← Eesti

2-09-3950/36

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-3950 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Tsiviilasja hind I.V. hagi M.V.`i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes 85 000 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
  3. november
  4. a Menetlusosalised Hageja: I.V. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja: M.V. (IK xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
  5. Hagi rahuldada.
  6. Jagada I.V. ja M.V.`i ühisvara. 2.
  7. Anda I.V.`i omandisse korteriomand xxx (registriosa xxx) väärtusega 70 000 (seitsekümmend tuhat) krooni. 2.
  8. Anda M.V.`i omandisse kinnistu (väikeelamumaa) Aseris AÜ-s Aseri Keraamik Savi 10 (registriosa xxx) väärtusega 95 000 (üheksakümmend viis tuhat) krooni. 2.
  9. Välja mõista M. V.`ilt rahaline hüvitus I.V. kasuks 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni. EDASIKAEBE KORD 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. HAGIAVALDUS
  10. Hageja I.V. esitas
  11. jaanuaril
  12. a Viru Maakohtule lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. hagi M.V.`i vastu abielu
  13. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 16.02.
  14. a, abielust sündinud lapsed on juba täiskasvanud. Poolte abielusuhted lõppesid 18.12.
  15. a. Hageja taotleb, et kohus jagaks abikaasade ühisvara, milleks on korteriomand xxx (registriosa xxx ja väikeelamumaa AÜ-s Aseri Keraamik Savi 10 (registriosa xxx). Hageja, I. V. hindab hagiavalduses korteriomandi maksumuseks 60 000 krooni ja väikeelamumaa maksumuseks 45 000 krooni.
  16. Hageja ettepanek ühisvara jagamise osas on: jätta hageja omandisse korteriomand maksumusega 60 000 krooni ning kostja omandisse väikeelamumaa maksumusega 45 000 krooni. Hageja on nõus maksma kostjale rahalist hüvitust PkS § 19 lg 4 kohaselt. MENETLUSE KÄIK
  17. Kohtuistungil 18.08.
  18. a kostja selgitas, et ta ei ole nõus hageja poolt määratud vara hindadega, sest korteri hind peaks olema 80 000 krooni ning väikeelamumaa hind mitte rohkem kui 15 000 krooni. Kostja leidis, et hageja võiks müüa talle kuuluva korteri Venemaal ja osta kostjale uue korteri, kus kostja elada saaks. Kostja seletas, et ta elab oma uue elukaaslase juures, nädalavahetustel käib ta abikaasa juures Aseris.
  19. Kohus määras ekspertiisi korteriomandi ja väikeelamumaa kindlakstegemiseks. Ekspertiisi teostas AS Ober-Hausi Kinnisvara. turuväärtuse
  20. Kohus tegi 18.08.
  21. a osaotsuse ja lahutas poolte abielu. KOHTUISTUNG
  22. Kohtuistungil 12.11.
  23. a hageja jäi nõude juurde jagada abikaasade ühisvara, jätta hagejale korteriomand ning kostjale väikeelamumaa ning määrata rahaline hüvitus poolele, kelle osa ühisvarast osutub väiksemaks. Hageja oli nõus, et hageja kanda jäävad tema poolt tasutud riigilõiv 10 000 krooni ja ekspertiisi eest tasutud 1 300 krooni. Hageja märkis, et ta elab korteris Kooli 8-55, mistõttu soovib korterit endale. Kostja käib korteris ainult puhkepäeviti. 2
  24. Kostja märkis, et soovib ühisvarast endale korteriomandit ning väikeelamumaa tuleks jätta hagejale. 95 000 krooni ei ole reaalne väikeelamumaa hind, üle 15 000 krooni selle vara väärtus ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  25. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriomand xxx ja väikeelamumaa Aseris aiandusühistus Aseri Keraamik Savi 10 on omandatud abielu ajal ja on abikaasade ühisvara. Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
  26. PkS § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda, PkS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks ning lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.
  27. Hageja taotleb ühisvara jagamist asjadena. Kostja ei ole nõus hageja poolt pakutud vara jagamisettepanekuga, samuti ühisvara hulka kuuluva väikeelamumaa turuväärtusega. Nii hageja kui ka kostja soovivad korteriomandit.
  28. Kohus leiab, et poolte ühisvara tuleb jagada asjadena, sest poolte halbu suhteid arvestades ei ole võimalik vara kaasomandisse jätta.
  29. Abikaasade ühisvara turuhinna määramiseks on korraldatud ekspertiis ning kohtule on esitatud eksperthinnangud. Kohus leiab, et eksperthinnangutest tulebki lähtuda ning asjade turuväärtus tuleb aluseks võtta, et ühisvara jagamine oleks õiglane ja tagaks abikaasade osade võrdsuse ning õiglase rahalise hüvituse poolele, kellele antava vara väärtus osutub väiksemaks tema osast ühisvaras. 13.
  30. Eksperthinnangu nr 34 207 kohaselt on korteriomandi Kooli 8-55 turuväärtus seisuga 25.09.
  31. a 70 000 krooni. 13.
  32. Eksperthinnangu nr 34 208 kohaselt on kinnistu Savi 10 AÜ Aseri Keraamik turuväärtus seisuga 25.09.
  33. a 95 000 krooni. 13.
  34. Kostja arvates ei ole väikeelamumaa väärtus suurem kui 15 000 krooni, kuid kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis vastavat väidet kinnitaks või ekspertarvamuse ümber lükkaks. Eksperthinnangust nähtub, et kinnistu suurus on 787 m2 ning sihtotstarve on elamumaa, kinnistu on hoonestatud (aiamaja (ehitusalune pind 48,7 m2, suletud netopind 51,7 m2, klaaskasvuhoone ja puidust kuur). Hindamisel on kasutatud võrdlusmeetodit (võrreldud on hinnatava objektiga samas või võrreldavas piirkonnas sarnaste kinnistutega tehtud müügitehinguid).
  35. Abikaasade ühisvara, mida kohtus jagatakse, turuväärtus kokku on 165 000 krooni (70 000 + 95 000). Seega on kummagi osa ühisvaras 82 500 krooni. 3
  36. Kohus jagab abikaasade ühisvara, jätab hagejale korteriomandi väärtusega 70 000 krooni ning kostjale kinnistu (väikeelamumaa) väärtusega 95 000 krooni. Kuna abikaasade ühisvara hulka kuulub üks korteriomand, siis on paratamatu, et üks abikaasadest jääb korteriomandist ilma. Samas on kostjal võimalik võõrandada kinnistu turuhinnaga ja saadud rahasumma eest osta soovi korral samas piirkonnas samaväärne korteriomand (Aseris). Kohus lähtub korteriomandi jätmisel hagejale sellest, et hageja kasutab korterit elamiseks ning see on tema elukoht. Riigikohus on 10.06.
  37. a lahendis 3-2-1-61-05 leidnud leidnud, et ühisvara jagades tuleb korteri jätmisel ühele või teisele poolele arvestada ka seda, kelle elukohaks vaidlusalune korter on (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-18-06) (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-61-05 ; http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10710,10714&tekst=RK/3-2-1-18-06 ).
  38. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele rahaline hüvitus PkS § 19 lg 4 alusel summas 12 500 krooni /95 000 – 82 500/. MENETLUSKULUDE JAOTUS
  39. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 2 000 krooni ning esitas menetlusabi taotluse ülejäänud riigilõivu tasumisest vabastamiseks (8 000 krooni). Kohus rahuldas menetlusabi taotluse osaliselt, lubades hagejal tasuda riigilõiv 8 000 krooni osamaksetena 12 kuu jooksul. Hageja on puudu jäänud osa riigilõivust tasunud (kokku tasunud riigilõivu 10 000 krooni).
  40. Ekspertiisi maksumus kokku oli 2 600 krooni. Hageja tasus ekspertiisi maksumusest 1 300 krooni. Kostja ekspertiisitasu deposiiti ette ei maksnud ning eksperdile teostati väljamakse 1 300 krooni ulatuses riigi vahenditest.
  41. Hageja ei soovinud menetluskulude väljamõistmist kostjalt või menetluskulude jagamist poolte vahel, seetõttu jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostjalt menetluskulude väljamõistmise riigi kasuks lahendab kohus eraldi määrusega. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.