lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.
lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik toob pankrotiavalduse lisana esitatud selgituses maksejõuetuse kujunemise kohta välja, et maksejõuetus on seotud järsu majandustingimuste langusega – langenud on nii ajakirjade müük kui ka reklaamiturg. Tulud on võrreldes 2008.a I poolega ja 2009.a I poolega vähenenud 46%, sh reklaamiturud on samas võrdluses langenud 61 %. Lisaks toob Võlgnik välja, et ei realiseerinud osaniku soov leida investoreid, kes oleks investeerinud ettevõtte omakapitali. Ajutine haldur on võlgniku poolt toodud põhjendustega nõus. Võlgnik on senimaani ajutise halduri hinnangul eksisteerinud peamiselt saadud investeerimislaenudest. Samas majandustulemused on olnud langevas trendis. Kestvat üldist majandusolukorda arvestades ei näe ajutine haldur võimalust, et ka jätkuvad investeeringud oleksid suutnud Võlgniku maksejõulisust kasvatada. Ajutine haldur realistlikke ja selgeid tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi esmasel analüüsil ei tuvastanud. Võlgnikul on nõudeõigus K L Z OÜ vastu summas 1 317 729,17 krooni. Samas on ajutisele haldurile teadaolevalt algatatud K L Z OÜ suhtes pankrotimenetlus, millest tulenevalt on vähetõenäoline nimetatud nõudeõiguse realiseerimine. Lisaks on Võlgnikul teised väiksemad nõuded kolmandate juriidiliste isikute vastu, kes on esialgsel vaatlusel Läti ja Leedu ettevõtted, kelle vastu nõuete realiseerimise tulemuslikkust on keeruline prognoosida ja võimalike vaidluste korral on piiriülene menetlus oluliselt kulukam. 2 Võlgniku võlgade kogusumma on esialgsete andmete põhjal 9 481 929,85 Likviidne vara võlgnikul puudub. miljonit krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, seega on võlgnik maksejõuetu. Arvestades, et võlgniku vara koosneb peamisel ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest kolmandate isikute vastu, siis vastavalt
lg 2 on ajutisel halduril õigus nõuda võlausaldajatelt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 30 000 krooni tasumist. Juhul, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti 30 000 krooni, siis lõpetada I&L pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu
OÜ 29.09.2009 Harju Maakohtu istungil võlgniku esindaja nõus ajutise pankrotihalduri aruandega ja tasu taotlusega. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 29.09.2009 toimunud istungil ajutine pankrotihaldur taotleb menetluse lõpetamist raugemisega, pankrotti välja kuulutamata., juhul kui võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet või mõni teine suurem võlausaldaja so MPEOÜ ei deponeeri kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks 30 000 krooni. Harju Maakohtu 02.10.2009 järelepärimisele Maksu- ja Tolliametile ja MPEOÜ-le 02.10.2009 edastatud järelepärimisele ei ole eelnimetatud võlausaldajad vastanud, millest kohus saab üheselt järeldada, et eelnimetatud võlausaldajad ei nõustu kandma käesoleva pankrotimenetluse kulusid. Kuivõrd eelnimetatud võlausaldajad ei ole tasunud nimetatud summat, nõustub kohus ajutise halduri seisukohaga, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku poolt registrile esitatud majandusaasta aruannetele (lisa 8 – 2008 aasta majandusaasta aruanne) on Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2007 olnud negatiivne summas – 4 693 328,00 krooni ja seisuga 31.12.2008 olnud negatiivne summas – 5 859 415,00 krooni. Võlgniku omakapital on seega viimaste aastate jooksul olnud kasvavas joones negatiivne. Nimetatu annab alust järeldada, et võlgniku pankrotiavaldus on esitatud hiljem, kui seaduses sätestatud nõuded ette näevad. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 180 lg 51 kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed 3 on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Aruandest nähtuvalt on võlgnik oma tegevusega olnud kogu aeg miinuses. 2007 aastal oli omakapital juba negatiivne. Võlgnik on Harju Maakohtule esitanud pankrotiavalduse 21.07.2009. ÄS § 180 lg 51 kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et pankrotiavalduse esitamisel võlgnikul ei ole täidetud ÄS sätestatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule võlgniku esindajale J K ile (ik xxx). Lähtuvalt
lg-st 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Vastavalt pankrotiseaduse § 130 lg 4, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.