tja Kxxxxxx Axxxxxxxx (end. Oxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) määratud esindaja vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi (AB Ann Saar, asukoht Küüni 7 Tartu 51004); Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 10.08.
tjat võõrandama temale kuuluvat ½ suurust mõttelist osa korteriomandist, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on xxxxxxxxx elamu korteriomanikud esitanud hagejale, kes on valitud nimetatud elamu valitsejaks, mitmeid kaebusi
tja kohta. Kaebuste kohaselt külastab
tja korterit pidevalt võõras rahvas, toimuvad joomingud, mille käigus lärmatakse, lõhutakse, rikutakse päeva- ja öörahu. Korteriomandikud märgivad, et selline olukord on muutunud väljakannatamatuks. Hageja leidis, et Kxxxxxx Axxxxxxxx käitumine takistab sellega teistel korteriomanikel oma korteriomandi sihipärast kasutamist. Hageja korraldas küsimuse arutamiseks korteriomanike üldkoosoleku 06.10.2008.a, mille päevakorras oli
tjale korteri võõrandamisnõude esitamine. Üldkoosolek ei olnud aga otsustusvõimeline, mistõttu toimus 13.10.2008.a korduskoosolek. Üldkooslek otsutas lähtudes korterioamndi seaduse § 14 lg 1 ja 2 p 1-3 esitada
tjale korteriomandi võõrandmise nõue ning kohustati
tjat võõrandama korteriomand hiljemalt 01.12.2008.a.
tjale on üldkoosoleku otsus teatavaks tehtud- hageja saatis
tjale kirja 17.10.2008.a koosoleku protokolliga.
tja korterit 01.detsembriks 2008.a ei võõrandanud, mistõttu hageja oli sunnitud esitama vastava nõude kohtule. Korteriomanike üldkoosolek on volitanud hagejat vajadusel esindama korteriomanikke
tja vastu kohustuse täitmise nõude menetlemisel ka kohtus.
tja vastuväited
tja Kxxxxxx Axxxxxxxx ise ei esitanud kohtule selgeid vastuväiteid. Istungil antud seletuses leidis ta vaid, et ei ole korteriomanike kodurahu rikkunud. Külas on käinud vaid üks endine töökaaslane ja vahel on pidusid ka olnud ning alkoholi tarvitatud. Kuna
tja ei saanud aru tema vastu esitatud nõuetest ning ei olnud ilmselgelt võimeline ise esitama vastuväiteid, määras kohus talle esindajaks advokaadi. Esindaja vaidles hagile vastu. Esindaja leidis, et korteriomanike korduskoosolek ei saanud
tjat kohustavat otsust vastu võtta. Esindaja leidis, et hageja on oluliselt rikkunud
Nimelt sätestab
lg 13, et nõude esitamise otsustavad 2 korteriomanikud häälteenamuse alusel.
lg 3 sätestatud korteriomanike häälteenamuse nõue on vastavuses põhiseaduses sätestatud omandi kõrgendatud kaitse nõudega. Korteriomanike häälteenamuse nõuet ei saa asendada korteriomanike koosoleku vastuvõtmise korraga
üldkoosoleku protokolli kohaselt on 19-st korteriomanikust olnud koosolekul vaid 6. 13.10.2008.a toimunud korduskoosolekul oli kohal vaid 3 isikut, kelle häältega otsus vastu võeti. Seega oli
tjale esitatud korteriomandi võõrandamise nõue ebaseaduslik ja see ei kuulunud täitmisele. Esindaja ei soovinud esitada vastuväiteid hageja poolt välja toodud
tja poolt korteriomaniku kohustuste rikkumiste suhtes. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
tjale kuulub ½ suurune mõtteline osa korteriomandi kinnistust asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx, reaalosa korterile 14/15, kinnistu registriosa nr 2270035 (t lk 9). Korteriomandiseaduse (edaspidi
) § 14 lg 1 sätestab, et juhul kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Rikkumised, mille puhul võib lõikes 1 nimetatud nõude esitada, on sätestanud sama paragrahvi lõikes 2: Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata sama seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Hageja väidete kohaselt on
tja rikkunud kõiki
Kohus leiab, et hageja on tõendanud vaid p 3 ja osaliselt p 1 sätestatud rikkumised- tõendamata on asjaolu, et
tja oleks rikkunud kõiki
sätestatud korteriomaniku kohustusi (s.h hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks). Hageja väidete kohaselt võib
tja olla rikkunud osaliselt § 11 lg 1 p 1 ja lg 2 sätteid, mida kohus käsitleb allpool. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et
tja oleks viivitanud majandamiskulude tasumisega üle kolme kuu. Nimetatud sätete rikkumist ei ole hageja tõendanud ega ka sõneliselt põhistanud, seega ei saa need olla ka nõude esitamise aluseks. Kohus leiab, et
tja on rikkunud teiste korteriomanike rahu ja takistanud sellega neil oma omandi kasutamist-
Samuti on
tja rikkunud osaliselt
lg 1 p 1- osas, mis puudutab kohustust kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustust, et korteriomanik peab tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut. Hageja väidete kohaselt on
tja pidevalt häirinud teisi korteriomanikkelubanud oma korteris tarvitada alkoholi, ning ka ise tarvitanud alkoholi, mistõttu on olnud häiritud naabrite öö- ja päevarahu, on toimunud lõhkumisi, ta on takistanud korteri kaasomanikul korterisse pääsemist, korteri ühisruumide (tualett) kasutamist.
tja esindaja nimetatud väidetele vastu ei vaielnud,
tja ise kinnitas, et tema juures on pruugitud alkoholi, kuid teiste rahu rikkumist ei ole toimunud. Hageja väited on tõendatud xxxxxxxxx korteriomanike 19.09.2008.a avaldusega, millele on alla kirjutanud 7 korteriomanikku
tja alkoholilembus ilmneb ka asjas läbi viidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist (t lk 49-51). Ekspert on märkinud, et
tjal esineb isiksusehäire alkoholist ja alkoholisõltuvus. Ekspert on ka märkinud, et
tjale piisab joobeks vaid 150 g viinast. Eeltoodust tulenevale leiab kohus, et on täidetud
Nõude esitamiseks tuleb korteriomanikel seda otsustada
- sätestatud korras.
lg 3 sätestab, et § 14 lg 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Korteriomanikud moodustavad korteriomanike ühisuse (
) ja kõik
alusel tehtavad või korteriomanike kokkulepetest tulenevad otsused, mis vajavad korteriomanike häälteenamust, võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul:
lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Nimetatud sätte kohaselt võetakse kõik korteriomanike häälteenamust vajavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Seega on põhjendamatud
tja esindaja väited, et
Nii
lg 3 kui § 17 lg 1 räägivad korteriomanike häälteenamusest ja tulenevalt
Korteriomanike üldkoosoleku kokku kutsumise, läbi viimise ja otsuste vastu võtmise kord on sätestatud
Kohus leiab, et otsus
tja kohustamiseks oma korteriomandi võõrandada vastab
Esitatud tõenditest nähtub, et valitseja on kokku kutsunud korteriomanike üldkoosoleku 06.oktoobriks 2008.a ja koosoleku päevakorras oli
tjale kuuluva korteriomandi võõrandamisnõude esitamine (t lk 13-14). Kuna üldkoosolek ei olnud lähtuvalt
lg 2 otsustusvõimeline, sest esindatud oli vaid 29,95% kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest, kutsuti lähtudes
Uus koosolek toimus 13.10.2008.a ja sellel otsustati esitada
tjale korteriomandi võõrandamisnõue (t lk 15-17).
tja esindaja on märkinud, et nimetatud otsus võeti vastu vaid kolme korteriomaniku häältega, mis vastab tõele. Samas sätestab
Kui kohalolijad on otsuse häälteenamusega vastu võtnud, on otsus kehtiv ka neile, kes koosolekul ei osalenudKOS § 8 lg 3. Ükski korteriomanik ei ole 13.10.2008.a toimunud üldkoosoleku otsust seaduses sätestatud korras vaidlustanud ja otsus on seega kehtiv. Otsuse kohaselt oli
tjal kohustus võõrandada oma korteriomand hiljemalt 01.12.2008.a.
tjale, kes ise koosolekul ei viibinud, on otsus teatavaks tehtud (t lk 20-22). Põhiseadus sätestab omandi puutumatuse § 32 lg 1: Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Kohus märgib, et
-s sätestatud kord ongi kehtestatud eelnimetatud Põhiseaduse sätte alusel ja annab alused ning menetluskorra vajadusel isiku omandi võõrandamiseks. Kohus märgib ka, et lisaks omandi puutumatusele sätestab põhiseadus ka teisi isikute õigusi- õigus omandi kaitsele on ka teistel korteriomanikel, samuti on neil õigus kodu ja tervise puutumatusele. Põhiseaduse § 10 sätestab, et põhiseaduse teises peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Seega ei ole ühe isiku omandi puutumas prioriteetne teiste korteriomanike õiguste suhtes ja seaduses sätestatud juhtudel võib seda õigust rikkuda- selleks annab aluse PS § 11 ja 32 lg 1 ja nimetatud põhimõtete rakendus
-s . Iga kord tuleb põhiseadusliku õiguse rikkumist 4 hinnata ja võrrelda seda teiste isikute õiguste rikkumisega. Kohus leiab, et käesoleval juhul kaaluvad teiste korteriomanike õigused üles
tja õiguse omandi puutumatusele.
lg 5 kohaselt juhul, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Käesoleval juhul on kohus eelpool hinnanud võõrandamisnõude aluseks olevaid asjaolusid ja leidnud, et nõue oli põhjendatud. Kohus leiab, et
tjale nõude täitmiseks antud tähtaeg oli mõistliku pikkusega.
tja nõuet ei täitnud, mistõttu tuleb
tja korteriomandi osa võõrandada täitemenetluse korras. Seega tuleb hageja nõue rahuldada. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses
tja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus määras 27.05.2009.a määrusega
tjale esindaja riigi kulul kohustusega hüvitada õigusabi tasu ja õigusabi kulud osaliselt: 50% tasust ja kuludest kuu jooksul alates lõpplahendi jõustumisest.
tjat esindanud advokaat Ahto Sirendi esitas kohtule taotluse õigusabikulude ja tasu hüvitamiseks, mille kohus rahuldas 28.08.2009.a määrusega ja hüvitas esindajale kulud 3964.80 krooni suuruses summas. Esindaja tasu makstakse välja riigivahenditest. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb
tjalt sisse nõude temale riigi õigusabi korras antud õigusabiteenuse tasu ja kulud vastavalt kohtu 27.05.2009.a määrusele ja riigi õigusabi seaduse §-le 26. Kohus annab täimiseks tähtajad ja selgitab, et juhul, kui
tja ei tasu õigusabikulusid tähtaja jooksul, saadetakse lahend sundtäitmisele. Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.