2-09-25519/20

(4)Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse O.P.lt ja J.L.ilt vanema õiguste äravõtmiseks alaealiste laste M.L.i, K.L.i ja M.L.i suhtes. Avalduse kohaselt on O.P. ja J.L.i perekond arvel Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses alates septembrist 2005. Puudutatud isikud kusagile ei tööta, elatuvad peretoetustest. Maksu- ja tolliameti 26.05.2009 vastusest nähtub, et alates 01.01.2007 kuni käesoleva ajani ei ole J.L. maksustatavat tulu saanud. Ida Politseiprefektuuri vastustest järelpärimistele selgub, et O.P. ja J.L.i korterisse kogunevad pidevalt kõrvalised isikud alkoholijoomise eesmärgil. O.P. koduste majapidamistöödega ei tegele, korter on räpane, lastele süüa ei valmistata. Kodukülastusaktidest nähtub, et O.P. elukohas on külastamise ajal tihti korralagedus, puudub toit nii täiskasvanutele kui ka lastele, lastel ei ole ilmastikule vastavaid riideid. Kodukülastuse momendil nii O.P. kui ka J.L. käitusid agressiivselt lastekaitsetöötajate suhtes, sõimasid, karjusid ja süüdistasid neid. O.P. ja J.L. ei tegele laste kasvatamisega, nad ei jälgi laste tervist. Lapsed on pidevalt korteris ning ei külasta lasteasutusi. OÜ Järve Tervisekeskuse dr N. L. iseloomustusest nähtub, et O.P. ei pöördu õigel ajal arstile laste tervisliku seisundi kontrollimiseks, lapsed ei ole õigel ajal vaktsineeritud. Lapsed vajavad perearsti ja eriarstide poolset kontrolli. Politseiameti karistusregistri tõendist on näha, et nii O.P. kui ka J.L. on mitmel korral olnud karistatud erinevate paragrahvide järgi, käesoleval ajal on O.P. arvel kriminaalhoolduses. Viru Maakohtu 20.mai .2009 määrusega oli kohaldatud esialgset õiguskaitset ning võetud O.P.lt alaealised lapsed ära ning antud lapsed riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas. Viru Maakohtu 26.mai 2009 määrusega oli esialgse õiguskaitse kohaldamise korras keelatud alaealist lapsi J.L.ile anda. Avaldaja palub laste huvidest lähtudes ära võtta O.P.lt ja J.L.ilt vanema õigused alaealiste laste M.L.i, K. L. ning M.L.i suhtes. Asja käik Kohus määras 29.oktoobril 2009 alaealistele lastele õigusabi osutaja riigi arvel. Kohtuistung Kohtuistungil 23.novembril 2009 toetas avaldaja esindaja avaldust, selgitades, et vanemad kuritarvitasid alkoholi. Laste tervisega ei tegeldud üldse, lapsed ei ole sotsiaalselt eakohaselt arenenud. Aadressil Uus 1- 7 Kohtla-Järve ei ela praegu kumbki puudutatud isikutest. Nimetatud eluruum läheb seoses võlgnevustega kohtutäituri poolt müüki. O.P. on külastanud lapsi ainult ühel korral, lastel erilisi tundeid ema vastu ei olnud. J.L. on lapsi külastanud kolmel korral. Puudutatud isik O.P. selgitas kohtuistungil, et ta pole nõus, et tal vanema õigused ära võetakse. See, et nad pidevalt alkoholi tarbisid, pole tõsi. Tal ei ole rahalisi võimalusi Narva sõita. K.l oli tervisega probleeme, ta andis lapsele vitamiine. Samuti tegi ta ise lapsele massaaži. Ta kavatseb õppima minna. Puudutatud isik J.L. selgitas, et nad hakkavad lapsi koos kasvatama. Alkoholi ta enam ei tarvita. Talle on paigaldatud ampull. Ta ei joo, ta töötab ning kavatseb poole aasta jooksul endale ja lastele korteri osta. Ta sooviks aega olukorra parandamiseks. 2

(4)Alaealiste laste esindaja toetas avaldust, selgitades, et puudutatud isikute käitumisest tulenevalt ei usu ta, et vanemad end parandavad. Esindaja vestles lastekodu personaliga, kes nägid, kuidas ema suhtles lastega. Lapsed ema külastusest rõõmu ei tundnud. Isaga suhtlevad lapsed rõõmuga. Kui vanemad muudavad oma eluviise, on neil võimalus vanema õigused laste suhtes taastada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et M.L. on sündinud 18.mail 2005 (tl. 6), K.L. on sündinud 27.aprillil 2006 (tl 7) ning M.L. on sündinud 27.11.2007 (tl 8). Sünniaktidesse on kantud laste emana O.P. ja isana J.L.. Avaldaja Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks O.P.lt ja J.L.ilt alaealiste laste M.L.i, K.L.i ja M.L.i suhtes, kuna puudutatud isikud ei ole suutelised tagama laste kasvatamiseks vajalikku hoolitsust ning turvalisust. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lõike 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. PkS § 54 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või /---/ avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega (tl 16-28, 54-62, 69-80) on piisavalt tõendatud see, et O.P. ja J.L. tarvitasid alkoholi, nad ei saa hakkama laste kasvatamisega, kuna nad ei suuda tagada lastele vajalikke elementaarseidki elamis- ja kasvamistingimusi ning ei hoolitse laste heaolu ja turvalisuse eest. Seetõttu on ohtlik jätta lapsi puudutatud isikute juurde. O.P.l ja J.L.il mõjuvaid põhjuseid laste kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks ei ole. Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes on ka laste suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse, kuna avaldaja arvamus kattub eestkosteasutuse arvamusega. TsMS § 558 lg 1 kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Puudutatud isik O.P. ja J.L. neilt vanema õiguste äravõtmisega nõus ei ole. J.L. leidis, et kuna ta ja töötab, on ta poole aasta pärast suuteline endale ja lastele korteri soetama. 3

(4)Kuigi J.L. esitas kohtuistungil tõendid (tl 89-93), et talle on implanteeritud alkoholismiravipreparaat ning ta on asunud tööle, ei kinnita nimetatud tõendid veenvalt, et puudutatud isik on suuteline lähemal ajal endale eluruumi soetama ning lastele normaalseid elamis- ja kasvutingimusi tagama. . TsMS § 5521 kohaselt kohus kuulab last puudutava asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus alaealisi M.L.i, K.L.i ja M.L.i ära ei kuulanud, kuna lapsed on kõik alla viie aasta vanused. Kohus määras alaealisele lapsele riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.`i, kelle arvamuse kohaselt on lapse vanematelt vanema õiguste äravõtmine lapse huvides. Arvestades, et O.P. ja J.L. ei ole võimelised lapsi kasvatama ning ei ole suuteline looma laste arenguks ja kasvatamiseks normaalseid tingimusi, leiab kohus laste huvidest lähtudes, et laste elule ja tervisele on ohtlik jätta neid vanemate juurde ning O.P.lt ja J.L.ilt laste suhtes vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud. Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 55 lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju ning lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. PkS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele kus laps asub. Kohus rahuldab avalduse PKS §-de 50 lg 1, 54, 58, LaKS §-de 8 ning TsMS §-de 463, 465, 558 lg 1 ning 661 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Helgi Vinni Kohtunik 4