Obsah (7)

§ 208§ 218§219§ 220§ 221§ 76§ 107

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-32539 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2009, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa ja Gaida Kivinurm Tsiv

§ 208lg 1).

Esimene partii laekus 03.02.2005 paiku nimetuse all lehise välisvoodrilaud koguseliselt 300,24 m² ja teine osa 16.05.2005 paksusega 20 mm laiusega 135 mm, pikkusega 4000 mm, profiiliga UYS, kvaliteediga ABC ja niiskusega

1. Hageja 2006.a pooltevahelise e-kirjavahetuse taastamine hageja poolt ei ole võimalik seoses andmete hävimisega tema vastavas serveris.
2. Kostja eitab e-kirjavahetuse toimumist. Tunnistaja J. T. ütluste kohaselt mäletab ta suhtlemist kostja töötaja Ü. H., kuid tunnistaja ei osanud täpsustada laudade mõõte ja mäletab vaid profiili UYS kokkuleppimist. Tunnistaja R. H. ütluste kohaselt andis ta tellimuse edasi hageja töötajale J. T., soovides tellida 140 mm lauda.
3. Väljavõtetega Internetivõrgust Eesti Ehitusturu ettevõtete leheküljelt hageja kohta ja hageja koduleheküljelt luges kohus tõendatuks, et hageja on tegutsenud alates 1993.a ning kujunenud fassaaditööde alal hinnatud ettevõtjaks. Ettevõttele on väljastatud Muinsuskaitseameti litsents ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja remondi alal ning firma on juurutanud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad ISO 8001:2000 ja ISO 14001:1996 nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et kostja on spetsialist laudade müügi alal. Lepingu tõlgendamisel tuleb seega arvestada, et nii müüja kui ostja on ostu-müügilepingu järgse tellimuse esitamisel ja selle täitmisel spetsialistid, hageja ehituse alal, kostja laudade müügi alal. Poolte näol ei ole tegemist tarbijatega ja kohaldamisele ei kuulu tarbija müügi sätted.
4. Hageja väidete kohaselt ei määranud ta tellides, mis mõõtudega peab laudade punni mõõt ja sügavus olema, see jäeti kostja kui eksperdi ja spetsialisti otsustada, kuid hageja tellis lauda, mille kattelaius oli 135 mm ja mis sobiks kasutamiseks välitingimustes. Tõendamist ei ole leidnud, et esialgu oleks olnud arhitekti poolt koostatud profiilijooniseid. E-kirjaga tellijale ja ehitajale luges kohus tõendatuks, et arhitekt pakkus välja lehiselaua nt 20x95/125, profiiliga UYS või UTS. Seega otsustas hageja ehitajana ise, milliseid laudu ta tellib.
5. ECO Timber arvega nr 11/v1 luges kohus tõendatuks, et hagejale esitati 03.02.2005 arve 300,24 m² lehise välisvoodrilaua müügi ees 68 022,37 krooni. ECO Timber arve-saatelehega nr ASL-9-05-2005 luges kohus tõendatuks, et saatelehel on märgitud laudade paksuseks 20 mm, laiuseks 135 mm profiiliks UYS, kvaliteediks ABC, niiskuseks 16, tarnetähtajaks 29.05.2005 ja tellimuse hinnaks 27 368 krooni.
6. Tõendamist ei leidnud, et poolte vahel oleks kokku lepitud RT kasutamises, samas nähtub kostja poolt esitatud arvest, et kostja on müünud UYS lauda. Hageja esiletoodu kohaselt tellis ta RT juhendi järgi profiiliga UYS kauba, kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et UYS profiil hageja tellimuses tulenes just RT/RYL juhendist. RT juhendist nähtub, et nimetatud 6 juhendit kohaldatakse materjali paigaldamisele, kuid kohus nõustus hageja väitega, et viidatud juhendis on ka parameetrid, mida on võimalik kohaldada materjalile. Vastavate muude juhendite puudumisel saab juhendeid käsitada kui üldtunnustatud standardeid või tava kauba kvaliteedi osas.
7. Fotodega luges kohus tõendatuks, et vaidlusalusele elamule paigaldatud puidust välisvoodril tekkisid praod, laua otsad kaardusid üles ja lauad pragunesid. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja V. M. ütlused, mille kohaselt kevadel pandi lauad paika, keset suve, kui päike hakkas paistma ja vihma tuli, hakkasid lauad tumedaks minema ja laudade vahele tekkisid suured praod ja vesi jooksis laudade tagant mööda vundamenti maha.
8. Vaidlust ei ole selles, et kaup anti hagejale üle Paekna puidutööstuses ja seal läks hagejale üle ka asja juhusliku hävimise riisiko.
9. Hageja on heitnud kostjale ette asjaolu, et lauad oli osaliselt teisest liigist kui kostja poolt tellitud ja lepingutingimustele mittevastava kvaliteediga. Hageja vajas välisvoodrilaudu, kuid lauad selleks ei sobinud.
10. Tallinna Tehnikaülikooli kirjast, mida kohus hindas asja tundva isiku arvamusena ja dokumentaalse tõendina, ei nähtu, et arvamus oleks antud kostja poolt müüdud laudade kohta. Koosmõjus tunnistaja V. M. ütlustega selle kohta, et kui uued (mitte kostjalt tellitud) lauad olid kohal, kutsuti kohale arhitekt, tegi kohus järelduse, et ekspertiis viidi läbi elamule kostjalt ostetud ja elamule Videviku 2 paigaldatud laudade ja kolmandalt isikult ostetud laudade suhtes.
11. Tõenditest tuleneb, et üks laud vastas lehise mikroehitusele, teine laud kuuse mikroehitusele. Tallinna Tehnikaülikooli kirjast koos fotodega, mida kohus hindas asja tundva isiku arvamusena ja dokumentaalse tõendina, koosmõjus kostja seletustega laudade võtmisest vaidlusaluselt projektilt koos hageja esindajaga nähtub, et objektilt võetud puidu proovid olid kõik lehise proovid. E. L. e-kirjaga luges kohus tõendatuks, et 2006.a detsembris käis kostja töötaja E. L. hageja angaaris T. T. palvel lehise voodrilaudu vaatamas. Mõningate kätte saadavate laudade lähemal vaatlemisel võis üheselt öelda, et tegemist on nulu laudadega. Nimetatud e-kirjast tulenevaga on ümber lükatud hageja väide, et E. L. nõustus asjaoluga, et tegemist on osaliselt nulu lauaga. Seega tõendid on vastuolulised ja nimetatud tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et kaup ei vastanud lepingutingimustele riisiko ülemineku ajal (

§ 218lg 1).

1. Väljatrükkidega ECO Timber koduleheküljelt loeb kohus tõendatuks, et sorteering ABC on välisviimistluseks kasutatav. Asjatundja R. K. arvamusest nähtub, et ekspert on lähtunud hageja esindaja väidetust, et tellimus esitati lehise lauaprofiilile UYS. Edasi on ekspert lähtunud RT 21-10750-ee ja RT 21-10750-ee nõuetest ja leidnud, et tegemist on profiiliga UYS, kuid profiili ristlõike oluliste mõõtude osas on suuri erinevusi juhendis RT 21-10750-ee tooduga. Tulenevalt eeldusest, et laud pidi vastama RT nõuetele, on ekspert leidnud, et kostja müüs hagejale ebakvaliteetset ja kehtivatele normidele ning ehituslikele põhitõdedele mittevastavat kaupa. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vaidlusaluse kauba suhtes saab kohaldada RT soovitusi. Asjatundja on leidnud oma arvamuses, et müüdud voodrilaud ei vasta tellimuses esitatud profiilile UYS mitte üheski parameetris. Laud on oma kujult küll UYS sarnane, kui profiili välja saagimisel on eksitud praktiliselt kõikide mõõtude osas. Tehtud eksimused profiili saagimisel on tekitanud hulgaliselt probleeme hilisemas ehitamises ja laudise ekspluateerimises hoone fassaadis. Profiili punnsoone ebapiisava sügavuse tõttu ei saa antud lauda kasutada välisvooderduse ehitamisel, kuna on oht, et laud kuivab punnist välja või laudis pundub. Samuti on eksitud laua paksuse ning soonte sügavusega, mis toovad kaasa laudise liigkiire pragunemise ja laudise kõmmeldumise, muutes vooderdise nii esteetiliselt koledaks kui ka ilmastikule palju vastuvõtlikumaks. Samadele näidustustele aitab kaasa fakt, et pooled 7 laudadest olid saetud valesti aastaringide asetust arvestades. Kohtus pidas R. K. arvamust usaldusväärseks, sest hageja esitatud tõenditest nähtub, et asja tundev isik on lõpetanud 1993.a Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse erialal ja läbi viinud mitmeid ekspertiise.
2. Seega tingis asja lepingutingimustele mittevastavuse eelkõige laudade vale profiil. Nimetatud tõendist saab teha järelduse, et müüdud voodrilaud ei vastanud müügilepingus kokkulepitud tingimustele ja ei olnud sobilik kasutamiseks välisvoodrilauana. Tulenevalt asjaolust, et laudade väljasaagimise mõõdud on asjatundja arvamuse kohaselt valed, esines asja lepingutingimustele mittevastavus juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, kuigi mittevastavus ilmnes hiljem. Kostja vastutab asja mittevastavuse eest (

§ 218lg 1 ja lg 3).

42. Vaidlust ei ole selles, et hageja ostjana sõlmis müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega pidi hageja ostetud kauba viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (

§219lg 1).

Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et müügilepingus oleks ette nähtud vedamine, seega pidi ostja kauba üle vaatama juba Paekna puidutööstuses (

§ 219lg 2).

U. L. e-kirjaga J. T. luges kohus tõendatuks, et 04.05.2005 informeeris kostja töötaja hagejat laudade valmisoleku ajast täiendava tellimuse tellimisel ja asjaolust, et valmistoodet on võimalik kontrollida Tallinna ligidal asuvas Paekna puidutööstuses, samast saab kätte ka valmistoodangu. Selgituskirjaga ja tunnistaja K. S. ütlustega luges kohus tõendatuks, et tellitud välisvoodrilauad tõi Kiili vallast Paekna külast aadressile Kuressaare Videviku 4 AS Tiir 03.02.2005 ja 16.05.2005 hageja tellimusel. Tunnistaja kaupa üle ei vaadanud, lauad oli kilepakendis, lintidega kinni ja tõsteti mõlemal korral auto peale, veebruaris ja mais 2005.a. Ka hageja ei avanud ega kontrollinud pakke. Asja mitteülevaatamist ostja poolt tõendavad ka tunnistaja R. H. ütlused, mille kohaselt lauad jõudsid kohale veebruari alguses, märtsi alguses hakati neid seina panema, laud seisis objektil kilepakendites õues nii nagu ta toodi, keegi neid pakendeid lahti ei võtnud.

1. Vaidlust ei ole selles, et hageja on ka varem, so 2003-2004 paigaldanud lehise voodrilauda Saaremaa GO Spa-le. Asjatundja T. K. e-kirjaga luges kohus tõendatuks, et lehis ja nulg on visuaalselt (makroskoopiliste tulemuste) põhjal eristatavad. Siiski ei selgu tõendist, kas erinevused võivad olla silmaga nähtavad ka Venemaalt sissetoodud kuuse ja lehise vahel. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejale müüdud puit oli Venemaa päritolu. Hageja on väitnud, et Venemaa kuusk ja lehis on sarnased, kuid seda väidet tõendanud ei ole. K. P. kirjaga luges kohus tõendatuks, et Venemaalt ja Eestist ostetud kuuselaudadel vahet ei ole.
2. Jooniselt nähtub, et kui hageja soov oli saada 20 mm-se punniga lauad ja tegelikult oli punni laiuseks ühes servas 7 mm ja teises servas 18 mm, pidi see olema silmaga nähtav. Tunnistaja J. G. ütlustega luges kohus tõendatuks, et puidutööstuses oleks kindlasti märgatud, kui kuuseline puit oleks sattunud lõikuri alla, kuna puidud teevad lõiketerade all erinevat häält. Nimetatud tõenditest tegi kohus järelduse, et asja lepingutingimustele mittevastavus pidi olema hagejale kui oma kutsetegevuses tegutsejale ilmne. Seega anti hagejale võimalus kontrollida kaupa juba kostja ettevõttes. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja seda võimalust oleks kasutanud. Seega olid puudused asjas ilmsed ja hageja pidi neid märkama hiljemalt laudu välisvoodriks elamule paigaldades, kuid hageja ei täitnud kauba ülevaatamise kohustust. 45.

§ 220

lg 1 esimesest lausest ja lg-s 2 sätestatust tulenes hagejale kohustus teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest kostjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama, samuti pidi hageja piisavalt täpselt asja mittevastavust kirjeldama. 8

1. Tunnistaja J. T. ütluste kohaselt võttis ta peale puuduste ilmnemist ühendust kostja töötaja Ü. H., pretensioonide esitamine tunnistaja pädevuses ei olnud. Telefonis ei osatud midagi vastata, lubati uurida ja taheti saada täpsemat kirjeldust, mis on juhtunud ja kuidas. Edasi hakkas küsimusega tegelema projektijuht R. H.. Tunnistaja R. H. sõnul andis ta probleemide ilmnemisel korralduse J. T. lauatarnijaga ühendust võtta. Tunnistaja suhtles vaid ühe korra kostjaga e-kirja teel peale seda, kui J. T. oli lubatud objektile tulla. Pärast seda, kui J. T. sai teada, et objektile kostja poolt ei tulda, saatis tunnistaja e-kirja, kuid ta ei mäleta, millisele aardressile. E-kirja sisuks oli probleemide kirjeldus. Peale seda kirja tunnistaja kostjaga ei suhelnud, suhtlesid T. T. ja J. T.. Tunnistaja T. T.i ütluste kohaselt helistas ta 3-4 korda Ü. H., kui tellija oli tuvastanud, et tegemist oli lehisega. Nimetatud tunnistajate ütluste pinnalt ei ole kirjalikku pretensiooni esitamist ega selle aega võimalik kindlaks teha. Tunnistaja J. T. pretensiooni ei esitanud, tunnistaja R. H. mäletab ühe e-kirja saatmist.
2. Koosmõjus teiste tõenditega tegi kohus järelduse, et kui R. H. poolt pretensioon ka esitati, siis toimus see 2005.a suve lõpus. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja U. L. ütlused, mille kohaselt saadeti e-kiri ja oli telefonikõnesid hageja poolt, saadeti ka pildid laudadest mille järgi J. G. hindas, et laudu oli valesti hoitud.
3. Vaidlust ei ole selles, et 20.03.2006 saatis hageja kostjale teatise kauba mittevastavuse kohta lepingus kokkulepitule. Teatisega loeb kohus tõendatuks, et hageja informeeris selles kostjat asjaolust, et kevadel 2005.a muutis fassaad värvi, tulid sisse praod ja otsad keerdusid üles. Osteti uus kogus lehist teiselt ettevõttelt, paigaldati uus fassaad, kuid tellija keeldus hagejale fassaadi uuesti ehitamise eest maksmast. Ekspertiisi tulemusel selgus, et tarnitud materjal ei olegi lehis.
4. EMT kõnede eristusega luges kohus tõendatuks, et hageja on helistanud kostja õiguseellasele 03.03.2006 ja 08.03.2006, 06.04.2006 ja 19.04.
5. Kõnede sisu väljavõtetest ei nähtu.
6. Videviku 2 elamu ülevaatuse aktiga luges kohus tõendatuks, et juba 19.07.2005 otsustati välja vahetada välisvoodri lauad, samuti otsustati teha välisvoodri laudise survepesu, eemaldamaks määrdunud valgumisvee laigud puidult. Tõendist tegi kohus järelduse, et puudused kaubas ilmnesid ja neid arutati juba 19.07.2005, elamule otsustati teha survepesu, kuid aktist ei tulene, et tuvastatud oleks välisvoodrilaua valesti paigaldamine. Objekti koosoleku protokolliga nr V-2 luges kohus tõendatuks, et 09.09.2005 arutati tellija, hageja töötajate ja ehitusjärelevalve spetsialisti osavõtul maja välisvoodri vahetust ja otsustati tulenevalt ilmastikuolude sobivusest vahetada laudvooder järgmisel kevadel. Tõendist nähtub ka asjaolu, et uue laua jaoks annab arhitekt laua profiili joonise ja paigaldamise juhendi, millest saab teha järelduse, et laua profiil muutus, kuid ei saa teha järeldust, et varasemalt oleks arhitekt andnud laua mõõtmed ja profiili ja et hagejal oli konkreetne tellimus profiili osas. Küll võib nimetatud tõenditest teha järelduse, et esimese lauakoguse ostmisel olid hageja algandmed ja teave puudulikud ning hageja ei teadnud, millist profiili ta vajab. Samuti tuleneb tõendi p-st 3, et tellijale oli kavas teha lisaeelarve, järelikult oli laudade vahetuse põhjuseks ka tellija soov ja mitte ainult puidu halb kvaliteet.
7. Väljavõttega Kopkop koduleheküljelt luges kohus tõendatuks, et sarnaste ettevõtete reklamatsioonide esitamise aeg on 72 tundi alates kauba kättesaamise hetkest. Nimetatud võib pidada tavaks. Kohtu hinnangul pidi hageja lauad üle vaatama juba Paekna puidutööstuses, kuid hiljemalt laudade kohaletoomisel Videviku tee elamu juurde. Hiljemalt laudade elamu seintele paigutamisel oleks pidanud puudused kaubas hagejale olema ilmsed.
8. Hageja teatas kostjale puudustest kaubas 2005.a suve lõpul, mis ei ole mõistlik aeg. Teatamata jätmine ei ole käesoleval juhul mõistlikult vabandatav, kuna puudused olid ilmsed ja hageja on professionaalne ehitaja (

§ 220lg 3).

Asjas ei ole leidnud tõendamist ka see, et asja 9 lepingutingimustele mittevastavus oleks tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tagajärjel (

§ 221

lg 1 p 1) või et müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ning ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2).

Seega ei saa hageja tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, hageja nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja ei saa tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, siis ei analüüsinud kohus kahju suurusega seonduvaid tõendeid. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse nõude põhjendatuse tunnustamise üle ja jätkata menetlust nõude suuruse üle.
2. Kaebuse kohaselt on kohus teinud hageja poolt esitatud tõenditest ebaõige järelduse, et hageja ei kontrollinud kaupa Saaremaal, kauba saabumisel. Tunnistaja R. H. täpsustavate ütluste kohaselt kontrolliti kauba saabumisel selle vastavust lepingule neis parameetrites, mis olid ka tellimuses - laua kuju pidi olema UYS ja laua kattev laius pidi olema 140 mm - oli 135 mm. Tunnistaja R. H., selle ehitusobjekti töödejuhataja, arvates ei tekitanud see asjaolu probleemi, hiljem selgus, et see asjaolu probleemi ei tekitanudki.
3. Ebatäpne on ka kohtu järeldus, et lehis ja nulg on visuaalselt-makroskoopiliste tulemuste põhjal visuaalselt lihtsalt eristatavad.

§ 76

lg 2 põhimõttest lähtudes ei osanud hageja kahtlustada professionaalse lauamüüja puhul lehise välisvoodrilaudade pähe osaliselt nululaudade müümist ning sellest tulenevalt hoolikalt uurida laudade kaalu ja välimust. Asjaolust, et laua üks punn oli 7 mm ja teine 18 mm tegi kohus ebaõige järelduse, et asja lepingutingimustele mittevastavus pidi olema hagejale kui oma kutsetegevuses tegutsejale ilmne ehk koheselt avastatav. Nagu kostja tunnistaja J. G. tunnistas on selline laud, mis hagejale üle anti oli spetsiaalne arhitektuurne Kanadas ja Soomes kasutatav välisfassaadi lauatüüp. Seega on erinevate punni suurustega laudu võimalik kasutada välisvoodrilauana. Küll aga, kuna tegemist oli lehise välisvoodrilauaga, polnud kostja poolt tarnitud lauda võimalik kasutada välisvoodrilauana. Lehise paisumise ja kahanemise suur erinevus, meil tavaliselt kasutatava voodrilauaga võrreldes, oli hagejale senini teadmata, et laua vastuvõtmisel punni suurusele erilist tähelepanu pöörata.

1. Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja on korduvalt paigaldanud seda tüüpi UYS ehk lehise poolpunnlauda välisvoodrilauaks ning seetõttu tulnuks tal koheselt märgata laua punni mittevastavust. Hageja on esitanud kohtule fotod kostja poolt viidatud Saaremaa GO SPA-le kuhu hageja on 2003-2004 ehituse käigus teinud lehise välisvoodri, mis oli hoopiski täispunnlaud ning paigaldatud vertikaalselt. Sealne laud vastas ehituslikele normidele ning selle kasutuses käesoleva ajani mingisuguseid pragusid ega tumenemisi pole olnud. Horisontaalselt paigaldatud poolpunn lehise välisvoodrit ei olnud hageja varem paigaldanud, mistõttu ei olnud ka teadlik lehise eriti suurest paisumisest-kuivamisest, mistõttu ta oleks pidanud erilist tähelepanu pöörama punni laiusele.
2. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja ei ole asja lepingule mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul. Hageja teatas asja mittevastavusest nii telefoniliselt (tunnistaja J. T. ütlused) kui ka e-maili teel kirjaga ja piltide saatmisega (tunnistajate R. H., U. L. ja J. K. ütlused), 2005.a suve lõpus juuli-augustikuus ehk koheselt kui asja mittevastavused ilmnesid. Seega teatas hageja kostjale asja mittevastavusest mõistliku aja jooksul arvates selle teadasaamisest.
3. Riigikohus on 12.06.2006 otsuses nr 3-2-1-50-06 juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui mõlemad pooled on oma tegevuses professionaalid, siis ei saa vastutust asja mittevastavusest panna üksnes asja ostjale kui ostetud asja ülevaatajale, vaid ka asja müüjale, kes peab samuti osutama 10 mõistlikku hoolsust asja vastavuse kohta lepingutingimustele. Samuti juhib Riigikohus selles lahendis tähelepanu, et

§ 220

lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel asja ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.t lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Hageja vaatas laua vastuvõtmisel üle ja ei pannud tähele, et soon on ülemäära väike, tagakülje soon liiga sügav ning osa laudu on väheke teist värvi, kuna ka ostja eeldas, et müüja, kes on professionaalne lauamüüja, hööveldab välisvoodrilauaks sobiva punni sügavusega ning mitte liiga sügava soonega laua tagaküljel aga samuti müüb hagejale ainult lehise välisvoodrilaudu.

1. Kohtu käsitlus, et müüja on professionaalse laudade valmistajana küll müünud lepingule mittevastava asja, kuid on vastutusest vabastatud ostja poolt asja puuduste kohese mitteavastamise tõttu, on kui mitte sisuliselt ebaõige, siis igal juhul poolte võrdsuse põhimõttest oluliselt ja põhjendamatult kõrvalekalduv. Vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebus
2. Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja esitas vastuapellatsioonkaebuse.
3. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt pidas kostja õigeks maakohtu otsuse resolutsiooni, kuid ei jaganud kõiki maakohtu põhjendusi ja järeldusi. Ringkonnakohtu põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb põhjendavas osas osaliselt tühistada. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata.
5. Apellatsioonkaebuses on hageja valdavalt korranud hagis ja selle täpsustustes esitatud seisukohti, mis tuginevad ekslikule eeldusele, et hagejal on õiguslik alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et hageja on kaotanud õiguse tugineda ostetud voodrilaudade väidetavale puudusele, kuna ta ei ole kostjale puudustest mõistliku aja jooksul teatanud (

§ 220lg 1 ja 3).

Maakohus on käsitlenud nimetatud osas nõude maksmapaneku eeldusi ning selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu järeldustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi vastavas osas korrata. 64. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja maakohtu otsuse põhjenduste täpsustuseks peab kolleegium siiski vajalikuks peatuda alljärgneval. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ostis voodrilauad majandustegevuse raames ja et tal lasus seetõttu kohustus lauad üle vaadata. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-50-06 lahendamisel otsuse p-s 19

§ 220

lg 1 ja 3 rakendamise kohta märkinud, et ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea iseenesest eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundjat.

§ 220

lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi varjatud puudustest, s.t lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab ostja õiguse tugineda

§ 220

lg 3 järgi ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, üksnes juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja ülevaatamisel avastada (vt ka Riigikohtu 30.11.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 p 13). Nimetatud seisukohast tulenevalt ei pidanud kostja pakendatud voodrilaudade saamisel küll 11 eeldama, et ostetud lauad ei sobi kasutuseks tema eeldatud eesmärgil, s.t välisvooderduseks, kuid kostjal lasus igal juhul vastuvaidlematu kohustus saadud lauad õigeaegselt ja tavalist hoolsust rakendades üle vaadata ning avastatud puudustest mõistliku aja jooksul kostjale teatada. 65. Hageja on pannud laudade lepingutingimustele mittevastavust süüks nii laudade ebaõigele profiilile kui ka puidu liigile. Ehitusliku kõrgharidusega hageja projektijuhi R. H. ütluste kohaselt avas ta ehitusobjektile kohaletoodud laudade pakendite kile virna otsast eesmärgiga kontrollida ja mõõta, kas laudade profiil vastab tellitule. Tunnistaja eeldas, et tegemist on lehisega, laua profiil tundus tunnistajale õige ja mõõtmisel avastatud laua katva osa 5 mm puudujäägi osas asus ta seisukohale, et see probleeme ei tekita (II kd tl 438). Maakohtu otsuses märgitu, et pakendeid tunnistaja sõnul üldse ei avatud, ei ole selles osas täpne. Õige on siiski maakohtu järeldus, et kuna müügileping vedu ei sätestanud, oleks hageja pidanud kauba üle vaatama tegelikult juba Paekna puidutööstuses (

§ 219lg 2).

1. Küsimusele, kas hageja pidi kaupa üle vaadates kõnealusel juhul avastama puidu liigi mittevastavuse, tuleb kolleegiumi arvates vastata eitavalt. Kuna ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingule mittevastavat kaupa, ei pea ka ehitusalane asjatundja kaupa kätte saades tavalist hoolsust rakendades tegema vahet lehise, nulu ja/või kuuse laual. Arvestades tööde võimalikku graafikut ja ilmastiku olusid ei saanud hagejalt oodata seda, et ta kauba üleandmisel pakendid lõpuni avaks ja selgitaks iga laua osas välja tarnitud puidu liigi. Seda enam, et asjatundja R. K. arvamuse kohaselt saab puidu täpse liigi kahtlusteta kindlaks määrata vaid laboris (I kd tl 106). Arvestades lehise, nulu ja/või kuuse puidu piisavat välist sarnasust, võib kolleegiumi arvates eeltoodu põhjal lugeda ka ehitajast ostja poolt puidu liigi osas kauba ülevaatamise tavapärase hoolsuse kohustuse täidetuks sellega, kui ta tarnitud laudade kilepakendi vaid otsast avab ja piirdub puidu liigi vastavuse kontrollimisel põgusa visuaalse hindamisega.
2. Voodrilaudade profiili puuduste tuvastamise kohustuse osas tuleb aga asuda kolleegiumi arvates vastupidisele seisukohale. Ehitusalaste eriteadmistega isikult ei ole kohtu arvates liigne nõuda, et ta jõuaks laua profiili üle vaadetes ja seda mõõtes selgusele, kas tarnitud lauad vastavad sellele, mida tellida sooviti ja kas need sobivad profiili osas horisontaalse paigutusega välisvooderduse ehitamiseks. Erimeelsust ei ole selles, et laua välisvooderduseks sobivus on sõltuv voodrilaua välistest parameetritest, mida on võimalik laua otsi nähes visuaalselt hinnata. Hageja enda poolt kohtule esitatud asjatundja arvamuse kohaselt ei vastanud profiil tellitule väidetavalt üheski parameetris (II kd tl 107). Selline asjaolu ei oleks saanud laudade ülevaatamisel jääda ehitusalal tegutsevale hagejale tavapärase hoolsuse juures märkamata. Nagu eespool märgitud, avastas tunnistaja R. H. laudu mõõtes, et vähemalt laua kattev osa ei vasta tellitule, kuid tegi sellest järelduse, et see ei mõjuta vooderduse kvaliteeti. Seega olid laudade väidetavad puudused ka põgusal ülevaatamisel tuvastavad ning kolleegium nõustub eeltoodu põhjal maakohtuga, et

§ 219

lg-s 1 sätestatud asja ülevaatamise kohustuse nõuetekohasel täitmisel oli hagejal võimalus laudade väidetavatest puudustest teada saada juba kauba üleandmisel Paekna puidutööstuses, kuid hiljemalt kauba saabumisel ehitusobjektile. 69. Samast ajast hakkas kulgema puudustest teatamise mõistlik tähtaeg.

§ 220

lg-te 1 ja 3 järgi on müüja vastutuse üheks eelduseks ostja poolt müüjale puudustest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama. Maakohus on tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et hageja ei ole teatamise kohustust täitnud mõistliku aja jooksul ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja sai tunnistajate K. S. ja R. H. sõnul esimese koguse voodrilaudu kätte

1. a veebruari alguses ja neid asuti paigaldama kuu aega hiljem (II kd tl 431-432 ja 457-459). Hageja esitas kostjale kirjaliku pretensiooni 20.03.2006, 12 milles olid viited üksnes puidu liigi mittevastavusele (I kd tl 8). Voodrilaudade ebaõigele profiilile tugines hageja tõendite kohaselt esmakordselt 02.06.2007 (I kd tl 127-130) ning on täpsustanud puudusi 08.01.2008 (II kd tl 321-334). Ka juhul, kui eeldada hageja tõendamata väidete õigsust puuduste ilmemisest
2. a suvel ja sellest kostjale teatamist sama suve lõpus, oli ka augustiks 2005 esimese lauakoguse müügist möödas kuus kuud, laudade ehituses kasutamisest viis kuud ning väidetavate puuduste ilmnemisest kaks kuud. Kuna hagejal oli võimalus saada teada laudade väidetavatest puudustest juba kauba üleandmisel
3. a veebruaris, ei ole kauba puudustest sama aasta augustis s.t kuus kuud hiljem teatamine enam mõistlik. Kujunenud olukord on ilmekaks näiteks seadusandja poolt

§ 219

lg 1 ja 220 lg 1 kehtestatud regulatsiooni eesmärgist ja selle eiramise tagajärgedest, kuna hageja poolt kauba ülevaatamise kohustusse liiga kergekäeline suhtumine ja avastatud puudustest teatamisega viivitamine on kõnealusel juhul osutunud takistuseks ostja ja müüja vaheliste lahkarvamuste kiireks lahendamiseks ning on võtnud müüjalt võimaluse teha avastatud puuduste korral õigeaegselt heastamistoiming (

§ 107), et vältida või vähendada ostjale kahju tekkimist ja piirata müüja vastutust.

Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et puuduvad asjaolud, miks annaks põhjust lugeda teatamisega viivitamist mõistlikult vabandatavaks (

§ 220

lg 3 teine lause), samuti ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja teadis või pidi teadma laudade lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ning et kostja jättis selle hagejale avaldamata (

§ 221lg 1 p 2).

Seetõttu ei ole alust tuletada hageja õigust lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja nõuda kahju hüvitamist, sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. 70. Kuna

§ 220

lg 3 kohaselt vabaneb müüja vastutusest puuduste eest juhul, kui ostja ei teata puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest teada või pidi teada saama, on kohus jätnud põhjendatult sellel alusel hagi rahuldamata. Kuna hagi tuleb jätta hagejal kauba mittevastavusele tuginemise õiguse puudumise tõttu rahuldamata, osutub vaidluse lahendamisel liigseks võtta seisukohta küsimuse osas, kas müüdud voodrilauad oli ka tegelikult puudustega ehk kas hageja müügilepingut rikkus või mitte. Hageja nõue maksmapaneku õiguse üle otsustamiseks piisab kõnealusel juhul üksnes hageja väitest kauba puuduste kohta ning maakohtu otsuse põhjendused, mis käsitlevad kauba lepingutingimustele vastavust/mittevastavust tuleb otsusest seetõttu välja jätta.

1. Vastuapellatsioonkaebuse osas juhindub kolleegium Riigikohtu poolt 04.02.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-08 langetatud otsuse p-s 13 esitatud seisukohast, mille kohaselt ei ole kohtuotsus vaidlustav ilma kohtuotsuse resolutsiooni peale apellatsioon- või vastuapellatsioonkaebust esitamata. Kuna ringkonnakohus on võtnud vastuapellatsioonkaebuse ekslikult menetlusse, tuleb vastuapellatsioonkaebus jätta TsMS § 643 lg 1 ja § 635 lg 2 koosmõju põhjal läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tuleb kostjale tagastada vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 5 000 krooni.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 13