KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-21662 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi J.T. hagi V.T.i vastu elatise nõudes

§ 129lg 2) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: J.T.

(IK xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja P. P. Kostja: V.T. (IK xxx, viibib xxx) RESOLUTSIOON

1. J.T. hagi V.T.i vastu elatise nõudes rahuldada.
2. Välja mõista kostjalt V.T.ilt elatis hageja J.T. kasuks poja O.T.i (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 30.05.2007 kuni 31.12.2007 summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01.01.2008 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poja O.T.i täisealiseks saamiseni so kuni 28.01.2010 või kuni lapse vajaduse või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 20.11.2009 kell 16.
5. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse 1 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK HAGIAVALDUS
6. Hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt lahutati poolte abielu 22.04.
7. Poolte abielust sündis 28.01.1992 poeg O.T.. Peale abielu lahutamist ei võta kostja osa poolte ühise lapse ülalpidamisest ega kasvatamisest. Laps on hageja ülalpidamisel. Hagi esitamise ajal õppis poolte poeg O.T. Jõhvi Gümnaasiumi
8. klassis. Hageja palub välja mõista kostjalt V.T.ilt elatis poja O.T.i ülalpidamiseks tagasiulatuvalt so alates 27.05.2007 kuni poja täisealiseks saamiseni so kuni 28.01.
10. Viru Maakohus rahuldas 06.08.2008 otsusega (tagaseljaotsusega) (tl 30-31) J.T. hagi V.T.i vastu ja mõistis kostjalt välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks alates 30.05.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja esitas apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 06.08.2008 otsusele (tl 38-39). Viru Ringkonnakohus tühistas 16.12.2008 otsusega (tl 74-77) Viru Maakohtu 06.08.2008 otsuse täielikult ja saatis asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
11. Kuna pooled nõustusid asja kirjaliku menetlemisega (tl 95 ja 105), saatis kohus 29.
12. 2009 pooltele kirjaliku menetluse teated, andis tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. II KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
14. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
15. Vastavalt PkS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. 6.1 Vanemal on õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ka see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsus 3-2-1-57-04) Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. 6.2 Kostja väidab kirjalikus vastuses (tl 105), et jättis abikaasale poolte ühiselu ajal loodud firma, korteri ning suvila Alajõel. Elatist lapse ülalpidamiseks tasus siis, kui käis tööl. Käesoleval ajal omab aga üksnes Tartu Vangla kambrit nr
16. 6.3 Viru Maakohus rahuldas 20.11.2008 (tsiviilasi nr 2-08-52253) J.T. avalduse V.T.i vanema õiguste määramiseks (ära võtmiseks) ja võttis V.T.ilt ära vanema õigused alaealise poja O.T.i suhtes (tl 109-110). Vanema õiguste äravõtmise asjas on kohus asunud 2 seisukohale, et V.T. ei ole pärast abielulahutust oma poja O.T.i kasvatamises ja tema eest hoolitsemisest osa võtnud, leides, et oma varaliste suhete tõttu J.T.ga ta ei peagi seda tegema. Kohus ei pidanud nimetatud põhjendust arvessevõetavaks. Lisaks ilmnes tsiviilasja menetluse käigus, et V.T. võttis inimestelt võlgu petliku põhjendusega, et vajab raha poja huvides, kuid tegelikult pole seda teinud. Võlausaldajad on tulnud võlga tagasi küsima avaldajalt. Seega on kostja V.T. pannud korduvalt nii avaldaja kui oma poja ebameeldivasse olukorda. Lapsele on korduvate lubadustega tekitanud pettumust, mistõttu poeg isaga enam suhelda ei soovi. 6.4 Kohus on 20.11.2008 määruses (tsiviilasjas nr 2-08.52253) tuginedes PkS § 55 lg 1 ja lg 3, sätestatule kostjale selgitanud, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, kuid vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. (tl 110 pöördel). Seega ei vabasta V.T.ilt vanema õiguste äravõtmine O.T.i suhtes teda kohustusest tasuda kuni poja täisealiseks saamiseni lapse ülalpidamiseks kohtuotsusega väljamõistetud elatist. 6.5 Kostja viibimine kinnipidamiskohas ei vabasta kostjat ülalpidamiskohustuse täitmisest. Palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest.
17. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. 7.1 Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist PkS 61 lg 4 sätestatud miinimummääras. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik. 7.2 Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates 27.05.
19. aastal oli kuupalga alammäär 3 600 krooni, elatusraha miinimummäär lapsele seega 1 800 krooni.
20. ja
21. aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni, elatusraha miinimummäär lapsele 2 175 krooni.
22. Vastavalt PkS § 70 lg 2, võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja palub elatise välja mõista alates 27.05.
23. Hagi on kohtule esitatud 30.05.
24. Lähtudes PkS § 70 lg 2 sätestatust, mõistab kohus elatise välja alates 30.05.
25. Menetluskulud
26. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. 10.

§ 164

lg 1 kohaselt kannavad hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 3 järgi võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemustest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda juhul, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et alust

§ 164lg 3 kohaldamiseks ei ole.

1. Kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud, et kostja oleks mingil viisil oma varalist seisu varjanud (nt püüdnud näidata oma sissetulekut ja maksevõimet väiksemana tegelikust). Kostja ei vaidlusta nõutava elatise suurust. Menetluse põhjuseks on kostjapoolne 3 ülalpidamiskohtuse täitmata jätmine, mitte varalise seisu varjamine. Elatise nõue miinimummääras ei vaja kohtus lapse vajaduste eraldi tõendamist ning lepingulise esindaja osalemine on hageja enda vaba valik.
2. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et kohaldada tuleb

§ 164lg 1 ning menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Kohtunik 4