) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus tõlgendab hageja 08.12.2008 avaldust selliselt, et hageja palub kostjalt välja mõista viivised sellises ulatuses, et hageja ei peaks tasuma täiendavat riigilõivu, s.o võrdselt põhinõude summaga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlg 881 774,23 krooni ja viivised 881 774,23 krooni, kokku 1 763 548,46 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 34 750 krooni tuginedes kuni 31.12.2008 kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg-le 1 ja lisale 1 ning lepingulise esindaja kulud summas 13 380 krooni tuginedes TsMS §-le
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.