Obsah (6)

§ 61§ 49§ 38§ 41§ 60§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-45494 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 03. novemb

§ 61

lg lg 2 ja 4, § 49 ning leiab, et hageja peaks esmalt põhjendama lapse vajadusi 6 680 krooni osas ning seejärel tuleks lähtuda mõlema lapsevanema varalistest võimalustest. Kostja leiab, et võttes arvesse lapse vajadusi ning vanemate võimalusi elatise osas, peaks elatise suurus lapsele olema mitte rohkem kui 2 175 krooni. III Kohtuistung

1. Hageja jäi nõude juurde ning taotles elatise väljamõistmist 6 680 krooni. Hageja märkis, et kommunaalkulud, mis on hagiavalduses märgitud, tuleks jagada kahega, et saada lapse osa ( 1 100-2 2200/2), hageja on töötu juba 1,5 aastat, saab lapseraha 300 krooni ja sotsiaalabi 1 800 krooni, samuti hüvitatakse mingi summa eluasemekuludest. Hagejal on üks laps, varalisi kohustusi ei ole, varast kuulub hagejale korteriomand (hageja elukoht Olevi 34-3). Kostja pole elatist vabatahtlikult maksnud, normaalne elatise summa ühes kuus oleks 6 000 kuni 7 000 krooni. Puhtalt lapse peale kulub ühes kalendrikuus ca 3 000 krooni. Hageja esitas kohtule tõendi, et ta on töötuna arvel, arved lasteaiatasu maksmise kohta, lepingu, et laps võtab osa tantsukursusest, kaabel-tv arved (Starman) ning hagejal säilinud tšekid (ostetud toiduained ja riided).
2. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse oli kostjale eelnevalt isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. 2 IV Kohtu põhjendused
3. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49

). 7.

§ 38

lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Antud juhul on lapse põlvnemine isast kindlaks tehtud

§ 41lg 1 sätestatud korras 17.08.2009.

a. 8. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

9. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

1. Elatise suuruse puhul tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.
2. Eeltoodut arvestades peab

§ 61

lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise miinimummäär oli

1. aastal 2 175 krooni. Sama suur on see ka
2. aastal.
3. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja taotleb elatise väljamõistmist 6 800 krooni, kostja arvates on põhjendatud elatise suurus 2 175 krooni (elatise miinimum).
4. Lapse vajadused. 13.
5. Lapse ühe kuu ülalpidamiskulud on hagiavalduse kohaselt ühes kalendrikuus 6 680 krooni (kommunaalkulud, lasteaiamaks, toitlustuskulud, hügieenikulud, koolituskulud, kulutus hobile, riietus). Kohtuistungil hageja toetas oma nõuet, kuid samas ka täpsustas, et lapse ülalpidamiseks kulub ühes kuus keskmiselt 3 000 krooni, kuid vajadused on suuremad, sest 6 aastase lapse kasvatamiseks oleks igal kuul vaja vähemalt 6 000 – 7 000 krooni. 13.
6. Kostja seisukoht on, et kui hageja pole põhjendanud suuremaid ülalpidamiskulusid, siis peaks elatise suurus olema mitte rohkem kui 2 175 krooni. 13.
7. Õige ei ole hageja seisukoht, mille kohaselt lapse vajaduste suurus sõltub muu hulgas sellest, mida vanemad oleksid suutelised lapsele lubama. Kõigepealt tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Seejärel peab kindlaks määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Seejärel, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, peab otsustama, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). 3 13.
8. Laps on 6 aastane. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Lapse ülalpidamiskulude suuruse kohta on viimati uuringuid teostatud
9. a. Sotsiaalministeerium on tellinud
10. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
11. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-6 eluaastat läheb maksma 1 875 krooni ja vanusegrupis 7-13 eluaastat 2 182 krooni kuus. Seega on

§ 61

lg 4 muudatus ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. Arvestades elukalliduse indeksit (andmed saadaval Statistikaameti koduleheküljel (www.stat.ee ) oli

1. a kuni 6 aastase lapse keskmine ülalpidamiskulu 1 952 krooni,
2. a 2 038 krooni,
3. a 2 172 krooni ja
4. a 2 397 krooni ( http://www.stat.ee/thi-kalkulaator ). 13.
5. Kohus nõustub kostjaga, et hageja arvestatud ülalpidamiskulud on üle paisutatud, seda möönis kohtus ka hageja. Hageja märkis, et reaalselt on lapse ühe kuu ülalpidamiskulud 3 000 krooni. Kohtu arvates tuleb viimasest ka lähtuda, mistõttu kohus loeb lapse ühe kuu ülalpidamiskulude suuruseks 3 000 krooni. Nimetatud summa on kohtu arvates ka põhistatud, kui lähtuda sellest, et lapse mõistlikud kulud riiete ostmiseks on aastas mitte rohkem kui 6 000 krooni (ühes kuus keskmiselt 500 krooni) ning eluasemekulud mitte rohkem kui 400 krooni kuus (arvestades lapsele langevat osa). Kohtu arvates on põhjendatud kuludeks ka lasteaiakulud, toitlustuskulud (1 500 krooni kuus), hügieenikulud ja koolitus- ja huvialaga tegelemise kulud. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Kohus märgib, et ei ole ka mõeldav, et elatise asjas peaks elatise nõudja iga kulutust dokumentaalselt tõendama (näiteks säilitama ja esitama kõik kaupluste tšekid toiduainete ostmise kohta). Lähtuda tuleks eelkõige kulude vajalikkusest ja mõistlikkusest ning kulutuste suurust tuleb kohtus piisavalt põhistada.
6. Ülalpidamisvõime. 14.
7. Hageja on registreeritud töötuna tööbörsil. Hageja kinnitas, et tema tuludeks on lapsetoetus 300 krooni ja sotsiaaltoetus 1 800 krooni, samuti arvestatakse hagejale eluasemetoetust. Hagejal on üks ülalpeetav. Kinnisvarast on hagejal korteriomand, mida hageja kasutab eluasemena. Hagejal varalisi kohustusi ei ole. Tuludeklaratsiooni järgi sai hageja
8. aastal maksustatavat tulu 7 827 krooni. 14.
9. Kostja andmeid enda regulaarse sissetuleku kohta ei esitanud. Registritest ja maksuametist saadud andmete järgi sai kostja
10. aastal maksustatavat tulu kokku 116 940 krooni. Kostjal on üks ülalpeetav. Kinnisvarast kuulub kostjale korteriomand (elukoht). Varaliste kohustuste kohta andmed puuduvad. Kostja on enne kohtuistungit kohut teavitanud, et kohtuistungist osa ei võta, kuna asub tööle välismaale (Rootsi Kuningriiki). 4 14.
11. Võrreldes poolte varalist olukorda ja sissetulekuid on ilmselge, et kostja varaline olukord ja võimalused lapsele ülalpidamist anda on kordades parem kui hagejal. 14.
12. Kostja ülalpidamisvõime oli
13. aasta tulu arvestades 4 872 krooni (kui lähtuda keskmisest bruto kuupalgast 9 745 krooni). Hageja sissetulekud on lapse pealt makstav toetus ja sotsiaalabi, millest hageja kui üksinda last kasvatav vanem eeldatavalt kannab esmalt lapse ülalpidamiskulud. Kostja ülalpidamisvõime ületab hageja ülalpidamisvõime ligikaudu viiekordselt. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. 14.
14. Kohus nõustub kostjaga, et lapse ülalpidamiskulud peavad kandma mõlemad vanemad koos, kuid märgib, et kui vanemate võimalused lapsele ülalpidamist anda ei ole võrdsed, tuleb ka ülalpidamiskohustuse täitmine jagada vanemate vahel vanemate võimalusi ja varalist seisu arvestades ning see suhtarv ei pruugi olla 50:
15. 14.
16. Kohtu arvates on mõistlik jaotada ülalpidamiskohustuse täitmine nii, et kostja kannab lapse põhjendatud ülalpidamiskuludest (3 000 krooni) 90 % ehk 2 700 krooni. Mõistlik ei ole jätta hageja ülalpidamisosaks rohkem kui 10%, arvestades, et hageja on sotsiaalabi saav isik.
17. Lapsel puudub piisav sissetulek, sest hageja ei ole suuteline oma sissetuleku juures üksi kindlustama lapse ülalpidamist.
18. Kohus selgitab pooltele, et

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kui muutuvad lapse vajadused või kummagi vanema varaline olukord, võib huvitatud isik esitada kohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks või suurendamiseks. 17. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud. Lähtuvalt

§ 70

lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt saab ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel elatist nõuda tagasiulatuvalt üks aasta tagasi. Hageja esitas hagi kohtule
2. septembril
3. a ning taotleb elatist tagasiulatuvalt alates
4. augustist
5. a. Kohtunik 5