KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-19901 Tsiviilasi J L hag

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks sud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

§ 61

lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alam-määra. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni.

§ 70

lg 1 ja 2 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest või kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja esitas hagi 04.05.2009.a.

1. Sünnitunnistusega XXX on tõendatud, et K-JV’i ema on J L ja isa J V (tl 7).
2. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poja ülalpidamiseks igakuine elatusraha 3 630 krooni tagasiulatuvalt alates 01.05.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni. Poolte kooselust sündis xxx poeg K-JV, kes elab hageja juures. Hageja leiab, et kostja toetab poja ülalpidamist ebapiisavalt ning ei anna elatist igakuiselt. Pojale kulub kuus keskmiselt 9 000 krooni vastavalt hageja esitatud arvestustele (eluasemekulud 1 400 krooni, toit 3 000 krooni, transport 500 krooni, sidekulud 800 krooni, tervishoid 500 krooni, hügieenitarbed 500 krooni, koolikohustus 300 krooni, riided ja jalanõud 1 500 krooni, muud püsikulutused 500 krooni). Hageja keskmine töötasu on 11 284 krooni. Hagejale kuulub 4-toaline korter ning sõiduauto Ford Escort aastast
3. Kostjale kuulub 4-toaline korter ning sõiduauto Volvo. 2
4. Kostja ei nõustu hageja poolt näidatud kulutustega lapsele. Kostja leiab, et eluasemekulud 1 400 krooni kuus on liiga palju ning poeg ei pea tasuma kogu eluaseme kulusid. Kostja ei nõustu kulutustega toidule 3 000 krooni kuus, kuna laps saab kooli tasuta lõunat ning samuti käib laps söömas isa ja vanaema juures. Kulud transpordile 500 krooni on põhjendamata, lapse kool asub samas külas ning sinna saab jala ja väljasõidud kooli poolt on kooli transpordiga. Lapse trenni tasus ennem kostja, kuid hetkel laps trennis ei käi. Põhjendamata on sidekulud 800 krooni kuus, kuna lapsele ostetakse 100 kroonine kõnekaart ning internetti kasutavad kodus ka teised. Kostja ei nõustu kulutustega tervishoiule 500 krooni kuus, kuna arstiabi alaealistele on tasuta ja kroonilisi haigusi laps ei põe. Samuti kui lapsel on külmetus ning on vaja kallimaid rohte on need viinud kostja. Kostja leiab, et koolikohustusele ei saa kuluda 300 krooni, sest põhiharidus on tasuta. Samuti on põhjendamata kulud riietele ka jalanõudele 1 500 krooni kuus kuna lapse väitel ei osteta talle riideid igakuiselt. Kostja märgib, et varasemalt elasid pooled ühes korteris, mida kostja sisustas ja remontis ning lahku minnes jäid kõik asjad hagejale. Käesoleval ajal elab kostja koos emaga korteris, mis kuulub Danse Bank AS-ile ning, mille eest kostja peab tasuma 12 aastat eluasemelaenu igakuiselt 8 985,05 krooni. Sõiduauto Volvo XC90 kuulub Sampo Liisingule, mille eest kostja peab tasuma liisingu makseid igakuiselt 5 aastat 6 516,45 krooni. Kostja keskmine sissetulek oli tema töötamise ajal keskmiselt 22 146,38 krooni kuus ning kostjal kulub keskmisel ühes kuus 23 901,50 krooni. 08.09.2009 ja 30.09.2009 toimunud istungitel märkis kostja, et on käesoleval ajal töötu, kuid ei saa Soome Vabariigi töötukassast dokumente kätte ning, et on nõus maksma poja ülalpidamiseks 2 175 krooni.
5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogs, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7. Hagi esitamisel on hageja väitnud, et soovib lapsele kindlat igakuist elatusraha ja et hageja ei peaks ise kogu aeg kostjale helistama ja küsima. Kostja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on hageja kontole reeglipäraselt alates
8. septembrist 2005 kuni 16.05.2009 peaaegu iga kuu kantud 3000 krooni Joosepi toetust. Lisaks on neljal korral 2008 ja 2009 hagejale antud sularahas igakordselt 3000 krooni, mille mitteandmist hageja ei ole väitnud. Samuti on laps olnud 2006, 2007 ja 2008 suvel koolivaheajal koos isaga. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta ei ole sud kostjalt piisaval määral lapse vajalike ja mõistlike kulutuste katteks elatusraha lapse ülalpidamiseks. Käesoleva hagi esitamisel hageb hageja kostjalt elatusraha igakuiselt samas summas, s.o. 3000 krooni, mida ta on sud ülalmärgitud perioodil, lisades elatusraha summale tulumaksu osa. Eeltoodust tulenevalt ei saa kuidagi väita, et kostja on kõrvale hoidnud poolte ühise lapse ülalpidamiskulude katmisest, samuti ei ole hageja tõendanud kostja poolset pikaajalist elatusraha mittemaksmist, hageja nõue elatise saamiseks tagasiulatuvalt puudutab vaid nelja päeva. Kohus, arvestades lapse kindlustunnet, peab vajalikuks elatise välja mõistmist kohtuotsusega. 15.

§ 61

lg 2 kohaselt elatise välja mõistmisel tuleb arvestada vanema varalist seisundit ning lapse vajadusi. Kinnistusregistri andmetel kuulub hagejale korteriomand xxx. Kinnisvara hüpoteegiga koormatud ei ole. Kostjale kuulub korteriomand xxx, mis on koormatud hüpoteegiga summas 866 000 krooni AS Sampo Pank kasuks, mille eest kostja tasub eluasemelaenu igakuiselt 8 985 krooni (tlk. 20). Äriühinguid poolte nimele registreeritud ei ole. Hagejale kuulub sõiduauto Ford Escort aastast

1. Kostjal on liisitud sõiduauto Volvo XC90, mille eest kostja tasub Sampo Liisingule liisingut igakuiselt 6 516,45 krooni. 3 Hageja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt hageja keskmine sissetulek on 11 284 krooni (tlk. 8). Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on kostja sissetulek keskmiselt 22 146,38 krooni kuus (tlk. 22-27). Kostja väitel on kostja käesoleval hetkel töötu, kuid vastavaid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole.
2. Lähtudes eeltoodust, seega arvestades poolte varalist seisu, kostja võetud kohustuste ulatust, (milles peab auto liisingu makseid liigselt suurteks sellisel ajal kui kostja ise on tema väite kohaselt töötu) ja poolte sissetulekuid, siis tuleb lapse elatusraha suuruseks määrata igakuiselt 3000 krooni, see on summa, mida kostja on reeglipäraselt juba aastaid hagejale tasunud lapse ülalpidamiseks. Elatusraha summale tuleb lisada tulumaksu osa 21 %, s.o. 630 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3630 krooni (3000 krooni + 21 % tulumaksu osa 630 krooni) tagasiulatuvalt alates 01.05.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni so xxx.
3. Füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel. 21.

§ 61lg.

3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutsel huvitatud isiku nõudel elatise uurust muuta. Menetluskulude jaotus 22. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4