2-09-20755/16

(6)2-09-20755 või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus Viru Maakohtule 07. mail 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja isaks kostja. Kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Kostja keskmine kuupalk moodustab umbes 20 000 krooni. Hageja sai 18-aastaseks ja jätkab õpinguid Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumi 11.a klassis. Hageja vajadused ühes kuus moodustavad kokku 8540 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 5 600 krooni alates 28.04.2009.a. Hageja poolt 26.06.2009 esitatud seisukoha kohaselt on hageja igakuulisteks vajadusteks 10 146 krooni, sh kulutused korterile ja kommunaalteenustele 988 krooni ning kulutused igapäevaste vajaduste rahuldamiseks 9158 krooni. 2009 sügisest lisandub kulu eraõpetajale seoses ettevalmistusega riigieksamiteks. Hageja ema töötasuks on 4341 krooni. Kostja on küll osaliselt (40%) töövõimetu, kuid see asjaolu ei seganud tal töötada ja saada suurt palka. Eesti Töötukassa otsuse punkti 2.5 kohaselt on kostjale määratud perioodiks 25.02.2009 kuni 04.06.2009 hüvitis suuruses 218,06 krooni kalendripäevas, mitte kuus nagu väitab kostja vastuses. Järelikult sai kostja perioodil 25.02.2009 kuni 04.06.2009 töötuskindlustushüvitist kuus 6541 krooni. Perioodiks 05.06.2009 kuni 23.08.2009 on kostjale määratud töötuskindlustushüvitiseks 174,45 krooni kalendripäevas, mis teeb kuus 5233 krooni. Seega puudub igasugune mõistlik põhjendus PKS § 61 lg 6 rakendamiseks. Arvesse võttes kostja ajutist töötu staatust ja talle väljamakstavaid hüvitisi ning pensioni, on hageja seisukohal, et õiglaseks elatise suuruseks on 4500 krooni kuus. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistus (tl 4); abielutunnistus (tl 5); passi väljavõte (tl 6); tõend (tl 7); palgatõend (tl 8); telefoniarvete väljavõte (tl 35- 37); AS Eesti Energia arve (tl 38); Viru Net arve (tl 39); AS Starman arve (tl 40); KÜ Sinivoore 5 arved (tl 41- 47). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma hagejale õppimise ajal igakuist elatusraha 1500 krooni. Kostja leiab, et hageja poolt koostatud igakuised kulutused on ülemäärased ja pole TsMS § 230 kohaselt tõendatud. Kostja on arvamusel, et hageja tavalised rahalised vajadused kuus on 3000 krooni. Kostja on alates 17.02.2009 töötu. Samuti on ta 40 % ulatuses töövõimetu ning saab kuus pensioni 2009 krooni ning Eesti Töötukassast abiraha 218,06 krooni kuus. Sellepärast saab kostja PKS § 61 lg 6 p 1 kohaselt tasuda hageja ülalpidamiseks ainult 1500 krooni kuus. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: töötuna arvelevõtmise otsus (tl 21); töötuskindlustushüvitise määramise otsus (tl 22-23); pensionitunnistus (tl 24-25); pangakonto väljavõte (tl 26); sünnitunnistus (t.l.-28). Kohtuistung 2

(6)2-09-20755 Kohtuistungil 02.novembril 2009 jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde. Hageja esindaja leidis, et kuna hageja ei ole kostja käest raha saanud, on tema vajadused täitmata. Hageja ei vaidle vastu, et kostja on praegu töötu. Kostja esindaja tunnistas hagi osaliselt 1500 krooni osas kuus, selgitades, et kostja on 40% töövõimetu, ta ei saa terve tööpäeva seista, kuna tal on jalg haige. Kostja töötas ajutise töölepingu alusel kuni 20.10.

1. Hagi ei ole tõendatud. Kostja väitel sai ta töötasuna septembris 6000 krooni, oktoobri eest pole ta raha saanud. Kinnisvara tal ei ole. Ta on õppinud tisleriks, muud erialast haridust tal ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 4500 krooni kuus. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja nõustub maksma elatist igakuiselt 1500 krooni kuus. Vaidlust ei ole, et hageja põlvneb kostjast (tl 4) ja et hageja ei ole kostja ülalpidamisel ning, et hageja õpib Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumis 11a klassis (tl 7). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
2. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses oma vajadusi eraldi tõendama. Hageja soovib endale elatist 4500 krooni. Kuna kostja on hageja vajadusi 3000 krooni osas tunnistanud (tl 19), siis selles ulatuses ei ole hagejal vaja oma kulutusi tõendada. Hageja väitel moodustavad kulutused tema vajaduste rahuldamiseks ühes kuus 10 146 krooni. Hageja arvestuste (tl 30- 32) kohaselt on tema kulutused kuus korterile ja kommunaalteenustele 988 krooni ning aastased kulud toidule 29 200 krooni arvestusega 80 krooni päevas; ravimitele, vitamiinidele 3720 krooni; riietele, jalatsitele, aksessuaaridele 32030 krooni; koolitarvetele, raamatutele 4705 krooni; hügieenitarvetele ja tarbeesemetele 3852 krooni; sõitudeks teise linna 1050 krooni; kosmeetikale ja juuksurile 5940 krooni; kirjutuslauale ja laualambile 980 krooni; arvutile 3000 krooni; telefonile 1100 krooni; suuskadele koos keppide ja suusasaabastega 2200 krooni; kelgule 380 krooni; taskurahana 14 600 krooni; internetile 2340 krooni; telefonikõnedele 4800 krooni. 3

(6)2-09-20755 Hageja on tehtavate kulutuste tõendamiseks esitanud tõendid (tl 35-47), mille kohaselt on: telefoni nr 58586767 osas ajavahemikus 16.11.2008 kuni 15.05.2009 tasuda tulnud kokku 3130,78 krooni, s.o. kuus keskmiselt 521,80 krooni; AS-ile Eesti Energia on juunis 2009 tasuda tulnud 334,30 krooni; Elion Ettevõtted AS-ile on märtsis 2009 tasuda tulnud 195 krooni; AS-ile Starman on juunis 2009 tasuda tulnud 484,20 krooni; KÜ-e Sinivoore 5 ajavahemikus november 2008 kuni mai 2009 tasuda tulnud kokku (ilma võlgnevust arvestamata) 8919,94 krooni, s.o. kuus keskmiselt 1274,30 krooni. Nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud hageja kulutused kuus korterile ja kommunaalteenustele summas 988 krooni ning telefonikõnedele summas 400 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja kulutused on ülemäärased, samuti pole need tõendatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja arvestuses olevad kulutused on riiete ja jalatsite, sporditarvete ja kosmeetika osas on ülemäära suured. Hageja ei ole tõendanud kulutusi rõivastele-jalatsitele, arvutile, kirjutuslauale ja laualambile, koolitarvetele, sporditarvetele ning sõitudele teise linna Kohus saab hageja vajadusena hinnata vajalike ja põhjendatud kulutusi, mis on vajalikud täiskasvanud lapse igapäevavajaduste rahuldamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid alust väita, et tema vajadused ühes kuus ületavad 3000 krooni. OÜ Ahtme Maja tõendi (tl. 8) kohaselt on V. M.(hageja ema) töötasu 4341 krooni. Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 21- 23) nähtub, et kostja on töötuna arvele võetud 18.02.2009 ning talle oli määratud töötuskindlustushüvitis kalendripäevas alates 25.02.2009 kuni 04.06.2009 summas 218,06 krooni ning alates 05.06.2009 kuni 23.08.2009 174,45 krooni. Pensionitunnistuse (tl 24-25) kohaselt on kostjale määratud alates 14.05.2005 kuni 31.05.2010 töövõimetuse %

1. Kostja vastuse (tl 19-20) kohaselt saab ta töövõimetuspensioni kuus 2009 krooni. Kostja on kohtuistungil tunnistanud, et septembris 2009 sai ta töötasuna 6000 krooni. Kostja nimele kinnisvara ega sõidukeid registreeritud ei ole. PKS § 62 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
2. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Riigikohus on 11.aprilli 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08 p 11 leidnud, et töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga ning elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. PKS § 61 lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel PKS § 61 lg 6 p 1 alusel. Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta, s.o juhul, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet PKS § 61 lg-s 4 sätestatud ulatuses. Lisaks tuleb juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale igakuise sissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust (Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). 4

(6)2-09-20755 Kostja on küll 40% töövõimetu, kuid ta on siiani peale töövõimetuspensioni omanud sissetulekuid töötuskindlustushüvitise ja töötasu näol summades, mis võimaldavad tal maksta hagejale elatist vähemalt miinimaalmääras. Seega leiab alamääraga. kohus, et kostja kuusissetulekud on vähemalt võrdsed kehtiva kuupalga Kohus ei tuvastanud, et lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära. Seega leiab kohus, et elatise vähendamine kostja poolt pakutud elatusraha suuruseni 1500 krooni kuus, mis on alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära, ei ole põhjendatud. Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud, s.o kostja ei ole alates hageja täisealiseks saamist 28.aprillist 2009 hagejale elatist maksnud. Nimetatud väite osas poolte vahel vaidlust ei ole. Lähtuvalt PKS § 70 lg 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. . Vaidlust ei ole, et kostja ei ole alates 28.aprillist 2009 hagejale ülalpidamiseks elatusraha maksnud. Samuti ei ole tuvastatud, et kostja oleks hagejale tema ülalpidamisel muul viisil varalist abi osutanud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, lähtudes kostja varalisest seisundist ning hageja vajadusest, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise viimase ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni alates 28.04.2009.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni KohtlaJärve Kesklinna Gümnaasiumis väljamõistmise. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt. Hagihind Hagi on esitatud täisealisele lapsele elatise nõudes. Hageja nõudis hagiavalduses elatist igakuise elatusrahana 5600 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind on seega 9 x 5600 = 50 400 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. 5

(6)2-09-20755 Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud lähtuvalt TsMS menetlusosaliste endi kanda. § 163 lg1 Helgi Vinni Kohtunik 6