lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Viidatud sättes sisalduv 30 päevane tähtaeg on aegumistähtaeg. Lühikese aegumistähtaja eesmärk on selgitada enne täitemenetluse tegelikku toimumist, kas täitedokumendi täitmine on lubatav, kuid selle õiguse on hageja minetanud, seoses asjaoluga, et hagiavaldus ei ole esitatud tähtaegselt. Tulenevalt
lg-st 3 hakkas 30-päevane tähtaeg sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks kulgema 12.06.2008 ning hagi esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 11.07.2008. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitati maakohtule alles 31.10.2008, seega 3,5 kuud hiljem pärast täitmisteate kättetoimetamist ning 2 kuud hiljem pärast täitemenetluse lõpetamist. 2 Maakohtu otsuse põhjendused Kohus tegi vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta. TsMS § 449 lg 3 lause 1 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. TsMS § 449 lg 3 laused 2 ja 3 sätestavad, et aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks. Hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhineb muuhulgas hageja väitel, et leppetrahvi tasumise kohustus, mida sundtäitmise korras täideti, hagejal puudus. Sisuliselt on hageja poolt esitatud nõuete puhul tegemist alternatiivsete õiguskaitsevahenditega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aegumise lahendamine vaheotsusega ei võta automaatselt hagejalt ära õigust nõuda teiste õiguskaitsevahendite alusel oma õiguste kaitset. Menetluse sujuvuse ja kiiruse huvides on vaheotsuse tegemine mõttekas. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal hakkas hageja jaoks kulgema sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aegumise tähtaeg.
lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
lg 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Vaidluse lahendamiseks tuleb selgitada, kas hagejale oli kätte toimetatud täitekutse ning kas täitekutse vastas täitekutsele seadusega sätestatud nõuetele.
(28.05.2008 kehtinud redaktsiooni sõnastuses) § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks.
lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. Kohtutäitur Arvi Pink edastas täitmisteate hageja seaduslikule esindajale Toivo Urvale tema elukoha postikasti aadressil Xxxxxxxx x xxxxxxx, mille kohta on koostatud täitmisteate kättetoimetamise akt. Akti kohaselt on Toivo Urva elukoha aadressil käidud 03.06.2008 kell 19.00 ja 11.06.2008 kell 15.06 ja täitmisteade on pandud Toivo Urva postkasti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 30.06.2008 ilmunud kuulutus täitmisteate sisu kohta. TsMS (28.05.2008 kehtinud redaktsioon) § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. 3 TsMS § 318 lg 2 järgi tuleb juriidilisele isikule menetlusdokument kätte toimetada juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Hageja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid selle kohta, et Xxxxxxxx x, xxxxxxx ei ole Toivo Urva elukoht või, et Toivo Urva ei ole hageja seaduslik esindaja. Kohus asus seisukohale, et täitmisteade on hageja seaduslikule esindajale kätte toimetatud.
ei seo täitmisteate kättetoimetamist isiklikult allkirja vastu kättetoimetamisega.
lg 1 järgi on täitmisteate vorm kehtestatud justiitsministri poolt kohtutäiturimäärustikuga, mis on vastu võetud justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 58. Nimetatud määruse lisa 6 sätestab täitmisteate vormi.
Kohtule esitatud täitmisteates on märgitud sissenõudjaks Anton Josua ja võlgnikuks Torm Projekt OÜ, registrikoodiga 10908976, seega on täidetud
Kohtule esitatud täitmisteates on märgitud täitedokumendina Tallinna notar Kristy Laidvee 03.01.2005 notariaalne dokument nr 30, seega on täidetud
Samuti on täitmisteates märgitud
lg 3 p 3 ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg 10 päeva,
lg 3 p 4 märgitud hoiatus, et täitedokumendi vabatahtlikult täitmata jätmisel võib võlgniku suhtes teha täitetoiminguid. Kohtutäituri poolt on edastatud täitmisteates märgitud, et võlgnikul on õigus taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist seoses täitedokumendiga ja selgitatud võlgniku õigust esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, samuti viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus leidis, et täitmisteates on märgitud kõik
lg 3 sätestatud andmed ja hagejale edastatud täitmisteated vastavad kehtestatud vorminõuetele.
lg 5 sätestab, et avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatavad andmed määrab kindlaks justiitsminister määrusega. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus täitmisteade 30.06.
ei sätesta, et täitmisteates peaks olema märgitud täpne täitmisele kuuluv nõude suurus, vaid üksnes viide täitedokumendile. Kohus leidis, et hageja väited, et täitmisteate puudulikkuse tõttu ei saa lugeda täitmisteadet talle kättetoimetatuks, ei ole õiged. Kohus asus seisukohale, et täitmisteade toimetati hageja seaduslikule esindajale kätte 11.06.2008 ning
lg 3 sätestatud aegumistähtaeg hakkas hageja jaoks kulgema 12.06.2008 ning lõppes 11.07.
lg 3 järgi võib hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Maakohus on põhimõtteliselt õigesti leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aegumise vaidluse lahendamiseks on oluline teada, kas apellandile oli kätte toimetatud täitmisteade ning kas täitmisteade vastas seadusega sätestatud nõuetele. Juhul kui apellandile kättetoimetatud täitmisteade ei vastanud seadusega sätestatud nõuetele, tuleb järgmisena leida vastus küsimusele, kas nõuetele mittevastavast täitmisteatest saab apellandile tuleneda õiguslikke tagajärgi, mh kas sellise täitmisteate kättetoimetamisest saab hakata kulgema
Apellant on seisukohal, et kohtutäituri 28.05.2008 täitmisteade ei vasta seadusega ettenähtud nõuetele. Kohtutäituri 28.05.2008 täitmisteates on märgitud nõude sisuks «leppetrahvi nõue notariaalsest lepingust.". Lisaks on märgitud, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise korral on apellandi võlgnevus 1 965 060,18 krooni ning vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnevus 2 053 771,35 krooni. Oma 18.08.2008 otsuses märgib kohtutäitur, et tegelikult kuulub täitedokument täitmisele summas 187 634,95 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu 21 336,32 krooni. Seega kinnitab kohtutäitur, et 28.05.2008 täitmisteates teatatud nõue ei olnud õige ja järelikult ka täitmisteade oli ebaõige. Apellant on seisukohal, et nõuetele mittevastava täitmisteate kättetoimetamisest ei saa hakata lugema
Kohtutäitur arestis 11.07.2008 apellandi kontod summas 2 053 771,35 krooni. Kohtutäituri 18.08.2008 otsusest nähtub, et 15.07.2008, so pärast apellandi pangakontode arestimist, määratles kohtutäitur sundtäitmisele kuuluva võla summana 187 634,95 krooni. Uut täitmisteadet apellandile ei esitatud ja uut vabatahtliku tasumise tähtaega ei määratud.
lg 3 p-de 3, 6 ja 7 kohaselt märgitakse täitmisteates mh ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg, viide võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja hagi esitamise tähtaeg ning viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Vabatahtliku tasumise tähtaeg ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg ei saa alata ennem, kui kohtutäitur on sissenõudmisele kuuluva nõude määratlenud ja sellest võlgnikule teatanud. Nähtuvalt
lg-s 3 sätestatust tuleb selline informatsioon esitada võlgnikule kättetoimetatavas täitmisteates. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtutäituri 28.05.2008 täitmisteatest ega selles viidatud dokumentidest ei ole võimalik leida täitmisele kuuluva nõude summat (sh kohtutäitur tunnistas ise, et 28.05.2008 täitmisteates esitatud apellandia võlgnevuse summad ei olnud õiged). Seega ei ole kohtutäituri 28.05.2008 täitmisteate alusel võimalik (ei vabatahtlikult ega sundkorras) nõuet täita ja 28.05.2008 täitmisteade ei vasta seadusega ettenähtud nõuetele. Järelikult ei saa selle kättetoimetamisest hakata lugema otsuses märgitud kuupäevast.. Maakohus märkis, et
lg 1 järgi on täitmisteate vorm kehtestatud justiitsministri poolt kohtumäärustikuga, mis on vastu võetud justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 58. 5 Nimetatud määruse lisa 6 sätestab täitmisteate vormi.
Maakohus on jätnud tähelepanuta, et täitmisteate vormi kehtestamisega on kohtutäiturimäärustikus ühtlasi täpsustatud
lg-s 3 loetletud andmeid selles osas, et täitmisteatest (või selles viidatud täitedokumendist) peab üheselt nähtuma ka nõude summa. Seega peab täitmisteates olema määratletud nõude summa ja juhul kui täitmisteates nõude summat määratletud ei ole, peab see olema üheselt määratletud täitedokumendis. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08 leidnud, et „üldjuhul peab notariaalne leping kui täitedokument olema sundtäidetava sisu osas sama selge nagu kohtulahendi resolutsioon" ja on märkinud, et „Siiski on piisav, kui täidetav summa on kohtutäituril võimalik leida". Eeltoodust tuleneb, et juhul kui täitedokument ei sisalda sundtäitmisele kuuluva nõude summat ja kohtutäitur on selle mingisuguste arvutuste tulemusena leidnud, siis tuleb sundtäitmisele kuuluva nõude summa võlgnikule teatada täitmisteates. Käesoleval juhul kohtutäitur 28.05.2008 täitmisteates apellandile sundtäitmisele kuuluvat kostja nõuet ega nõude arvestust ei teatanud ja selles esitatud apellandi võlgnevuse summad olid ebaõiged. Seega 28.05.2008 täitmisteate alusel apellant ei teadnud ega pidanudki teadma, milline on kostja sundtäitmisele pööratud nõue ja täitmisteate alusel ei saanud esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäitur määratles sundtäitmisele kuuluva summa alles oma 18.08.2008 otsuses (nõude summa 187 634,95 krooni pluss kohtutäituri tasu 21 336,32 krooni). Kohtutäituri 18.08.2008 otsus ei vasta
lg-s 3 sätestatud täitmisteate nõuetele, järelikult ei saanud ka kohtutäituri 18.08.2008 otsuse kättetoimetamisest alata
lg-s 3 sätestatud hagi esitamise tähtaeg.
lg kohaselt võib hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Täitmisteatest peab nähtuma täitmisele võetud nõue. Kohtutäitur määratles kostja nõude (187 634,95 krooni) kohtutäituri 18.08.2008 otsuses. Apellandile ei ole esitatud ühtegi sellist täitmisteadet, millest nähtuks kostja nõude summa 187 634,95 krooni, sellelt arvestatud kohtutäituri tasu, viide sellele, millises ulatuses kuulub kohtutäituri tasu tasumisele ning viide võlgniku õigusele esitada hagi kostja 187 634,95 kroonise nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seega ei ole
Hagi esitamise tähtaega ei saa hakata lugema ka kohtutäituri 18.08.2008 otsuse kättetoimetamisest, kuivõrd seadus ei näe ette, et täitmisteate võib asendada kohtutäituri otsusega. Apellant on seisukohal, et maakohus on oma vaheotsuses eksinud, leides, et kohtutäituri 28.05.2008 täitmisteade ei olnud puudulik ning et selle apellandile kättetoimetamisest hakkas kulgema
Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumist ega materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist. Maakohus 6 on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 kohaselt. Maakohus tuvastas alljärgnevad tsiviilasjas olulised asjaolud: - Vaidlusaluses täitmisteates on märgitud täitedokumendina Tallinna notar Kristy Laidvee 03.01.2005 notariaalne dokument nr 30, seega on täidetud
- Kohtutäitur Arvi Pinki poolt esitatud täitmisteade on apellandi seaduslikule esindajale Toivo Urvale kätte toimetatud. -Täitetoimingu tegemine toimus kooskõlas seadusega, mis on tuvastatud Harju Maakohtu 13.10.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-
lg 3 sätestatud aegumistähtaeg hakkas apellandi jaoks kulgema 12.06.2008 ning lõppes 11.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.