) § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita asi, mille kohus vaatab
lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses ja
lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, v.a juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et pooltele oli tagatud võimalus esitada enne asja lahendamist kõik oma väited, vastuväited ja tõendid ning seega lahendab kohus asja kirjalikus menetluses
Kohtu arvates ei anna ükski kaebuses esitatud väidetest alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Vastavalt
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Vastavalt
lg 1 kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt täitemenetluse seadistikust (TMS) § 23 lg 2 alustatakse täitemenetlust sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Täitemenetluses täidetavateks lahenditeks on TMS § 1 lg 1 p 1 järgi ka kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttest lähtudes peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohus leiab, et sissenõudja poolt on kohtutäiturile esitatud nõuetele vastav täitedokument ning kohtutäituril puudus alus keelduda täitemenetluse algatamisest. Avaldaja pole kaebuses välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et kohtutäituri poolt on rikutud täitemenetluse algatamise, või läbiviimise korda, mis oleks kaebuse rahuldamise eelduseks. 3 2-09-22597 Avaldaja on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217), millise kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (täitemenetluse algatamine, võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. Juhul, kui avaldaja leidis, et täitemenetlus on sissenõudja poolt algatatud alusetult ja sissenõudjal puudus alus avalduse esitamiseks kohtutäiturile, on õige õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) esitamine sissenõudja vastu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Samuti ei kuulu kohtu pädevusse täitemenetluse lõpetamise otsustamine, milline on kohtutäituri kohustus TMS § 48 alusel. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur alustas täitemenetlust põhjendamatult ning sissenõudja pahatahtlikku sooviga välja mõista võlgnikult raha, kuna avaldaja saab elatist. Avaldaja viide TMS § 21 ei ole asjakohane, kuna elatise tasumise ja lapsega suhtlemise vahel puudub igasugune seos. Avaldaja poolt sissenõudjale kohtumääruse alusel lapsega suhtlemise võimaldamine ei sõltu samaaegsest elatise tasumisest sama kohtumääruse alusel sissenõudja poolt. Lapse õigust suhelda lahus elava vanemaga ei saa seada sõltuvusse lahus oleva vanema elatise maksmise kohustuse täitmisest. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemad peavad alati ja igal pool seadma esikohale lapse huvid, millest tulenevalt tuleb erimeelsused vanemate vahel püüda igakülgselt lahendada kokkuleppel nii, et vanemate vaheliste konfliktide mõju lapsele oleks võimalikult minimiseeritud. Vanem peab vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra. PKS § 50 lg 4 kohaselt ei või vanem teostada oma õigusi vastuolus lapse huvidega, st vanemate õiguste võrdsuse põhimõtet piirab lapse huvi põhimõte. Avaldaja väite suhtes, et kohtumääruses tsiviilasjas 2-08-4319 ei ole määratud, et avaldaja peab suhtlema sissenõudjaga telefoni teel, märgib kohus järgmist. Kohtumäärusega kindlaks määratud suhtlemiskord ei tähenda seda, et isik ei pea tegema mõistlikke samme selleks, et esitada teisele poolele teavet, mis on vajalik kohtumäärusega kindlaks määratud lapsega suhtlemiskorra korraldamiseks. Selline korraldamine peab toimuma vastavalt lapse huvidele (PKS § 58). Näiteks oleks mõistlik helistada ja teatada teisele poole ette oma telefoni numbri muutusest, sellest et poolel ei ole võimalik lapsega kokku saada, või et pool tuleb lapsele järgi teisel kella ajal, või et laps on haige ja ei saa kohtuma tulla jms. Lähtuda ei tule sellest mida pole kohtumäärusega kindlaks määratud vaid sellest, mis on kindlaks määratud, arvestades eelkõige lapse huvide ja võimalustega. Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise täpsusaste sõltub pooltest endist. Avaldaja on ka ise märkinud et lapse haiglas viibimisel teavitas ta sellest sissenõudjat, kes lapsega ka kohtus. Samade asjaoludega seostub ka sissenõudja väide et ta on proovinud telefoni teel avaldajaga ühendust võtta ja viimase mittenõustumine sellise väitega. 4 2-09-22597 Avaldaja väide, et sissenõudja pole proovinud õigel ajal last võtta kuni kohtutäituri poole pöördumiseni ja on seda teinud ainult üks kord ei oma antud asjas tähtsust, kuna küsimus on selles kas avaldaja täitis kohtumäärust, või ei, mitte selles kas sissenõudja seda tegi, või ei teinud. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et sissenõudja ei tulnud 24.01.2009.a lapsele järgi mitte hommikul, vaid õhtul kell 16.30. Sellised väited pole kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks. Avaldaja tugineb eelkõige sellele, et sissenõudja pole täitnud kohtumäärust, mitte sellele, et avaldaja on kohtumäärust täitnud. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et avaldaja pole tõendanud, et täidab täitedokumenti korrektselt. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Hagita menetluses tehtud määrus, mille peale saab kaebuse esitada, jõustub
lg 3 ja § 466 lg 3 järgi siis, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 7 viimasele lausele kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlus on algatatud K A avalduse alusel, tema avaldus jääb rahuldamata ja seetõttu jäävad menetluskulud avaldaja K A kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.