← Eesti

2-09-34045/13

Obsah (5)§ 442§ 461§ 173§ 162§ 174

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 04.november 2009.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-34045 Tsiviilasi M M hagi

§ 442lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu, reg. osa nr. xxxx ½ kaasomandist, asukohaga xxxx. Kostjal puudub igasugune õiguslik alus nimetatud kinnistu valdamiseks ja kasutamiseks, kuid vaatamata hageja korduvatele ettepanekutele vabatahtlikult kinnistul asuvast elamust välja kolida, ei ole kostja seda vabatahtlikult teinud, mistõttu hageja taotleb AÕS § 80 alusel esitatud hagis välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest xxxxx asuv kinnistu ja seal asuv elamu, millisest ½ kaasomandist kuulub hagejale ja kohustada kostjat vabastama kinnistu 10 kalendripäeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud. Suuliselt istungil kinnitab, et ta pole vaidlusaluse kinnistu omanik ja tal ei ole ei hagejaga ega ka teise kaasomanikuga kinnistu kasutamiseks sõlmitud ka mingeid võlaõiguslikke lepinguid. Kostja kinnitab, et tal ei ole võimalik vastu talve kuskile minna ja et ta on nõus elamust lahkuma, kui hageja ostab talle 1-toalise korteri. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hagis esitatud alustel ja õigusliku põhistusega. Vaidlusaluse kinnistu kaasomanikeks on hageja M M 1/2 mõttelises osas kaasomandist ja M P ½ mõttelises osas kaasomandist. Kostja ei ole vaidlusaluse kinnistu omanik. Kostjal ei ole hagejale teadaolevalt ja kostja enda kinnitusel sõlmitud omanikega mingeid võlaõiguslikke lepinguid, mis annaks talle aluse kinnistul asuva eluruumi kasutamiseks. Hageja on kinnistu ½ mõttelise osa kaasomanik ja temale kuuluva omandiõiguse osa kasutamise, käsutamise õiguse tagamiseks on põhjendatud välistada vara kasutamisest isik, kellel puudub selleks õiguslik alus. Omanikul on nõue igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Nõude rahuldamise tingimusteks on, et väljanõudja on asja omanik, et nõue esitatakse isiku vastu, kelle faktilises valduses asi on ja väljanõutav asi oleks alles individualiseeritud kujul. Asjaolu, et hageja on väljanõutava asja omanik, on tõendatud kinnistusregistriosa väljavõttega, asjaolu, et vara on kostja faktilises valduses, on põhistatud hageja seletusega, mida kostja kinnitab; asjaolus, et vara on alles individualiseeritud kujul, ei ole kahtlust. Asja väljaandmise koht ja kulud määratakse VÕS § 85, 90 alusel. VÕS § 85 lg.2 kohaselt, kui kohustuse täitmise kohta ei saa määrata VÕS § 85 lg.1 nimetatud alustel, tuleb juhinduda sellest, et asja üleandmise koht määratakse asja asukoha järgi. VÕS § 90 kohaselt kohustuse täitmisega kulud kannab võlgnik. Kostja ei ole sisuliselt hagile vaidlustust esitanud ja ei ole seega põhistanud ja tõendanud, et tal oleks õiguslik alus hagejale kuuluvale asja valdamisele või et asi ei olegi enam tema faktilises valduses. Kotsja väited pikaaegse kooselu ja ühise lapse kohta on emotsiooneide tasemel ja ei ole antud vaidluses asjakohased. Võimalike võlaõiguslike nõuete olemasolu ja esitamine hageja vastu ei mõjuta käesoleva asja lahendamist.

§ 461

lg.1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

§ 461

lg.3 kohaselt otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel.

§ 173

lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab hagejale, et

§ 174

lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 22.detsembril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.