KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2186 OÜ Wireless Trade kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.09.2008 maksuotsuse nr 125/439 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 16.04.2009 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonna- OÜ Wireless Trade apellatsioonkaebus kohtus Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev 03.11.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Wireless Trade Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta OÜ Wireless Trade apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.04.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-2186 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 18.12.
- Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LMTK) kontrollis OÜ Wireless Trade käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel aprill 2007 kuni jaanuar 2008 ning kohustas 30.09.2008 maksuotsusega nr 12-5/439 tasuma kinnipeetavat tulumaksu 25 226 kr, tulumaksu 4 249 kr, sotsiaalmaksu 38 025 kr ja töötuskindlustusmakset 342 kr. Maksuotsuse kohaselt on osaühing kontrollitaval perioodil teinud oma pangakontolt väljamakseid summas 15 125 kr, mille kohta puuduvad raamatupidamise arvestuses 3-08-2186 algdokumendid; algdokumentideta väljamaksete põhjal kuulub tasumisele tulumaksu 4 249 kr. Ajavahemikul mai 2007 kuni jaanuar 2008 tegi osaühing väljamakseid O. K. igakuiselt 10 000 kr, mida tuleb käsitada töötasuna ning mille pealt oleks pidanud kinni pidama ja tasuma tulumaksu 25 226 kr, sotsiaalmaksu 38 025 kr ning tööandja töötuskindlustusmakset 342 kr. OÜ Wireless Trade kaebuses paluti maksuotsus tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis maksuhaldur arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja maksukohustuslase esitatud tõendid ning rikkus maksuotsuse vormistamisel haldusakti motiveerimise nõuet. Väär on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ja Pärnu bussipeatusi koristanud O. K. vahel oli töölepinguline suhe. Tegelikult osutas teenust OÜ P. kaebajaga sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel. Kaebaja osales pakkujana Pärnu Linnavalitsuse poolt välja kuulutatud riigihankes „Pärnu linna bussipeatuste koristamine ja prügikastide tühjendus“, tema pakkumine osutus edukaks ning 12.01.2007 sõlmiti Pärnu linnaga koristusteenuse osutamise leping kogumaksumusega 583 277 kr. Pakkumuses ei pidanud allhankija kasutamist näitama. Kaebaja asukoht on Tallinnas ning ta asus otsima tööjõudu Pärnus. Allhankija leidmiseks avaldati kuulutused meediaväljaannetes; huvi avaldas kokku 10 isikut ning töövõtja valikul langetati otsus Pärnus asuva OÜ P. kasuks. OÜ P. juhatuse liige oli O. K., kellega lepiti kokku töövõtu olulistes tingimustes, sh töö eest makstav tasu ning majanduskulude hüvitise suurus ja maksmine. Tasumisele kuuluvad summad kohustus kaebaja kandma OÜ P. pangakontole, mida ta tegigi. OÜ P. nimel pidi tööd tegema O. K., kes vastutas tellija (kaebaja) ees töö lepingutingimustele vastavuse eest. Koostatud oli ka kirjalik töövõtulepingu projekt, kuid selle lõplik vormistamine (allkirjastamine) jäi pooleli. Tööde teostamiseks andis kaebaja OÜ P. kasutusse väiketraktori, mille hoiustamiseks sõlmiti töövõtjaga kirjalik ruumide rendileping. O. K. seletus maksuhaldurile, et temaga sõlmiti kirjalik tööleping, on ebaõige ja ebausaldusväärne, seda enam, et sellist töölepingut pole asjas esitatud. Maksuotsuses ei põhjendata, miks arvestatakse O. K. tõendamata ja paljasõnaliste väidetega ega usuta kaebajat. Pärast maksuhalduri poolt esitatud vastuväiteid, milles märgiti, et olenemata sellest, kas vaidlusalune suhe kvalifitseerida töölepinguliseks või võlaõiguslikuks suhteks, kuuluvad väljamaksed maksustamisele nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga, täpsustas kaebaja oma kaebust ning palus tühistada maksuotsuse osaliselt, so osas, millega kohustati tasuma sotsiaalmaksu 38 025 kr ja töötuskindlustusmakset 342 kr. Kaebaja selgitas, et võlaõigusliku töövõtusuhte tuvastamisel kuuluks tema poolt tasumisele üksnes tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 29 475 kr (4 249 + 25 226). Vastustaja kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Maksumenetluses tuvastati, et kaebaja tegi ilma vastavate kuludokumentideta igakuiselt väljamakseid OÜ P. pangakontole. OÜ P. juhatuse liige O. K. selgitas, et talle on makstud töötasu ja sõlmitud oli ka tööleping, raha kanti OÜ P. pangakontole, sest tal endal pangas arvet ei olnud. O. K. seletus on kooskõlas Pärnu Linnavalitsuse heakorraspetsialist A. Kase seletusega, mille kohaselt kaebaja ei teavitanud linnavalitsust allhankija kasutamisest, kuigi oleks pidanud seda tegema, ning kaebajat esindas Pärnus tellija ees mitte OÜ P., vaid O. K.. Kas ja milline leping sõlmiti kaebaja ja OÜ P. vahel traktori hoiustamiseks, ei puutu asjasse, taoline leping ei välista töölepingu sõlmimist. Vaidlust ei ole selle üle, et füüsiliselt tegi tööd O. K.. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja ja O. K. vahel oli tegemist pikaajalise töösuhtega, mistõttu on õige lugeda O. K.le tehtud väljamakseid töötasuväljamakseteks, milledelt oli kaebaja kohustatud kinni pidama, arvestama ja tasuma maksuotsuses näidatud summades makse. Kaebaja pole esitanud ühtegi aktsepteeritavat 2
(6)3-08-2186 kuludokumenti, mille alusel võiks pidada kaebaja poolt tehtud väljamakseid OÜ-le P. kaebaja versiooni kinnitavaks teenustöö või töövõtulepingust tulenevaks tasuks. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohus leidis, et vaidlusalune maksuotsus on piisavalt motiveeritud ja sisuliselt õiguspärane. Kaebaja pole ümber lükanud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid ja järeldust, et O. K.ga sõlmiti tööleping ning maksti töötasu O. K. poolt näidatud pangakontole. O. K. seletused on kooskõlas teiste maksumenetluses kogutud tõenditega. Kaebaja pole tõendanud, et maks määrati valesti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Wireless Trade apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada, so tühistada maksuotsus osas, millega kohustati kaebajat tasuma sotsiaalmaksu 38 025 kr ja töötuskindlustusmakset 342 kr, samuti mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja tema poolt asjas kantud menetluskulud. Apellandi väitel rikkus kohus oluliselt menetlusnorme ja hindas tõendeid vääralt. Tuginedes peamiselt maksuhalduri väidetele, on kohus jätnud võtmata seisukoha kaebaja esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Kohtuotsusest ei selgu põhjused, miks kohus kaebaja väidetega ei nõustunud. O. K. ütluste hindamisel tuleb arvestada tema tausta – tegemist on isikuga, kes on olnud korduvalt järelevalve- ja õiguskaitse organite tähelepanu all tegevustega, mille õiguspärasus on küsitav või mis viitavad otseselt kuriteole. Kaebajale teadaolevalt on O. K. kohtu all süüdistatavana karistusseadustiku § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (kelmus), tema juhitud ettevõtted on maksuvõlglased ning ka tema füüsilisest isikust maksukohustuslase maksuvõla summa küünib üle 14 tuhande krooni. O. K.t iseloomustavad seigad sunnivad suhtuma tema poolt antud ütlustesse kriitiliselt või vähemalt teravdatud tähelepanuga. O. K., väites kirjalikult vormistatud töölepingu olemasolu, pole seda maksuhaldurile esitanud; O. K. selgitused töölepingu mahust ja selles sisalduvatest andmetest (ühe lehekülje pikkune, milles olevat kirjas olnud üksnes tehtava töö kirjeldus) annavad samuti alust kahelda sellise lepingu reaalses eksisteerimises. Ainuüksi asjaolud, et kaebaja esindaja näitas O. K.le ette tööpiirkonna ja kandis OÜ P. arvele igakuiselt 10 000 kr, ei tõenda töösuhte olemasolu. Kaebaja ja OÜ P. vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu järgi tuligi kaebajal täita lepingulisest suhtest tulenev kohustis ja kanda võlgnetav summa OÜ P. pangakontole. Kaebajaga suhtlemisel esitles O. K. ennast OÜ P. esindajana ning tema avaldused ja käitumine mõjutas kaebajat mõistlikult uskuma, et esindaja tegutseb kaebajaga lepingulisse suhtesse astudes OÜ P. nimel ja volitusel. Kaebaja kontrollis elektroonilise teabesüsteemi kaudu äriregistri B-osa registrikaardile OÜ P. kohta kantud andmeid. Kuigi maksuhaldur vastupidist väidab, omab kaebaja arvates vaidlusaluse suhte kvalifitseerimisel tähendust ka asjaolu, et koristusteenuse osutamiseks sõlmitud suulise lepingu täitmiseks kanti tasu OÜ P. pangakontole ning sõlmiti garaažiboksi rendileping väiketraktori hoidmiseks. Tõendatud pole töösuhtele iseloomulik alluvusvahekord ja töö tegemiseks kindlal piiritletud tööaeg. Samas ilmneb tõenditest OÜ P. juhatuse liikme O. K. suur iseseisvuse määr ehk sõltumatus töö tegemisel, mistõttu vastab vaidlusaluse õigussuhte iseloom töövõtulepingu tunnustele. MTA Lääne maksu- ja tollikeskus vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et selles toodud seisukohad ja väited ei anna alust esimese astme kohtu otsuse ja vaidlusaluse maksuotsuse tühistamiseks. Tähendust pole, milles O. K.t süüdistatakse ja milline on tema maksuvõlg riigi ees. Alusetu on kohtu aadressil tehtud kriitika tõendite kogumata jätmise kohta. Kaebaja oleks saanud taotleda O. K. tunnistajana ülekuulamist kohtuistungil, millist võimalust ta ei kasutanud. O. K. aga selgitas maksumenetluses, et tema soovis teha tööd ja 3
(6)3-08-2186 saada selle eest palka, tööleping sõlmiti H. nimelise isikuga (perekonnanime ei mäleta), kokku lepiti igakuises töötasus, mis kanti kindlal kuupäeval äriühingu arvele, sest tal endal pangaarvet polnud. H. Õ. on kaebaja esindusõiguslik isik. Teenuse osutamise leping Pärnu Linnavalitsuse ja kaebaja vahel oli sõlmitud summas 583 277,77 kr. Kui võtta arvesse töötasuks välja makstud summad ning töövahendite ja nende korrashoiuks kulunud summad, siis sai tulu väidetavast alltöövõtust apellant. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Maksumenetluses tuvastati ning asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja raamatupidamisdokumentide hulgas polnud raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 nõuetele vastavaid algdokumente, mille alusel oli ta teinud perioodil mai 2007 kuni jaanuar 2008 OÜ P. arvelduskontole 90 000 kr suuruses summas väljamakseid selgitusega „vastavalt lepingule“. Viidatud lepingut pole maksuhaldurile ega kohtule esitatud. Vaidlust pole ka selles, et OÜ Wireless Trade võitis Pärnu linna poolt välja kuulutatud hankekonkursi Pärnu linnas bussipeatuste koristamiseks ja prügikastide tühjendamiseks, et 12.01.2007 sõlmis Pärnu linn OÜ-ga Wireless Trade töövõtulepingu tähtajaga 15.01.2007 - 31.12.2007, milles sätestati võimalikud sanktsioonid lepingu rikkumise eest; kirjutati töövõtjale ette koristuspiirkond, igapäevase koristamise lõppaeg (kell 09.00) ja prügikastide tühjendamise ajad ja sagedus ning et aprillist kuni jaanuarini 2007 tegi füüsiliselt hankelepingus märgitud töid O. K.. Asjas vaieldakse selle üle, kas maksuhalduri poolt maksustatud 90 000 kr näol on tegemist kaebaja poolt O. K.le makstud töötasuga või kahe äriühingu (OÜ Wireless Trade ja OÜ P.) vahel sõlmitud alltöövõtulepingust tekkinud rahalise kohustise täitmisega. Maksumenetluses tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite põhjal asus maksuhaldur seisukohale, et vaidlusalust õigussuhet tuleb kvalifitseerida kaebaja ja O. K. vahelise töösuhtena, mida OÜ Wireless Trade suurema maksukohustuse vältimise eesmärgil varjata püüab. Esimese astme kohus leidis, et maksuhalduri seisukoht on õige ja kaebaja pole MKS § 150 lg 1 kohaselt maksusumma valesti määramist tõendanud. Ringkonnakohus jagab maksuhalduri ja esimese astme kohtu seisukohta ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks alust. Esimese astme kohus ei ole eksinud tõendite hindamisel ega rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Halduskohus viitas õigesti TLS §-le 8, mille kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Samuti on asjakohane otsuse viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-13-08, milles selgitati, et juhul, kui poolte vahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik ühiselt määratleda ja väidetav tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Käesoleval juhul tuvastati maksumenetluses, et allhankija kasutamisest kaebaja Pärnu Linnavalitsust ei teavitanud; kaebaja raamatupidamises puudusid OÜ P. arved; O. K. väitis, et vastas tööpakkumise kuulutusele ning tegi koristustööd kaebaja töötajana kaebaja poolt tema kasutusse antud töövahenditega (minitraktor, lehepuhur) ja kulutšekkide alusel hüvitatud muude vahenditega (prügikotid, töökindad, kombinesoon, saapad, bensiin, õli, jahutusvedelik, aknapesuvedelik) ning vaidlusalused 90 000 kr on talle makstud palk, mille ta elamiseks ära kulutas; Pärnu Linnavalitsuse heakorraspetsialist A. Kase selgituste kohaselt esindas tellija ees OÜ-d Wireless Trade O. K.. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumis ei anna alust järeldada, et vaidlusalune õigussuhe vastab ilmselt muu kui töölepingu tunnustele, mistõttu oleks pidanud kaebaja teistsuguse lepingu sõlmimist tõendama (TLS § 8). Kaebaja viidatud 4
(6)3-08-2186 tõendid ja esitatud faktilised ja õiguslikud väited, mille vääriti hindamist/hindamata jätmist apellant halduskohtule ette heidab, teistsuguse lepingu sõlmimist tõsikindlalt ei kinnita. Väites, et OÜ P. arvelduskontole kantud summade näol on tegemist OÜ P. poolt allhanke korras osutatud teenuse eest tasumisega, ei ole kaebaja esitanud tehtud väljamakse kohta ühtegi aktsepteeritavat kuludokumenti ning, nagu maksuhaldur põhjendatult märgib, pole soovinud tõendada väidetavast alltöövõtulepingust tekkinud rahalise kohustuse olemasolu ka tunnistajate ütlustega. Kaebuses viidatud VÕS § 78 lg 1 (kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik) ja VÕS § 635 lg 3 (eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult) ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased sätted. Kolmanda isiku poolt kohustuse täitmine on lubatav, kui võlausaldajal puudub huvi võlgniku poolt kohustuse isikliku täitmise vastu. Käesoleval juhul tellis Pärnu linn teenust avatud pakkumismenetluses ning seadis teenuse ostjana pakkujale tingimuse, et kolmanda isiku poolt kohustuse täitmise korral tuleb linnavalitsust sellest teavitada. Kaebaja pole oma pakkumuses allhankijat märkinud ning väide, et ta ei pidanudki seda tegema, pole õige. Riigihanke nr 032697 pakkumise kutse dokumentide p 2.3.2 nägi ette, et pakkuja, kes kavatseb teenuse osutamiseks kasutada allhankijaid, esitab allhankijate nimed ja registrikoodid, näidates ära allhankija osutatavad teenused. Maksumenetluses väitis kaebaja esindajaks olev OÜ Wireless Trade projektijuht H. Õ., et allhankijat hakati otsima pärast hankelepingu sõlmimist ning ta teavitas Pärnu Linnavalitsust telefoni teel, et alates aprillist 2007 teeb bussijaamades koristustöid OÜ P.. Viimane väide on paljasõnaline ja tõendamata ning ümber lükatud Pärnu Linnavalitsuse töötaja A. Kase poolt maksumenetluses antud ja protokollitud seletusega, milles A. Kase kinnitas, et ka pärast hankelepingu sõlmimist pole kaebaja linnavalitsust allhankija kasutamisest teavitanud ning linnavalitsusele teadaolevalt teostas OÜ Wireless Trade nimel koristustöid Pärnus O. K., kes oli ka OÜ Wireless Trade Pärnu esindaja. Kaebaja pole seadnud kahtluse alla A. Kase seletuse usaldusväärsust, pole väitnud, et teavitas linnavalitsust allhanke kasutamisest kirjalikult ning samuti ei ole kaebaja taotlenud linnavalitsuse töötaja, kellele H. Õ. allhankija kasutamisest väidetavalt teatas, tunnistajana üle kuulamist. Heites maksuhaldurile ette uurimispõhimõtte rikkumist ning kaebaja esindaja poolt antud O. K. ütlustele vastupidiste seletuste arvestamata jätmist, ei ole kaebaja samas vastu vaielnud maksuotsuses märgitule, et H. Õ. jättis täitmata maksuhalduri 15.08.2008 korralduse ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse ja anda täiendavat infot väidetava alltöövõtulepingu kohta, ei reageerinud maksuhalduri telefonikõnedele ega e-posti aadressile saadetud kirjadele. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on oma 2006. aastal antud töösuhte tingimuste alases soovituses nr 198 artiklis 13 nimetanud töösuhte olemasolu määravate tunnustena muuhulgas seda, et tööd tehakse teise poole juhiste kohaselt ja kontrollile alludes; töö tegemine hõlmab tööd telliva poole tööriistade, materjalide ja seadmete kasutamist; samuti on töösuhte tunnuseks töötajapoolse finantsilise riski puudumine. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolude kohaselt tegi kõnealuses hankelepingus märgitud koristustööd füüsiliselt O. K., kes ostis selleks vajalikud vahendid (kindad, prügikotid jne), mille maksumuse kaebaja talle esitatud kuluarvete alusel hüvitas. Vaidlust pole selle üle, et koristustööd tehti kaebajale kuuluva (liisitud) väiketraktoriga, mille remondi ja ekspluatatsioonikulud tasus samuti kaebaja talle O. K. poolt esitatud kulutšekkide alusel. Väär ei ole kaebaja väide, et VÕS-s sätestatud lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad töövõtulepingu pooled kokku leppida nii seadusega võrreldes teisiti kui ka seadusele täiendavalt, sealhulgas ka teenuse osutamisel tekkinud kulude hüvitamises. See väide ei lükka aga ümber maksuhalduri hinnangut, mille kohaselt on ebatavaline kahe äriühingu vahel sõlmitavas töövõtulepingus sisalduv tingimus, mis näeb ette, et lisaks tehtud töö eest tasu maksmisele hüvitab tellija töövõtjale ka töö tegemisega kaasnevad 5
(6)3-08-2186 majanduslikud kulud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et töö tegemine vahenditega, mille eest tasub lepingu teine pool, on omane pigem töö- kui võlaõiguslikule suhtele. Samuti märgib maksuhaldur õigesti, et töösuhte eristamisel teenuse osutamisest on oluline, kellel lasub teenuse osutamisega seotud riisiko. Pärnu linna ja kaebaja vahel sõlmitud hankelepingu punktiga 6.2 sätestati töövõtjale (so kaebajale) sanktsioonid lepinguliste tööde mitterahuldava teostamise või muul viisil lepingu tingimuste olulise rikkumise eest; sama lepingu punkti 6.3 kohaselt pidi lepingu ennetähtaegset lõpetamist taotlenud pool maksma leppetrahvi. Väites OÜ-ga P. töövõtulepingu sõlmimist, ei ole kaebaja näidanud, milline oli väidetava töövõtja teenuse osutamisega seotud riisiko. Kaebaja väidab, et tõendatud pole töösuhtele omane alluvusvahekord ega asjaolu, et OÜ Wireless Trade kontrollis O. K. poolt tehtava töö sooritust ja kvaliteeti. Ka see kaebaja väide alluvussuhte ja pideva kontrolli puudumise kohta ei anna alust pidada vaidlusalust õigussuhet töövõtusuhteks. Töö, mille teostamise üle kas töösuhte või teenuse osutamise raames vaidlus käib, on kindlaks määratud hankelepinguga. Selle lepingu esemeks oleva töö teostamise aeg on Pärnu Linnavalitsuse poolt ette kirjutatud: koristada igapäevaselt lepingu lisas nr 1 nimetatud bussipeatuste ootealad; hommikuse koristamise lõpptähtaeg on 09.00; tühjendada bussipeatustes olemasolevad prügikastid esmaspäeval ja kolmapäeval hommikul kella 09.00-ks ja reedel kella 16.00-ks; tühjendada
- a)Supeluse tn olevad prügikastid 1. jaanuarist kuni 1. maini ning 1. septembrist kuni 31. detsembrini esmaspäeval ja kolmapäeval hommikul kella 09.00-ks ning reedel kella 16.00-ks, 1. maist kuni 31. augustini igapäevaselt kella 09.00-ks,
- b)Rüütli tn olevad prügikastid igapäevaselt hommikul kella 07.00-ks. Sama hankeleping nägi ette, et kui töö jääb tegemata, siis jääb tellija ka tasust ilma. Lepingu esemeks oleva töö spetsiifikast tulenevat ei saa ringkonnakohtu arvates väita, et see oleks nõudnud tööandja poolt töötaja pidevat kontrolli kohapeal ja talle pidevalt täiendavate juhtnööride jagamist. Tööandjana oli kaebaja kontroll O. K. üle hajutatud, sest tegelikku kontrolli selle üle, et töö oleks tähtaegselt ja kvaliteetselt tehtud, teostas teenuse tellijaks olnud Pärnu Linnavalitsus, ning nagu eespool märgitud, esindas O. K. linna ees OÜ-d Wireless Trade, mitte OÜ-d P.. Kaebaja väidab alusetult, et vaidlusaluse õigussuhte olemuse määratlemisel on maksuhaldur omistanud põhjendamatult suurt tähendust O. K. poolt maksumenetluses antud seletustele, mis on kaebaja arvates vastuolulised ja O. K. isikut arvestades ka ebausaldusväärsed. Tegemist on vaid ühe tõendiga, mida maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur hinnanud tõendite kogumis ja maksumenetluses tuvastatud asjaolusid arvestades. Ka apellatsioonkaebuses keskendutakse O. K. poolt maksumenetluses antud selgituste väidetavale ebausaldusväärsusele, kuid ei ole esitatud asjaolusid ja konkreetseid tõendeid, mis need selgitused ümber lükkaks. Oletuslik ja ebaveenev on apellandi väide, et O. K. poolt maksuhaldurile antud ütlused võivad olla ajendatud soovist varjata OÜ P. ettevõtlustegevust ja käivet. Samuti ei kummuta O. K. väiteid apellandi viidatud asjaolud O. K. juhitud ettevõtete ja tema enda maksuvõlgadest ning kelmuse toimepanemisest. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, halduskohtu otsus muutmata ja kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 6
(6)