) § 54 lg 1 p 1 alusel. Põhja-Tallinna Valitsuse arvamus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talitusele on avaldaja perekond teada 2005.a. sügisest. VK ja S P kooselu iseloomustab pidev tülitsemine ja leppimine. Tülide peamiseks põhjuseks on lastekaitsetöötajate hinnangul S P alkoholi liigtarvitamine ning vastutustundetu ja mõtlematu käitumine. S P on korduvalt teadmata ajaks kodust lahkunud, pannes sellega tööl käiva VK raskesse olukorda. 2009.a. juunis, kui järelevalveta jäänud lapsed turvakodusse paigutati, oli avaldaja sunnitud lõpetama töö Soomes ja koju sõitma. Lastekaitsetöötajatele on teada kaks korda, kui S P üritas endalt elu võtta, ühel korral laste juuresolekul. Korduvad soovitused spetsialistidelt abi otsida, on S P jätnud tähelepanuta. S P on avaldanud, et ta sooviks elada koos lastega omaette, sest siis oleks elu rahulikum ja ta ei tarvitaks enam alkoholi. 03.09.2008 eraldatigi S P ja lastele tuba sotsiaalmajutusüksuses, millest S aga keeldus. Avaldaja perega on pikalt tegelenud Tallinna Perekeskuse töötajad, kuid positiivseid muutusi ei ole toimunud. Lastekaitsetöötajad on seisukohal, et S P alkoholi tarvitamisest tulenev käitumine kahjustab lapsi ja ei taga neile stabiilset ning turvalist keskkonda. Arvestades ülaltoodut toetab eestkosteasutus VK avaldust. GKle, LK ning J-MK määratud esindaja arvamus VK esitas kohtule esmakordselt avalduse S P vanemaõiguste äravõtmiseks juba 2006.a., kuid kuna S P lubas ennast parandada, alkoholi tarvitamise ja kasiinodes käimise lõpetada ning samuti kuna oli sündimas uus laps, võttis VK avalduse 16.01.2007.a. tagasi. S P oma eluviise aga ei muutnud, vaid lahkus ikka kodust mitmeks päevaks teistele teatamata ning jättis lapsi 2 üksinda. Viimane pikem joomatsükkel, mis põhjustas ka uue avalduse esitamise kohtule, leidis aset 2009.a. juunikuus. VK töötas Soomes, kuid pidi töö katkestama, sest S P oli jätnud lapsed jälle üksinda koju, mille tagajärjel sattusid lapsed varjupaika. S P kalduvus alkoholi kuritarvitamisele on tõendatud nii S P omaksvõtuga kui tunnistajate ütlustega. S P ise põhjendab alkoholilembust omavaheliste pingeliste suhetega laste isaga, samuti sellega, et laste isapoolne vanaema sekkus kogu aeg nende ellu. Lastele määratud esindaja on seisukohal, et kuna 2009.a. juunikuuse kodust lahkumise ajal viibis laste isa aga tööl Soomes ega saanud kuidagi põhjustada S P joomatsüklit, siis tuleb S P etteheited lugeda ennastõigustavaks. Tallinna Perekeskuse pereteenistuse sotsiaaltöötaja Monika Lehismets viis perega sotsiaaltööd läbi väga pikka aega, 2005.a. oktoobrikuust kuni 2008.a. oktoobrini. Monika Lehismetsa ütlustest nähtub, et ema jättis lapsi tihti järelvalveta, kadus kodust ning ei olnud kunagi teada, millal ta tagasi tuleb. Sotsiaaltöö üheks eesmärgiks oli S P teadvustamine sõltuvustest ja probleemidest, mis takistavad pereelu stabiilsust. S P probleemid sotsiaaltöötaja hinnangul on ennekõike alkoholi kuritarvitamine ja kasiinosõltuvus. S P vähese koostöö tõttu – tihti lahkus ta kokkusaamiste vältimiseks kodust – puudusid sotsiaaltööl tulemused. S P süstemaatilist alkoholijoobes viibimist kinnitab ka tunnistaja TH. Tema ütlustest nähtub, et eriti viimasel aastal on lapsed pidevalt olnud üksi. Viimasel korral kutsus ta politsei, sest lapsed olid kaks päeva kodus olnud söömata. S P jõi kuskil ning TH ei saanud lastekaitse töötajaid kätte. Tunnistaja nägi, kui politseinik tõi lastele süüa, siis viis lapsed kaasa. Varasemalt on TH näinud, kuidas S P on joonud maja koridoris odekolonni ning hiljuti joobes peaga tungis kallale laste isapoolsele vanaemale. Tunnistaja on näinud, kuidas S ühest kasiinost teise käib. Tunnistaja sõnul on maja elanikud S väsinud, sest ta rikub öösiti inimeste öörahu, karjub ja peksab jalaga uksi. Tema käitumine laste vanaema T K suhtes on ebaadekvaatne – on talle kallale tunginud, kallanud üle prügiga jne. Tunnistaja on varemgi kutsunud politseid ja päästeteenistust K koju. Ühel korral kuulis tunnistaja väga pikalt lapse nuttu, ning kutsus päästeteenistuse, kes ronis aknast sisse ja avastas, et kõige väiksem laps oli üksi kodus, suuremad lapsed olid lasteaias. Laste määratud esindaja hinnangul on S P isik, kes alkoholi kuritarvitamine tõttu ei ole suutnud korraldada oma laste elu ning ei ole võimeline pakkuma neile turvalist kasvukeskkonda. S P ei suuda adekvaatselt hinnata oma olukorda ega ka laste vajadusi. Ka tema raske haigus ei suutnud teda panna hoiduma alkoholist. Oma sõltuvuste tõttu on ta korduvalt jätnud lapsed adekvaatse täiskasvanu järelevalveta. Väikeste laste üksinda ja järelevalveta jätmine on lastele ohtlik ega paku vajalikku turvatunnet. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et laste vanematel puudub tegelikult toimiv peresuhe, omavahelised tülid ja S P karjumised, ähvardamised traumeerivad lapsi. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lastele tagatud arenguks vajalikku stabiilsust ning seatakse ohtu laste vaimne ja emotsionaalne tasakaal. Lastekaitse- ja peretöötajate nõuandeid S P ei ole järginud, pidades olulisemaks enda heaolu. Lapsed elavad oma isa VK kasvatusel ning perekonna koduks on korter Tallinnas aadressil Xxx. Praeguse elukorralduse kohaselt elab S P eraldi, VK üüris talle selleks ühiselamutoa. Ema suhtleb edasi lastega ning isa ei ole talle teinud selleks takistusi. Päeval käib S P lastele süüa tegemas ja ka kodu korras hoidmas. Vaieldamatult on lastel emaga lähedussuhe. See aga ei ole asjaoluks, mis annaks aluse vanemaõigused säilitada. Määratud esindaja on seisukohal, et kuna S P on oma laste järelevalveta jätmisega seadnud palju kordi laste elu ohtu, ei saa talle jätta vanemaõigusi ega panna vastutust laste eest. Muuhulgas tähendab see seda, et ema ei tohi lastega üksinda jätta. Küll aga saavad VK ja eestkosteasutus lubada emal lastega suhelda siis, kui ema on kaine ega avalda lastele oma isikuga kahjulikku mõju. S P on pikema perioodi vältel süstemaatiliselt jätnud täitmata oma kohustused laste ees, ennekõike kohustuse tagada lastele elu ja tervis, samuti julgeolek ja turvatunne. Laste süstemaatiliselt adekvaatse (ja kaine) täiskasvanu järelevalveta jätmisega on ta seadnud ohtu laste elu. Jättes tagamata lastele piisava söögi, on ta seadnud ohtu nende tervise. S P 3 aasta 3 vältel osutatud sotsiaalabi ja korduvalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud, sest ta ei ole oma ellusuhtumist muutnud. Määratud esindaja on seisukohal, et kuna S P on korduvalt jätnud lapsed eakohase järelevalveta, ei ole õigustatud säilitada talle vanemaõigusi. Kohus leidis Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus ning GKle, LK , J-MK määratud esindaja toetasid avaldust. S P vaidles avaldusele vastu.
lg 1 p 1 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. GK on 6-aastane, LK on 4-aastane, J-MK on 2-aastane.
lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
KS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on S Pi kohtuistungil isiklikult ära kuulanud. S P tunnistab oma alkoholisõltuvust, kuid leiab, et olukorda on võimalik parandada, kui mõlemad vanemad pingutavad ja toetavad teineteist. S P oli võimalik olukorda parandada, kui VK võttis 16.01.2007 tagasi oma avalduse S P vanema õiguste äravõtmiseks. Harju Maakohtu 29.01.2007.a määrusega on tuvastatud, et VK loobus avaldusest S P vastu vanema õiguste äravõtmiseks (tsiviilasi nr 2-06-11052). Tunnistaja Monika Lehismetsa ütlustega 06.10.2009 toimunud kohtuistungil on leidnud kinnitust, et sotsiaaltöötajad tegelesid S P kolm aastat. S P pakuti abi oma probleemide lahendamiseks, kuid ta keeldus sellest. Samuti ei pidanud S P kinni kokkulepetest sotsiaaltöötajaga ning lahkus kodukülastuste ajaks tihti kodust. Seega on S P antud korduvalt võimalusi enda käitumise parandamiseks. Kohus nõustub lastele määratud esindaja seisukohaga, et S P kolme aasta vältel osutatud sotsiaalabi ja korduvalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud, sest ta ei ole oma ellusuhtumist muutnud. S P ei nõustu väitega, et ta on lapsi üksi jätnud ning väidab, et alati on keegi laste järele vaadanud. Tunnistaja Terese Hüti ütlustega on leidnud kinnitust, et S P on jätnud korduvalt lapsi üksi koju. Tunnistaja on mitmeid kordi helistanud politseisse ning päästearmeesse, kuna lapsed on jäetud üksi koju, kus nad nutavad ja on söömata. Laste üksi jätmine ja S P agressiivne käitumine on leidnud kinnitust ka tunnistaja T K ütlustega. Põhja Politseiprefektuuri 25.08.2009 teatisega on leidnud kinnitust, et avaldaja elukohta on toimunud väga mitmeid väljakutseid seoses S P alkoholijoobes olekuga ning sellest tingitud agressiivse käitumisega. Samuti on toimunud väljakutseid, kuna lapsed on jäetud üksi koju luku taha. 4 Põhja Politseiprefektuuri 10.01.2008 teatisest nähtub, et väljakutsed S P elukohta on tehtud S P ja avaldaja vahel toimunud peretülide lahendamiseks 2006 aastal kolmel korral ning 2007 aastal ühel korral. Kõikide peretülide toimumise ajal on S P olnud alkoholijoobe tunnustega. Põhja Politseiprefektuuri 12.06.2009 teatise kohaselt toimus 09.06.2009 väljakutse avaldaja elukohta, kus lapsed olid jäetud üksi koju ning nad olid söömata-joomata. Kuna helistamise peale kohale saabunud S P oli raskes joobes, viidi lapsed Tallinna Laste Turvakeskusesse. Kohus nõustub lastele määratud esindaja arvamusega, mille kohaselt S P on oma laste järelevalveta jätmisega seadnud palju kordi laste elu ohtu, mistõttu ei saa talle jätta vanemaõigusi ega panna vastutust laste eest. Tunnistajate ütlustega ning politsei teatistega on tõendatud, et S P on pikema perioodi vältel süstemaatiliselt jätnud täitmata oma kohustused laste ees, ennekõike kohustuse tagada lastele elu ja tervis, samuti julgeolek ja turvatunne. Laste süstemaatiliselt täiskasvanu järelevalveta jätmisega on ta seadnud ohtu laste elu. Jättes tagamata lastele piisava söögi on ta seadnud ohtu nende tervise. Riigikohus on oma määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on see, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt mõjuva põhjuseta. Riigikohtu hinnangul võib kohus vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on oma õigusi kuritarvitanud või jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita. S P on korduvalt jätnud oma lapsed üksi koju, mis tähendab, et ta on jätnud lapsed hoolitsuseta ja järelevalveta. Seega esineb alus S P vanema õiguste äravõtmiseks vastavalt
§-le 54 lg 1 p 1. Lähtudes eeltoodust ning
lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et S P tuleb ära võtta vanema õigused laste GK, LKa ning J-MK suhtes. Kohus juhib tähelepanu
lg-tele 1-3, mille kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.
lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Viivi Villemson 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.