledest kõigist ilmneb, et vaidlusalustel aastatel 1999- kuni käesoleva ajani on ta osutanud nendele teenust, tarninud endavalmistatud kummitooteid. Nimetatud tõendid kinnitavad, et kaebuse esitaja töötas vulkaniseerijana ja pakkus endavalmistatud kaupu. Kaebaja rõhutas, et kõiki isikuid tuleb ühes ja samas olukorras kohelda ühesuguselt. Praeguseks on tekkinud olukord, kus tööraamatuga töötades ei tõstata pensioniamet pensionitaotleja suhtes küsimust, kas ta töötas vulkaniseerijana täistööajaga, sest piisab vaid tööraamatu kandest ja sotsiaalmaksu maksmisest vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt, kuid FIE peab lisaks Maksu- ja Tolliametis vulkaniseerijana töötamise kajastamist tõendama täiendavalt, et ta on töötanud täistööajaga. Seega kohtleb pensioniamet vulkaniseerijaid- pensionitaotlejaid erinevalt. Vastustaja oma arvutustes leidis, et töötaja peaks valmistama aastas vähemalt 6720 toodet, kuid tegelikult olevat kaebaja teinud oluliselt vähem tooteid. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu. Kaebaja kinnitab, et ta töötas vähemalt 8 tundi päevas, tihti töötas ka puhkepäevadel. Vastustaja on teinud arvestuse, mille kohaselt tuleks kaebaja ühe aasta toodanguks 6720 toodet. Siin on vastustaja arvesse võtnud raamatupidamise andmed toodete müügi kohta. Raamatupidamisdokumendid aga ei kajasta valmistatud toodangut, praaki, reklaamiks antud tooteid, juurutatud uusi tooteid, vaid kajastab ainult müüki läinud tooteid. Kaebaja arvates on arvutuste tegemisel õige võtta aluseks kogu toodang, mida kaebaja valmistas aastatel 20002006, mil ta vulkaniseerijana töö lõpetas ja mida ta on hoidnud laos ja osaliselt realiseerinud ka peale vulkaniseerimise töö lõpetamist. Kaebaja leiadis, et asjaolu, et ta töötas täistööajaga, on võimalik kindlaks teha valmistatud toodete alusel. Kaebaja valmistas tunnis keskmiselt 4-6 toodet , ühe toote valmistamiseks kulub 8-15 minutit. Raamatupidamisandmetel on T.Lutus realiseerinud kummitooteid (tihendeid) järgmiselt: 2000.a. 4685 tk. 2001.a. 3946 tk. 2002.a. 3397 tk. 2003.a. 4511 tk. 2004.a. 5876 tk. 2005.a. 11431tk. 2006.a. 12320tk. seisuga 17.12.08 jääk laos 23031 toodet, millest on realiseeritud: 2007.a. 9290tk. 2008.a. 9591tk. jääk laos seisuga 29.12.2008 4150 tk. 3 Seega on Tõnu Lutus aastatel 2000 – 17.12.2006 kokku valmistanud toorkummist tooteid 69197 tk, nendest oli vulkaniseerijana töö lõpetamisel realiseerimata 23031 toodet. Kuna 69197 toodet on 7 aasta (2000-2006) toodang, siis tuleb keskmiseks kummitoodete arvuks igas: 1) aastas 9885 tk. 2) kuus 824 tk. 3) päevas 41 tk. 4) tunnis 5 tk. Kui arvestada, et vulkaniseerija teeb aastas 11 kuud tööd ja ühe kuu puhkab ning tööpäevad on 7 tundi pikad, siis on keskmine valmistatud kummitoodete arv igas: 1) aastas 9885 tk. 2) kuus 898 tk. 3) päevas 44 tk. 4) tunnis 6 tk. Kaebaja tootis palju lattu, kuid vastustaja on müüki antud tooted võrdsustanud valmistatud toodetega ja sellest siis ka erinevus kaebaja ja vastustaja arvutustes. Vastustaja oma arvutustes leidis, kaebaja pidi 7 tunnise tööpäeva korral aastas tootma vähemalt 6720 toodet. Kuid kuna kaebaja töötas normaaltööajast kauem ja ka puhkepäevadel, siis ongi arusaadav, miks ta tegelikult valmistas tooteid rohkem kui 6720 tk. aastas. Kui võtta aluseks, et keskmiselt kulub ühe kummitoote valmistamiseks 11,5 minutit, siis teeb kaebaja keskmiselt tunnis 5 toodet (60:11,5), mis ei ole oluliselt erinev ka vastustaja arvutustest – 4 toodet tunnis. Samas selgitas kaebaja, et tema ei tea ühtegi vulkaniseerijat, kes oleks töötanud tükitöö alusel. Nii nõukogude ajal kui ka praegu töötavad vulkaniseerijad ajatöö alusel. Toodete valmistamise kiirus sõltub ikkagi konkreetsest töötajast. Kui näiteks kolm vulkaniseerijat teevad ühesugust tööd, üks neist aga valmistab kahest tunduvalt vähem tooteid, siis ta ikkagi töötab tervistkahjustavates tingimustes täistööpäeva. Kaebaja on veendunud, et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kuna ta on töötanud vulkaniseerijana vähemalt 12,5 aastat ja ka muud tingimused sooduspensioniks on täidetud. Kaebaja on töötanud täistööajaga ja seda kaebaja seisukohta ei ole vastustaja ümber lükanud. Kohtuistungil (08.01.2009) jäi kaebuse esitaja taotluse juurde tühistada Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni 05.02.2007 otsus nr
10. Kuna kohtupraktika on erinev, siis täiendas kaebaja kaebuse taotlust ja palus kohustada pensioniametit asja uuel läbivaatamisel määrama Tõnu Lutusele soodustingimustel pension alates pensioniõiguse tekkimisest, so 15.12.
11. Tartu Pensioniameti seisukoht Vastuseks 04.05.2007 esitatud kaebusele märkis vastustaja: Tööraamatu kannete alusel on Tõnu Lutusel tõendatud pensioniõiguslikku staaži 27 aastat 3 kuud 11 päeva, sellest 8 aastat 11 kuud 07 päeva on kaebaja töötanud vulkaniseerijana. 4 Lisaks tööraamatuga tõendatud pensionistaažile, sh soodusstaažile, soovis Tõnu Lutus, et tema soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvestataks töötamine vulkaniseerijana füüsilisest isikust ettevõtjana aastatel 1999 kuni
12. Esitatud dokumentide alusel võis öelda, et Tõnu Lutus töötas aastatel 1999 – 2006 vulkaniseerijana, kuid pensioniametil ei olnud võimalik otsustada, kas töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval kutsealal oli osalise- või täistööajaga. Esitatud materjali ostu ning müügi dokumendid viitavad asjaolule, et lisaks vulkaniseerija tööle pidi kaebuse esitaja tegelema toormaterjali hankimise, valmistoodangu müügi ja tarnimisega. Eeltoodust tulenevalt ei saanud Tõnu Lutus täistööpäeva ulatuses tegeleda ainult vulkaniseerimistööga. Tõnu Lutus ei esitanud pensioniametile ka muid dokumente ega selgitust, mis tõendanuks tema töötamist vulkaniseerijana täistööpäeva ulatuses. Seega jäeti Tõnu Lutuse pensioni määramise avaldus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni 05.02.
13. a otsusega nr 165 rahuldamata. Pensioniametile esitatud andmete alusel on Tõnu Lutusel täidetud üldine pensionistaaži nõue 25 aastat. Eelnevalt on märgitud, et tööraamatuga on tõendatud soodusstaaži 8 aastat 11 kuud ja 7 päeva. Seega on Tõnu Lutusel soodusstaaži nõudest puudu 3 aastat 4 kuud ja 23 päeva. Asja uuel läbivaatamisel märkis pensioniamet täiendavalt, et Tõnu Lutuse kaebuse lahendamisel tuleb arvestada, et antud haldusasjas tehtaval lahendil on põhimõtteline tähendus füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. Haldusasjas analüüsitakse esmakordselt tingimusi (eeldusi), mille olemasolul saab määrata soodustingimustel vanaduspensioni FIE-le. Haldusasja lahendiga luuakse alus edasisele haldus- ja kohtupraktikale. Kui kaebus lahendatakse kaebaja kasuks, siis on pensioniametites eeldatavalt oodata FIE-de poolt järgnevaid pensioniavaldusi soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 21.04.
14. a kohtuasja nr 3-3-1-10-08 lahendis leidnud, et ka FIE-le on pensioni määramine soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel põhimõtteliselt võimalik. Kolleegium on leidnud, et kehtiv õigus ei reguleeri selgelt ja ammendavalt FIE võimalust soodustingimustel vanaduspensioni saada. Kehtivas pensioniõiguses puudub nii keelunorm, mis välistaks FIE-le soodustingimustel vanaduspensioni maksmise, kui ka selge regulatsioon, mis selle õiguse sätestaks, mistõttu tuleb pensioni saamise õiguse väljaselgitamisel lähtuda selle pensioni eesmärgist. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on üldisest pensionieast 10 või 5 aastat varem maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi (antud juhul 12 aasta kuue kuu) vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Kolleegium on leidnud, et kuna soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega kompenseeritakse isikule pikaajaline kokkupuude tervistkahjustavate faktoritega, ei ole põhjendatud erinevalt kohelda isikuid, kes on töötanud samasugustes tingimustes sama pika perioodi jooksul, kuid erinevas õiguslikus raamistikus. Kolleegium on leidnud, et pelgalt minimaalse sotsiaalmaksu kohustuse täitmine FIE-na tegutsedes ei saa tagada selle perioodi arvestamist soodustingimustel pensionistaaži hulka, kuna sotsiaalmaksu tasumine FIE-na tagab vaid selle perioodi arvessevõtmise üldise pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramisel. Riigikohus on pannud kohtutele ülesandeks välja selgitada, kas on täidetud Tõnu Lutusele soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks kõik vajalikud eeldused, st koguda täiendavaid tõendeid ja tuvastada, kas FIE-na tegutsemise perioodil on Tõnu Lutus töötanud selle pensioni saamiseks soodustust andvates tingimustes täistööajaga võrdse aja jooksul. 5 Vastustaja on kaebusele vastu vaielnud peamiselt põhjusel, et kaebaja ei ole esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et ta töötas FIE-na täistööajaga. Tööaja regulatsioon laieneb ainult avalikele teenistujatele ja töölepingu alusel töötavatele töötajatele, FIE-d oma tööaja üle arvestust pidama ei pea. Seetõttu ei ole FIE-de tööaega võimalik dokumentaalselt tõendada. Tõendid võivad igal üksikjuhtumil olla asjaoludest sõltuvalt väga erinevad, samuti on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks tervist kahjustavates tingimustes täistööajaga töötamist FIE-l keerukam tõendada kui töötajal. Vastustajana leiab pensioniamet, et antud asjas ei ole võimalik kasutada usaldusväärsete tõenditena kaebaja poolt esitatud andmeid tooraine ostmise ja realiseeritud toodangu mahu andmeid, tõendamaks täistööajaga töötamist. Toorkummi ostmise ja toodangu müügi andmed on aastate lõikes erinevad ning tõendamist ei ole leidnud, kui palju toorkummi kulub ühe toote valmistamiseks. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et kaebaja valmistab erinevaid tooteid. Riikliku pensionikindlustuse registri teatisega on tõendatud, et aastatel 2000, 2001, 2003 ja 2005 on Tõnu Lutusele iga nimetatud aasta kohta arvestatud 1,000 aastat pensionikindlustusstaaži. Vastustaja kordas varasemat seisukohta ja samuti Riigikohtu järeldust, et ainult sotsiaalmaksu maksmise andmete alusel ei ole võimalik arvestada nendel aastatel töötamist töötamisena täistööajaga, mis annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Vabariigi Valitsuse 10.01.
15. a määrusega nr 6 vastu võetud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 17 kohaselt tõendatakse töötamise aega füüsilisest isikust ettevõtjana pensioniameti teatisega sotsiaalmaksu maksmise kohta. Vastavad tõendid on kaebaja poolt esitatud, kuid nendega pole võimalik tõendada töötamist täistööajaga, vaid ainult FIE-na tegutsemist kindlal ajavahemikul. Käesolevas asjas ei tekita vaidlusi asjaolu, et aastate 2000, 2001, 2003 ja 2005 eest on Tõnu Lutus maksnud sotsiaalmaksu ulatuses, mille eest on talle iga eelnimetatud aasta kohta arvestatud üks aasta pensionikindlustusstaaži. Sotsiaalmaksu on Tõnu Lutus maksnud ka teistel aastatel alates
16. a. kuni
17. a. Nimetatuga on tõendatud Tõnu Lutuse töötamise aeg FIEna, kuid mitte tema töötamine täistööajaga ja mitte tema töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tingimustel. Palgaseaduse § 2 lõige 7 sätestab, et palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. Palgaseaduse eelviidatud sätte alusel on vähemalt 10 viimase aasta jooksul iga aasta lõpus ilmunud Vabariigi Valitsuse määrus „Palga alammäära kehtestamine“. Nimetatud pealkirjaga 23.11.
18. a määruse nr 360 punktiga 1 kehtestati näiteks tunnipalga alammääraks 8 krooni 25 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 1400 krooni. Määruse teise punktiga tunnistati kehtetuks vastava
19. aasta määruse punkt 1 ja määruse kolmanda punktiga kehtestati määruse jõustumise aeg – 01.01.
20. a. Järgnevate aastate vastavad määrused on kõik samasisulised. Tööinspektsioon on leidnud, et Vabariigi Valitsuse määrusega nr 405 kehtestatud lühendatud tööaja nõue ei laiene FIE-dele. Samuti ei laiene FIE-dele ka palgaseadus, kuna FIE iseendale töötasu ei maksa. Seetõttu leidis vastustaja, et antud asjas ei ole võimalik arvestada asjaolu, et Tõnu Lutus on maksnud sotsiaalmaksu palga alammääralt, takistusena soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. Juhul kui töölepinguga töötav vulkaniseerija saaks miinimumpalka, võiks vaielda selle üle, kas ta ikka teeb täistööaja ulatuses vulkaniseerimistöid. Käesolevas asjas puuduvad andmed, kas ja kui palju tooteid on Tõnu Lutus kokku valmistanud ja kui suur on tema realiseerimata toodangu maht. Vastustajal on raske anda hinnangut selle kohta, 6 kas Tõnu Lutus on teinud tervistkahjustavat tööd tingimustes, millised on nõutavad soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Vastustaja leidis, et käesolevas asjas ei ole leitud piisavalt tõendeid selle kohta, et kaebaja töötas FIE-na täistööajaga. Samas tuleb arvestada, et FIE-t ei tohi, arvestades Riigikohtu seisukohta, asetada töötajast ebasoodsamasse olukorda ainult seetõttu, et tema tööaega ei reguleerita ega kontrollita. Sotsiaalmaksu maksmine riigi poolt kehtestatud palga alammääras pole seotud soodustingimustel vanaduspensioni määramisega. Samuti ei ole võimalik sotsiaalmaksu maksmist palga alammääras siduda FIE puhul täistööajaga töötamisega. Kohtuistungil (08.01.2009) selgitas vastustaja, et Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjonil ei olnud neid andmeid, mis kohtul on praegu, seetõttu ei saanud komisjon teistsugust otsust teha. Tõnu Lutus pöördus pensioniametisse õigel ajal, alates 15.12.2006 tekib õigus sooduspensioni saada. Tallinna Halduskohtul on teistsugune praktika pensioniasjade lahendamisel, pensionikomisjoni varasemat otsust ei tühistata. Selle tõttu hakkab inimene saama pensioni kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu põhjendused ja otsus Riigikohtu halduskolleegium on 21.04.
21. a. otsuses Tõnu Lutuse pensioniasjas (haldusasi nr 3-3-1-10-08) märkinud, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on üldisest pensionieast 10 või 5 aastat varem maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi (antud juhul 12 aasta kuue kuu) vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Kolleegium on leidnud, et ei ole põhjendatud erinevalt kohelda isikuid, kes on töötanud samasugustes tingimustes sama pika perioodi jooksul, kuid erinevas õiguslikus raamistikus, kuna soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega kompenseeritakse isikule pikaajaline kokkupuude tervistkahjustavate faktoritega. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärgiga ei ole kooskõlas jätta see pension määramata FIE-le, kelle puhul on piisavalt tõendatud täistööajaga (riikliku tööajanormiga) võrdse perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes. Halduskolleegium leiab, et FIE ei tohi seejuures sattuda töötajast soodsamasse olukorda seetõttu, et tema tööaja üle ei peeta arvestust, või seetõttu, et iseseisva ettevõtjana on tal lisaks tootmistegevusele muid kohustusi. Kolleegium leiab, et FIE ei tohiks sattuda töötajast halvemasse olukorda ainult seetõttu, et tema tööaega ei reguleerita ega kontrollita. Riigikohus on pannud halduskohtule asja uuel läbivaatamisel ülesandeks välja selgitada, kas on täidetud Tõnu Lutusele soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalikud kõik eeldused, st koguda täiendavaid tõendeid ja tuvastada, kas FIE-na tegutsemise perioodil on Tõnu Lutus töötanud selle pensioni saamiseks soodustust andvates tingimustes täistööajaga võrdse aja jooksul. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik- või pensionikindlustusstaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõikes 1 sätestatud vanus on 63 aastat. Seega kooskõlas SVPS § 1 punktiga 2 on nimekirjas nr 2 märgitud kutsealadel vähemalt 12 aastat ja 6 kuud töötanud ning 25-aastast üldist pensionistaaži omaval mehel õigus soodustingimustel vanaduspensionile 58-aastaselt. Tõnu Lutus jõudis nimetatud vanusesse 15.12.
22. a. 7 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Tõnu Lutusel on täidetud üldine pensionistaaži nõue 25 aastat. Tööraamatuga on tõendatud soodusstaaži 8 aastat 11 kuud ja 7 päeva. Soodusstaaži nõudest, mida on võimalik tõendada tööraamatuga, on Tõnu Lutusel puudu 3 aastat 4 kuud ja 23 päeva. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtus vande all antud seletuse kohaselt töötas kaebuse esitaja FIE-na vulkaniseerimistööl täistööpäeva (vähemalt 8 tundi) ulatuses või üle selle ja töötada tuli ka puhkepäevadel. Tööaja pikkus ja töötamine puhkepäevadel sõltus tellimustest. Toorkummi hankimisele ja toodangu realiseerimisele kulutas ta vähe aega. Paljudele tellijatele saatis ta valmistoodangu ELS posti teel, toormaterjali hankimisel ja toodangu realiseerimisel on teda aidanud ka teised inimesed (tl 200-202) Lutuse seletuses toodud asjaolusid kinnitavad kohtus tunnistajatena üle kuulatud Tamara Lutus ja Jüri Riis (tl 202; tl 249) Jüri Riisi, kes on Tõnu Lutuse naaber, ütluste kohaselt töötas Tõnu Lutus oma töökojas kindlasti rohkem kui täistööaja norm ette näeb. Tõnu Lutus töötas ka puhkepäeviti. Hommikul alustab Tõnu Lutus tööd kuskil 5-6 paiku ja tegi väga pikad päevad. Tunnistaja kuuleb töökojast kostva mootorite müra järgi, et Tõnu Lutus töötab. Tunnistaja on Lutuse tööruumides käinud, seal on müra ja bensiiniaurude tõttu ebameeldiv viibida. Tunnistaja on aidanud Tõnu Lutusel viia müügiksminevat toodangut postkontorisse (tl 249). Vulkaniseerimistöö protsessi ja selle eripära on kohtule selgitanud tunnistajana üle kuulatud Tarmu Kangur (tl 251). Tunnistaja ütluste kohaselt tunneb ta Tõnu Lutust seoses sellega, et käis korduvalt temalt oma traktorile vajaminevaid tihendeid ostmas. Tunnistaja on ise töötanud vulkaniseerijana Viljandi Metsakombinaadis ja seetõttu oskab anda selgitusi selle töö kohta. Tunnistaja selgitas, et tükitööna ei saa vulkaniseerimise tööd teha. Töö ei toimu konveierliinil. Konkreetse toote valmistamiseks kuluv aeg sõltub sellest, mida valmistatakse. Tunnistaja hinnangul 1 cm paksusega, 20 cm diameetriga tihendi tegemiseks läheb aega oma 25- 30 minutit, sest kuumutamine võtab kauem aega. 1 cm paksune ja 5-6 cm diameetriga tihendi tegemiseks läheb aega kuskil 15 minutit, 1 cm paksune tihend 3 cm diameetriga - 10-12 minutit. Toote valmistamise aeg oleneb tihendi paksusest. Kui õiget kuumust kätte ei saa, siis jääb tihend elastseks, siis tuleb praak. Tunnistaja selgitas, et tema praktikas võis uue toote juurutamine uue vormiga põhjustada alguses praaki, kuna vorm ei olnud sobiv ja ei olnud veel ka harjumust sellega töötamisel. Praak võib tekkida ka sellest, kui toorkummi ei ole ajaliselt vajalikul määral kuumutatud. Tunnistaja kinnitas ka seda, et siis, kui ta käis Tõnu Lutuse juures tihendeid otsimas, siis olid Lutusel vajalikud tihendid vahel juba olemas. Tunnistaja Sven Mühlbergi ütluste kohaselt paneb tööaja paika kummi vulkaniseerimise aeg, mis on erinevatel kummisortidel ja erinevate toodete puhul erinev ja kiirendada seda ei saa. Vulkaniseerimise keskmiseks kiiruseks ühe toote valmistamisel hindas ta 8 – 15 minutit. Lisaks sellele nõuab aega ka toorkummi vormi panemine ja toote vormist väljavõtmine. Toodet ei saa kohe vormist välja võtta, see peab jahtuma. Sven Mülbergi väitel on Tõnu Lutusel FIE-na vulkaniseerijana töötamine tunduvalt keerukam kui samal alal KEK-is töötajana töötamine. Tehnoloogiliselt on protsess sama, kuid töötingimused oma töökojas on palju raskemad, ventilatsioon on viletsam kui oli suures töökojas, samuti on palju rohkem käsitsitööd kokkupuudet kummiga (tl 203-204). Täiendavate dokumentaalsete tõenditena esitas kaebuse esitaja tuludeklaratsioonid ja ülevaated käibe kohta (tl 163-196). 8 Vastustaja arvates ei ole nende dokumentidega võimalik tõendada täistööajaga töötamist. Ka kaebaja esindaja oli seisukohal, et realiseeritud toodangu mahu alusel ei ole võimalik teha kindlaks töötamist täistööajaga. Seda oleks esindaja arvates võimalik kindlaks teha kogu valmistatud toodangu alusel. Raamatupidamise dokumendid ei kajasta kogu valmistatud toodangut, sealhulgas praaki, reklaamiks antud tooteid ning juurutatud uusi tooteid. Kohus nõustub seisukohaga, et müüki viidud toodangu alusel ei ole võimalik hinnata seda, kas kaebuse esitaja töötas täistööajaga või mitte. Kohus nõustub sellega, et tööaja määratlemisel toodangu mahu alusel oleks õige lähtuda kogu valmistatud toodangust. Kohtu arvates oleks seda võimalik usaldusväärselt teha siis, kui kogu toodangu mahtu saaks dokumentaalselt tõestada. Teades aega, mis kulub keskmiselt ühe toote valmistamiseks, oleks sel juhul ligikaudseltki võimalik hinnata tööaja pikkust. Nagu kaebuse esitaja ka ise on märkinud, ei kajasta raamatupidamise dokumendid toodetud praaki, reklaamiks antud tooteid ning juurutatud uusi tooteid, st dokumentide alusel ei ole võimalik kogu valmistatud toodangust ülevaadet saada. Kohtu arvates ei saa seada kahtluse alla seda, et Tõnu Lutus valmistas tooteid rohkem kui tal neid realiseerida õnnestus. Töö spetsiifikast lähtudes esineb vulkaniseerija töös kahtlemata praaki, samuti ei sea kohus kahtluse alla seda, et kaebaja tootis ka nö lattu. Kohtu veendumust kinnitavad nii Tarmu Kanguri kui Sven Mühlbergi ütlused. Ka praagiks osutunud ja lattu toodetud toodete valmistamiseks kulunud aeg, samuti uute toodete juurutamiseks kulunud aeg on tööaeg ning ka sel ajal viibis toote valmistaja (antud juhul kaebuse esitaja) tervistkahjustavates tingimustes. Arvestada tuleb ka seadmete riketest või nt vormide purunemisest tekkinud ajakuluga tööprotsessi käigus. Seadmete uuesti töökorda seadmine on samuti tööaeg ning toimub samade tervistkahjustavate tingimustega tööruumis. Soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega aga kompenseeritaksegi isikule pikaajaline kokkupuude tervistkahjustavate faktoritega. Nagu Riigikohus on rõhutanud ei ole põhjendatud kohelda erinevalt isikuid, kes on töötanud samasugustes tingimustes sama pika perioodi jooksul, kuid erinevas õiguslikus raamistikus - ettevõttes palgatöölisena või FIE-na. Halduskohus nõustub täielikult Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2008.a.. otsuses Tõnu Lutuse pensioniasjas väljendatud seisukohaga, et pelgalt minimaalse sotsiaalmaksu kohustuse täitmine FIE-na tegutsedes ei saa tagada selle perioodi arvestamist soodustingimustel pensionistaaži hulka, kuna sotsiaalmaksu tasumine FIE-na tagab vaid selle perioodi arvessevõtmise üldise pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramisel. Samas leiab halduskohus, et sotsiaalmaksukohustuse täitmine FIE-na tõendab kaudselt siiski seda, et isik töötas täistööajaga. Vastavalt pensionikindlustuse registri teatisele on Tõnu Lutus aastatel 2000, 2001, 2003 ja 2005 maksnud sotsiaalmaksu summas, mis andis talle pensionikindlustusstaaži 1 aasta, st nendel aastatel on kaebaja maksnud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. Palgaseaduse § 2 lõige 7 sätestab, et palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. Palgaseaduse eelviidatud sätte alusel on vähemalt 10 viimase aasta jooksul vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus „Palga alammäära kehtestamine“. Nimetatud määrusega kehtestatakse ka kuupalga alammäär täistööaja korral Kui pensioniõigusliku staaži tõendamise korra alusel arvestatakse pensionikindlustatule 1 aasta pensionikindlustusstaaži juhul, kui isikustatud sotsiaalmaksu on makstud vähemalt kuupalga 9 alammäära aastasummalt ning kuupalga alammäära kehtestamisel lähtutakse töötamisest täistööajaga ning kaebaja on aastatel 2000, 2001, 2003 ja 2005 maksnud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt, siis võib kohtu arvates lugeda siiski kaudselt tõendatuks, et vähemalt nimetatud aastatel töötas Tõnu Lutus vulkaniseerijana täistööajaga. Riigikohtu halduskolleegium on Tõnu Lutuse pensioniasjas tehtud otsuses rõhutanud, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärgiga ei ole kooskõlas jätta soodustingimustel vanaduspension määramata FIE-le, kelle puhul on piisavalt tõendatud täistööajaga (riikliku tööajanormiga võrdse perioodi vältel) töötamine tervist kahjustavates tingimustes. Lähtudes Tõnu Lutuse poolt kohtus vande all antud seletusest, tunnistajate ütlustest ning Tõnu Lutuse poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest on kohus tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et FIE Tõnu Lutuse töötamine aastatel 1999-2006 vulkaniseerijana täistööajaga (riikliku tööajanormiga võrdse perioodi vältel) tervist kahjustavates tingimustes on piisavalt tõendatud. Need FIE-na vulkaniseerijana töötatud aastad tuleb seega arvestada soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka. Asja kohtulikul arutamisel tõusetus küsimus sellest, mis ajast tuleb Tõnu Lutusele soodustingimustel pension määrata. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 2 teise lause kohaselt soodustingimustel vanaduspension määratakse pensioni taotlemise päevast, kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast. Sama paragrahvi kolmas lause sätestab, et pension määratakse pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. Tõnu Lutus jõudis pensionile õigust andvasse vanusesse
23. detsembril 2006.a. Avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks (pensionitaotluse) esitas ta
24. detsembril
25. Seega on Tõnu Lutuse poolt täidetud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 2 kolmandas lauses sätestatud tingimus ning talle tuleb soodustingimustel vanaduspension määrata pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, so
26. detsembrist
27. Teisi võimalusi seadus ei sätesta. Asjaolu, et Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjonil ei olnud 05.02.2007 võimalik olemasolevate tõendite alusel teha teistsugust otsust, kui mitte määrata Tõnu Lutusele soodustingimustel vanaduspensioni, ei anna kohtule alust jätta see haldusakt tühistamata. Avalik-õiguslik suhe - Tõnu Lutuse õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni määramist ja pensioniameti kohustus taotlejale pension määrata - oli olemas alates 15.detsembrist 2006, olenemata sellest, kas vastustajal oli või ei olnud võimalust täiendavaid tõendeid koguda. Seetõttu kohus tühistab Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni 05.02.2007 otsuse nr 165 ja kohustab Tartu Pensioniametit Tõnu Lutuse avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks uuesti läbi vaatama ning määrama Tõnu Lutusele soodustingimustel vanaduspension pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, so
28. detsembrist
29. Menetluskulude jaotus Tõnu Lutus esitas kohtule taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Menetluskulud koosnevad kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivust summas 80 krooni ja kaebaja poolt kahes kohtumenetluse etapis tasutud õigusabikuludest kokku summas 9100 krooni, sellest kohtumenetluse esimeses etapis 6100 krooni ning asja uuel arutamisel halduskohtus 3000 krooni (tl 72-73; tl 122; tl 245-246). 10 Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 7 kohaselt on pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamine riigilõivuvaba. RLS § 15 lg 1 p 3 sätestab, et riigilõiv tagastatakse, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Kohus tagastab Tõnu Lutusele riigilõivu (eraldi vormistatud) kohtumäärusega. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtumenetluses, mis esimeses etapis kestis 07.05.2007 kuni Riigikohtu lahendini 21.04.2008, ei ole tehtud kohtuotsust kummagi poole kasuks või kahjuks. Riigikohus tühistas alamalseisvate kohtute otsused ja saatis asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus jätab selles menetlusetapis kantud õigusabikulud kaebuse esitaja enda kanda. Asja uuel läbivaatamisel on kaebuse esitaja tasunud advokaadi abi eest 3000 krooni (tl 245-246). Antud juhul loeb kohus põhjendatuks vastustaja taotlust ja selgitust, miks õigusabikulude väljamõistmine vastustajalt oleks ebaõiglane (tl 219). Lähtudes HKMS § 92 lg-st 10 jätab kohus Tõnu Lutuse õigusabikulud summas 3000 krooni samuti tema enda kanda. Mai Saunanen kohtunik 11