← Eesti

2-09-20019/28

Obsah (12)§ 467§ 416§ 317§ 442§ 322§ 413§ 173§ 164§ 178§ 468§ 415§ 632

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17.november 2009.a., Rakvere Kohtuma

§ 467lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 17.11.2009.a. 17.11.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte pooltele. Edasikaebamise kord: 1 Kohtuotsuse peale on hagejal hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 14 päeva jooksul esitada

§ 416nõuetele vastav kaja.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Otsus loetakse

§ 317

lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6, § 633 lg. 7). 7). I. Asjaolud, hageja nõue ja asja asja kohtulik menetlus. menetlus. Hagiavalduse kohaselt poolte abielust on sündinud lapsed xxxx poeg K T ja xxxx poeg Ke T, kes elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta. Laste nimelt oli kostja vastu esitatud avaldus maksekäsu kiirmenetluses. Kuna kostja esitas vastuväite, anti nõue üle jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavaldus saabus kohtule 06.07.2009.a. Hageja soovib elatise kostjalt väljamõistmist laste K ja K Ti ülalpidamiseks kummalegi lapsele 2 175 krooni. Kohus 14.07.2009.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, toimetas hagiavalduse ärakirja koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale, kohustas kostjat kohtule kirjalikut hagile vastama 20 päeva jooksul ja määras asi läbi vaadata 02.09.2009.a. kirjalikus menetluses. Ühtlasi andis kohus pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Kostja nimelt on hagimaterjali vastu võtnud elukaaslane, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus.

§ 322lg.

1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue kostjale teadaolevaks. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei saatnud ega ole oma seisukohta kohtu antud ajas kohtule esitanud. Hageja 25.08.2009.a. esitas kohtusse avalduse, milles ta soovib olla kohtus avalduse läbivaatamise ajal. Sellest tulenevalt kohus 02.09.2009.a. määrusega muutis menetlusviisi ning määras korraldada asjas eelistung. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud 15.10.2009.a. Kostja eelistungile ei ilmunud. Hageja eelistungil jääb oma nõude juurde ja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada. II II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 413lg.

1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga 2 alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja soovib lapsele elatusraha 2 175 krooni kuus, mis on seadusega sätestatud määras. Seega tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada tervikuna. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 06.07.2009.a.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 164

kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 468lg.

1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 415lg.

2 kohaselt võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,

§-de 162, 410, 413, 415, 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 22. detsembril 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.