Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjatele posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 06.märtsil 2009. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest tema kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud.
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus loeb Jaanika Rösleri poolt hagile vastamata jätmise tõttu tõendatuks asjaolu, et ta sai OÜlt SMS Laen laenuks 2 000 krooni intressimääraga 550 krooni laenu kasutamise perioodi, so 1 kuu eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista 2000 krooni laenu katteks ning 550 krooni laenuintressi katteks. Intress on lepingus kokku lepitud tasu laenatud raha kasutamise eest. Koos lepingu tähtaja saabumisega saabus ka intressi tasumise tähtaeg. Pärast laenulepingu tähtaja saabumist on laenusaaja viivituses ning hagejal on õigus laenu tagastamisega viivitatud aja eest nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §s 162 sätestatule. Kostja ei ole nõudnud viivise vähendamist, mistõttu kohus mõistab kostjalt välja viivise hageja poolt nõutud summas 5550 krooni. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu: nõudekirja saatmine 150 krooni, korduva nõudekirja saatmine 350 krooni. 28.10.2009 esitatud taotluses on hageja loobunud võla sissenõudmisega seotud kulu nõudest.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 2 Hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 750 krooni. Riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista. Hageja esitanud menetluskuludena õigusabikulud 2360 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.
lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi seisneb dokumentidega tutvumises ja hagiavalduse koostamises kokku 2 tundi x1000= 2000 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 2360 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 3110 (750+2360) krooni.
Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud
lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni. Silvi Maiste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.