Obsah (4)
§ 92§ 54§ 59§ 55KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-19874 Otsuse tegemise aeg ja koht 02.detsember 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) av
§ 92
lg 1 ja § 97 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt eestkostja tagab lapse kasvatamise, ülalpidamise ning tema varaliste õiguste ja huvide kaitse. 6. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. 1
(5)- Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
- Saata kohtulahend 10 päeva jooksul Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. kohtumääruse jõustumisest Ida-Viru Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse A.M.lt vanema õiguste äravõtmiseks alaealise tütre A.M. suhtes. Avalduse kohaselt on A.M. arvel Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses alates
- aastast. Puudutatud isik ei omanud kindlat elukohta, elades üüripinnal aadressil xxx. A.M. ei olnud hõivatud tööga. Ta tarvitab alkohoolseid jooke ja narkootilisi aineid, naabrid iseloomustavad teda negatiivselt. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse iseloomustusest selgib, et A.M.t on karistatud Viru Maakohtu 22.01.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-848 KarS § 199 lg2 p 5 ja § 200 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga KarS § 75 lg1 p 1-5 ja lg 2 p 1 sätete kohaldamisega, katseaeg 22.01.2008 – 21.07.
- Ida Politseiprefektuuri tõendist 20.03.2009 ilmneb, et A.M. on vahistatud alates 09.03.2009, laps A.M. on politseitöötajate poolt suunatud SA Ida-Viru Keskhaigla. Politseiameti karistusregistri tõendist ilmneb, et A.M.le mõisteti KarS § 74 lg 2 alusel vangistus 2 aastat. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse poole pöördus kirjaliku avaldusega D.M., kes palub teda määrata alaealisele A.M.le eestkostjaks. D.M. on alaealise lapse ema A.M. vend. Alates 09.03.2009 elab alaealine A.M. D.M.i perekonnas, kus lapse arenguks ja kasvatamiseks on loodud väga head tingimused. D.M.it iseloomustatakse igapäevaelus positiivselt ning tema tervis lubab tal olla eestkostjaks. Avaldaja palub lapse huvidest lähtudes ära võtta A.M.lt vanema õigused alaealise lapse A.M. suhtes ja määrata alaealisele A.M.le eestkostjaks D.M.i. Asja käik Kohus määras 29.oktoobril 2009 alaealisele lapsele õigusabi osutaja riigi arvel. Kohtuistung Kohtuistungil 23.novembril 2009 toetas avaldaja esindaja avaldust, selgitades, et A.M. oli eestkosteasutuses arvel alates 2007.aastast, kuna ta tarvitas alkoholi ja narkootikume ning jättis last pidevalt oma tuttavate või venna D.M.i juurde. Selline teguviis seadis ohtu lapse elu ja tervise. Alates 09.03.2009 on laps D.M. ülalpidamisel ja kasvatamisel. A.M.l oleks võimalik vanglast ennetähtaegselt vabaneda, kuid enne seda ta lapsevanema kohustusi täita ei saa. D.M. on võimeline olema lapse eestkostjaks. Puudutatud isik A.M. tunnistas avaldust, selgitades, et ta võtab õigeks, et jättis oma vanema kohustused täitmata. Ta tarvitas narkootikume 7 aastat. Kui ta vargile läks, võttis ta lapse kaasa. 2
(5)Puudutatud isik D.M. selgitas, et ta on nõus olema A. M. eestkostjaks. Laps elab tema juures alates selle aasta märtsikuust. See vastab tõele, et tema õde tarvitas narkootikume ja jättis lapse tema või oma tuttavate poole. Alaealise lapse esindaja palus avalduse rahuldada, kuna vanema ei ole kohaselt täitnud oma vanema kohutusi. Võttes lapse vargusele kaasa, avaldas ta sellega lapsele kahjulikku mõju. Kuigi vanglast on A.M.le antud hea iseloomustus, ei tähenda see, et vanema õiguste äravõtmise alused on ära langenud. Lapsel on D.M.i juures hea, ta nimetab Denissi ja tema abikaasat isaks ja emaks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et A.M. on sündinud 31.augustil 2007 (tl. 6). Lapse emana on sünnitunnistusele märgitud A.M.. Laps on vallaslaps. Avaldaja Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks A.M.lt alaealise lapse A.M. suhtes, kuna puudutatud isik ei ole alkohoolseid jookide ja narkootiliste ainete tarvitamise tõttu olnud suuteline tagama lapse kasvatamiseks vajalikku hoolitsust ning turvalisust. Samuti on A.M. alates 09.03.2009 vahistatud (tl 1-2). Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lõike 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides.
§ 54
lg 1 p 1 ja 4 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või /---/ avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega (tl 7-9, 11-20, 61) on piisavalt tõendatud see, et A.M. ei ole tingituna alkohoolsete jookide ja narkootikumide tarvitamisest suutnud nõuetekohaselt täita oma vanema kohustusi. Samuti on A.M. alates 09.03.2009 vahistatud, mistõttu ta ei suuda tagada lapsele vajalikke elementaarseidki elamis- ja kasvamistingimusi ning ei hoolitseda lapse heaolu ja turvalisuse eest. Lähtuvalt
§ 59
, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse, kuna avaldaja arvamus kattub eestkosteasutuse arvamusega. TsMS § 558 lg 1 kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. 3
(5)Puudutatud isik A.M. võttis kohtuistungil avalduses toodud asjaolud õigeks. TsMS § 5521 kohaselt kohus kuulab last puudutava asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus alaealist A.M.t ära ei kuulanud, kuna laps on 2 aasta 2 kuu vanune. Kohus määras alaealisele lapsele riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.`i, kelle arvamuse kohaselt on lapse vanematelt vanema õiguste äravõtmine lapse huvides. Arvestades, et A.M. ei ole võimeline last kasvatama ning ei ole suuteline looma lapse arenguks ja kasvatamiseks normaalseid tingimusi, leiab kohus lapse huvidest lähtudes, et lapse elule ja tervisele on ohtlik jätta teda vanema juurde ning A.M.lt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 55
lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju ning lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.
§ 54
lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele kus laps asub.
§ 92
lg 1, 2 ja 3 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks; eestkoste seatakse lapse üle /…/, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Kohus tuvastas, et A.M. emalt kuuluvad vanema õigused tema suhtes äravõtmisele ning laps on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. Laps on alates 09.03.2009 suvest elanud D.M.i juures, kes on talle taganud vajaliku hoolitsuse ja ülalpidamise. Lapse ema A.M. kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus, et tema tütre eestkostjaks määratakse D.M.. D.M. on andnud kirjaliku nõusoleku (tl 21, 42, 43) tema määramise kohta A.M.. Kohus ei ole tuvastanud
§-s 96 sätestatud asjaolud, mis takistaksid D.M.il alaealisele eestkostjaks. olemast Eeltoodust lähtudes ja võttes arvesse, et alaealine A. M. emalt kuuluvad vanema õigused lapse suhtes äravõtmisele, last kasvatab juba alates 09.03.2009 D.M., kes on nõus hakkama lapse eestkostjaks, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine A. M. eeskostjaks on lapse huvides. Kohus rahuldab avalduse
§-de 50 lg 1, 54, 58, § 92, § 95, § 97, § 98, § 99, LaKS §-de 8 ning TsMS §-de 463, 465, 558 lg 1 ning 661 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. 4
(5)Helgi Vinni Kohtunik 5
(5)