2-09-14224/19

2-09-14224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-14224 Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N K /isikukood: XXX; asukoht: XXX/ Kostja: A Y /isikukood: XXX; elukoht: XXX/ Asja läbivaatamine Resolutsioon Kirjalik menetlus N K hagi A Y vastu lapsele elatise nõudes
2. Rahuldada hagi.
3. Välja mõista A Y N K kasuks elatis lapse M J, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 01.10.2008.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse M Ja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.
4. Menetluskulud jätta A Y kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule 31.03.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus alates 22.10.1994.a. Poolte abielust sündis poeg M J XXX. Abielu on lahutatud 31.07.2003.a. laps elab 1 2-09-14224 hageja juures ning poolte kokkuleppel kostja peab maksma poja ülalpidamiseks elatist. Alates 2008.a. oktoobrist kostja ei osuta materiaalset abi poja kasvatamisel. Igakuised alaealise lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused moodustavad 4 516 krooni. Hageja on töötu, lapsetoetus on 300 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista alaealise lapse M J ülalpidamiseks hageja kasuks 2 175 krooni alates 01.10.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses 15.05.2009.a. tunnistab hagi osaliselt, sest tasus elatist 06.03.2009.a. 1 800 krooni. Alates 01.10.2008.a. on kostja registreeritud töötuna arvele võetud. 04.08.2009.a. on kostja avaldanud, et ta ei ole nõus tasuma elatist tagasiulatuvalt alates 01.10.2008.a., kuid on nõus elatist summas 2 175 krooni maksma alates kohtuotsuse tegemisest. Kostjal kui ehitajal ei ole praegu tööd ja tal puudub alaline sissetulek. Kostja peab tasuma ka suurt korteri pangalaenu. Kostja tasub poja M Y mobiiltelefoni arved summas 200 krooni kuus ja on teinud tihti pojale kingitusi. Kostja on esitanud ka arve väljavõtte, kust on näha, et on tasunud kokku 3 600 krooni jaanuari 2009 ja veebruari 2009 elatised. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et pooltel sündis abielust 16.03.1998.a poeg M J (t.l. 3-4). Vaidlust ei ole, et poeg M elab emaga. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Kohus tuvastas, et kostja on osaliselt täitnud ülalpidamiskohustust, tasudes 06.03.2009.a. 1 800 krooni 2009.a. veebruarikuu eest, 12.10.2009.a. 1 800 krooni 2009.a. 2 2-09-14224 jaanuarikuu eest ja 13.10.2009.a. 1 800 krooni 2009.a. veebruarikuu eest (t.l. 12, 44). Pooled ei vaidle, et kokkuleppele elatise tasumises kohtuväliselt pooled ei ole jõudnud (t.l. 21-22). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist. Vaidlust ei ole, et kostja on töötuna arvele võetud ja tal puudub kindel sissetulek (t.l. 11). Maksuja Tolliameti andmetel puuduvad neil andmed kostja 2009.a. maksustatavate tulude kohta (t.l. 36). Vaidlust ei ole, et kostja tasub pangalaenu, mis on võetud korteri soetamiseks (t.l. 23). Kostja on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse M ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.10.2008.a. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61
5. lõikes nimetatud asjaolusid. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras alates oktoobrist 2008.a., millisest ajast hageja elatist nõuab. Kostja ei ole nõus elatist maksma tagasiulatuvalt, sest ta kaotas töö 2008.a. oktoobrist ja seetõttu ei saanud maksta elatist. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjal ei olnud tööd ei ole selliseks mõjuvaks asjaoluks, mis lubab PkS § 61 lg 6 alusel elatise tagasiulatuvalt jätta väljamõistmata. Kohus selgitab, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et tagada lapsele ülalpidamine alates oktoobrist 2008.a. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada ning välja mõista kostjalt A Y hageja N K kasuks elatis lapse M J ülalpidamiseks alates 01.10.2008.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub välja mõista elatise igakuuliselt 2 175 kroonini. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud 3 2-09-14224 esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4