← Eesti

2-09-33658/11

2-09-33658 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-33658 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. november
  2. kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi K.K. hagi N.G.`i vastu enda ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Asja läbivaatamise kuupäev
  3. november
  4. Istungil osalenud isikud Hageja K.K. (isikukood xxx) Kostja N.G. (isikukood xxx) Resolutsioon
  5. Jätta hagi rahuldamata.
  6. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  8. juulil
  9. esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on hageja isa. Hageja on töötu. Ta õpib Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 9-klassis. Hageja on abielus, kuid ta koos abikaasaga ei ela ja abikaasa asukohta ei tea.
  10. Kostja hagejat materiaalselt ei toeta, kuigi hageja on korduvalt pöördunud tema poole abi saamiseks. Hageja palus vastavalt PkS §60 lg2, §61 lg1, lg2, lg4 välja mõista kostjalt elatis enda ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus alates 25.04.2009.. 1

(4)2-09-33658 KOSTJA VASTUS
  2. augustil
  3. esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on ta tõepoolest hageja isa. Viru Maakohtu 11.11.
  4. otsusega tsiviilasjas nr. 2-07-26589 jäeti alaealine tütar K. (hageja) oma ema I. G. kasvatada ja poeg K. kostja kasvatada. Sama otsusega mõisteti kostjalt hageja ema kasuks välja elatis hageja ülalpidamiseks alates 19.07.
  5. kuni 31.12.
  6. summas 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.
  7. kuni 24.04.
  8. summas 2 175 krooni kuus. Tartu Ringkonnakohtu 20.03.
  9. otsusega tühistati Viru Maakohtu otsus osaliselt ning tehti uus otsus, millega kostjalt mõisteti välja elatis hageja ülalpidamiseks summas 1 300 krooni kuus alates 19.07.
  10. kuni 14.06.
  11. Poeg K. elab kostja juures ja on kostja ülalpidamisel.
  12. Kostja palus arvestada asjaolu, et hageja on abielus. Kuni
  13. aasta jaanuarini elas hageja koos abikaasaga Tartus. Kostja teatel hageja töötab ja saab töötasu umbes 5 000 krooni kuus.
  14. Hageja õpingutest Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis sai kostja teada alles teise tsiviilasja käigus (kostja hagi I. G. vastu poja K. ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks). Kostja võttis ühendust Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumiga, kust sai vastuseks, et hagejal pikendati õpinguid
  15. klassis, kuna tal on õppevõlgnevused, mis on seotud sellega, et hageja töötab ja seepärast käib tundides harva.
  16. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna hageja elab koos emaga ja kostja koos pojaga ning mõlema vanema ülalpidamisel on üks laps. Hageja ema majanduslik olukord on parem, kui kostja majanduslik olukord. Kostjale on määratud sooduspension summas 4 694 krooni, millele lisandub peretoetus 300 krooni. Kostjal on võlgnevus elatise osas summas 14 300 krooni (1 300 krooni x 11 kuud). Ei vasta tegelikkusele hageja väited, et kostja teda materiaalselt ei aita. Kostja on tasunud hageja telefonikõnede eest kogusummas 12 000 krooni ja telefoni maksumuse järelmaksulepingu alusel. Kostja ostis hageja palvel talle telefoni, kuna hageja oli alaealine. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. KOHTUISTUNGID
  18. oktoobril
  19. toimunud kohtuistungil hageja jäi hagis esitatud nõude juurde. Hageja seletuste kohaselt ta on abielus, loa abiellumiseks andis ka isa. Abikaasa elab Tartus, hageja kavatseb abielu lahutada. Hageja asus elama abikaasa juurde, mistõttu oli ta sunnitud koli maha jätma. Pärast jätkas hageja õpinguid õhtukoolis ja lõpetas üheksanda klassi 18-aastaselt.
  21. novembri
  22. toimunud kohtuistungil teatas hageja, et ta ei suhtle abikaasaga, mingit abi abikaasalt ta ei saa. Hageja õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, stipendiumi ta ei saa. Hageja ema on töötu. Hageja koos emaga üürivad korterit, raha selleks annab vanaema. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis enda ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, alates 25.04.
  23. kuni kutseõppeasutuse lõpetamiseni 01.07.
  25. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja seletuste kohaselt kostja juures elab tema poeg. Hageja ema saab töötu abiraha 2 500 krooni ja pensioni 2009 krooni, lisaks sellele kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis. Kostja sissetulekuks on pension 4 694 krooni, peretoetus 300 krooni ning esimest kuud sai elatist poja ülalpidamiseks summas 600 krooni. Kostja teatel oli ta sunnitud suvel lisa teenima, kuna hageja tegi talle telefoniarve summas 12 000 krooni. 2
(4)2-09-33658 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  2. Hageja sünnitunnistuse järgi kostja on tema isa (t.lk. 3). 24.04.
  3. sai hageja täisealiseks. Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 06.05.
  4. tõendi kohaselt 2008/
  5. õppeaastal õpis hageja sama gümnaasiumi
  6. klassis (t.lk. 4). Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 12.10.
  7. tõendi nr 1147 järgi alates 08.10.
  8. hageja on kooli õpilaste nimekirjas. Ta õpib ehitusviimistluse erialal põhikooli baasil koolipõhises õppevormis (t.lk. 55).
  9. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis
  10. Vastavalt PkS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 2, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Põhikooli ja Gümnaasiumiseaduse (PGS) §17 lg1 teise lause alusel õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
  11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 1 esimese lause alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väidete kohaselt lõpetas ta põhikooli alles
  12. aasta augusti kuus, kuid seda asjaolu ei ole hageja tõendanud. On üldiselt teada, et Eesti Vabariigis lõpetatakse õpinguid põhikoolides ja gümnaasiumites iga aasta
  13. juuniks. Isegi kui eeldada, et hageja sai kooli lõputunnistuse augustikuus, ei tähenda see seda, et ta kuni augustini põhikoolis õppis. Suvel on koolis vaheaeg, mistõttu ei olnud hagejal võimalik koolis õppida. Tema korrapäraselt õppimisel, ei tekkinukski vajadust kuni augustini õppida.
  14. Eeltooduga on tuvastatud, et alates täisealaseks saamisest jätkas hageja küll õpinguid põhikoolis, kuid õppimine põhikoolis lõppes 22.06.
  15. ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse astumisega algas hageja õppimine teises õppeasutuses. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.10.
  16. otsuse nr 3-2-1-53-06 kohaselt kolleegium mõistab PkS § 60 lg-t 2 selliselt, et isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Alates 22.06.
  17. ei jätka hageja õpinguid põhikoolis, mistõttu sellest ajast alates ei ole tal õigust nõuda kostjalt elatist enda ülalpidamiseks.
  18. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §9 lg2 esimese lause kohaselt alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. PkS §3
  19. lõike alusel 15-18aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjaliku nõusolekul. Abielutunnistuse järgi 21.08.
  20. hageja abiellus V. K. (t.lk. 2). Poolte seletuste kohaselt nõusoleku hageja abiellumiseks andis ka kostja.
  21. Edasi analüüsib kohus, kas hageja õppimine täiskasvanute gümnaasiumi 9 klassis üldse annab talle õiguse nõuda kostjalt elatis kuni põhikooli lõpetamiseni. TsMS §229 lg4 alusel ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Kohtu poolt tehtud elektroonilise järelpäringuga on tuvastatud, et 3
(4)2-09-33658 Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium põhimääruse §1 kohaselt Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium (Kohtla-Järve Õhtukeskkooli õigusjärglane) on munitsipaalkool täiskasvanutele taseme-ja vabahariduse võimaldamiseks. Põhimääruse §5 alusel kooli põhieesmärgiks on anda õpilastele põhi- ja keskharidus õhtuses või kaugõppevormis ja eksternina; võimaldada keskhariduse saamist üksikainetega omandamise teel; võimaldada omandada teadmisi vastavalt huvidele selleks eesmärgiks loodud õpperühmades ja ringides; luua eeldused kõrgema hariduse omandamiseks. Abiellumisega muutus hageja täielikult teovõimeliseks. Ei oma tähtsust asjaolul, et alates
  1. aasta sügisest hageja koos abikaasaga ei ela, sest tema teovõime laiendamine ei ole TsÜS §9 lg3 alusel tühistatud. Kuna abiellumisega muutus hageja täielikult teovõimeliseks isikuks, siis ei oma hageja täisealiseks saamisel mingit õiguslikku tähendust ja pärast täisealiseks saamist põhikoolis õpingute jätkamine ei loo hagejale õigust PkS §60 lg2 alusel elatise nõudmiseks. Sellepärast tuleb hagi rahuldamata jätta ka alates hageja täisealiseks saamisest kuni põhikooli lõpetamiseni elatise väljamõistmise nõudes.
  2. Hageja seletuste järgi pärast abiellumist kolis ta abikaasa juurde Tartusse, mistõttu oli sunnitud õpinguid katkestama (t. lk. 48). Sellega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et alates abiellumisest oli hagejal õigust vabalt konkureerida tööturul ja asuda tööle, sest tema teovõime seda võimaldas. Juhul, kui, hagejal ei olnud võimalik tööd leida, oli tal õigus seadusega ettenähtud korras võtta ennast arvele tööotsijana, töötuna ning taotleda töötuabiraha ja sotsiaaltoetused. Hageja on sellest teadlik, sest hagiavalduse järgi on hageja töötu. Menetluskulud
  3. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on oma vastuses palunud jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kuna see on hagejale soodsam, rahuldab kohus kostja taotluse ja jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  4. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.