KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-25837 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi V.L.i (L.) hagi OÜ Maasikamä

) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töölepingu kohustuslikuks tingimuseks on muu hulgas palgatingimused ja tööajanorm (

§ 26

). Kuna poolte vahel oli sõlmitud tööleping suulises vormis (

§28

lg 2), hindab kohus poolte kokkulepet palga suuruse kohta asjas olevate tõendite järgi. Hageja avaldusest töövaidluskomisjonile (TVK tl 1-2) tuleneb, et poolte kokkulepe palga suuruse kohta oli 10 000 – 15 000 krooni (avaldaja kirjutab: „...lubati ühes kuus maksta 10 000 – 15 000 krooni“). Kostja seadusliku esindaja töövaidluskomisjoni istungi protokolli kantud ütlustest (TVK tl 10-12) tuleneb, et hageja selgitus palgakokkuleppe kohta on tõene (TVK tl 11, tööandja esindaja: „…mis puudutab palgakokkulepet, siis see oleks olnud võimalik siis, kui töö oleks tehtud korralikult.“ ). Kuni 01. juulini 2009. a kehtinud

loeti töösuhtes töötajat nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjaliku vormistamist tööandja kohustuseks, mille täitmata jätmise eest kandis tööandja

§ 28lg 3 järgi ka haldusvastutust.

Suulise töölepingu puhul puuduvad töötajal reeglina kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seaduse nõude järgimata 4 jätmise tõttu ja seetõttu peab ka kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja. Riigikohus on oma 11.01.

1. a otsuses 3-2-1-124-05 (punktis 12) märkinud, et „…kui poolte kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad … kohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata ka hageja esitatud tõendeid selle kohta, millist töötasu teised ettevõtted sama töö eest maksavad …, ning juhul, kui poolte kokkulepet ei ole võimalik kindlaks teha, tuvastada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja (maalritele) tavapäraselt makstav keskmine mõistlik tasu.“ (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-124-05 ). Hageja on esitanud kohtule palgalehed oma töötamise kohta lüpsjana eelmise tööandja juures (AS Kindlus)
2. aasta augustist kuni detsembrini (aasta enne hageja töötamist kostja juures, tl 27-30), mille kohaselt nelja kuu keskmine arvestatud netopalk (palk miinus maksud) 10 668 krooni. Eeltoodu põhjal loeb kohus põhjendatuks, et hageja pidi saama palgakokkulepe järgi palka vähemalt 10 000 krooni netotasuna.
3. Hageja nõude suurus. Hageja on arvestanud väljamaksmata palga alljärgnevalt: septembris
4. a – (12-
5. september, 19 päeva) – 3 333 krooni 27 senti (19 päeva palk 6 333,27 krooni, 19 x 333,33; 6 333,27 krooni – 3 000 krooni = 3 333,27); oktoobris
6. a – 8 000 krooni (10 000 krooni – 2 000 krooni); novembris
7. a – 10 000 krooni; detsembris
8. a – 2 666,64 krooni (8 päeva x 333,33). Kusjuures hageja lähtub ühe kalendrikuu palgast 10 000 krooni ja keskmisest päevapalgast 333,33 krooni (10 000 krooni / 30 kalendripäeva). Hageja on selgitanud, et talle on palka makstud kahel korral: sularahas 3 000 krooni septembris
9. a ning pangaülekandega 2 000 krooni oktoobris
10. a. Töövaidluskomisjoni toimikus (TVK tl 13-15) olevast V.L.i pangakonto väljavõttest (periood 01.01.
11. a kuni 20.02.
12. a) nähtub, et
13. oktoobril
14. a on OÜ Maasikamäe Piimakari kandnud V.L.i pangakontole 2 000 krooni selgitusega „sept palk osaline“. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale palga välja maksnud vastavalt palgakokkuleppele (so õiges suuruses ja õigel ajal). Hagejal ei ole negatiivset asjaolu võimalik tõendada. Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejale on palka makstud perioodil
15. september
16. a kuni
17. detsember
18. a kokku 5 000 krooni. Tuvastatud ei ole, et hageja oleks andnud nõusoleku palgast kinnipidamiseks või palgast kinnipidamine toimus palgaseaduses sätestatud alustel ja korras. Kuni
19. juulini
20. a kehtinud palgaseaduse (PalS) § 36 lg 1 sätestas töötaja nõusolekuta töötaja palgast kinnipidamise tingimused ja alused ammendavalt. Kohus märgib, et igasuguse 5 kahjutasu palgast kinnipidamiseks ja tasaarvelduse tegemiseks olnuks vajalik töötaja eelnev nõusolek. 16.

§ 49

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses.

1. Töölepingu seaduse (alates
2. juulist
3. a kehtiv) § 131 lg 2 järgi kohaldatakse enne
4. aasta
5. juulit töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele senikehtinud seadust.
6. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. VI Menetluskulud
7. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peab kostja kandma hageja menetluskulud.
8. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. Kohtunik 6