2-09-5381/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks

1. juuni 2009.a. Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-5381 Tsiviilasi V L(L, isikukood xxx, elukoht xxx) hagi J L (isikukood xxx elukoht xxx) vastu elatise suuruse vähendamiseks ja elatise võlgnevusest vabastamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja V L Kostja J L esindajad Tõlk M Krestinova Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2009.a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Muuta Harju Maakohtu 25.03.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-4673 välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista V L elatis J L kasuks poeg V L(L, sünd xxx) täisealiseks saamiseni pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära alates 01.02.
6. Jätta V L vabastamata elatise võlgnevuse tasumisest summas 41 849 krooni.
7. Menetluskulud jätta poolte kanda.
8. Välja mõista V L riigilõiv 7 500 krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 10.02.2009 esitas hageja nõude vähendada temalt välja mõistetud elatise suurust 1 700 kroonini kuus ning vabastada ta elatise võlgnevusest summas 41 849 krooni. Hagejalt on elatis summas 3 800 krooni välja mõistetud Harju Maakohtu 25.03.2008 tagaseljaotsusega poeg V ülalpidamiseks. Hageja ei ole võimeline kohtuotsust täitma. Seoses majanduskriisiga vähenes hagejal töö ning palk. Alates 31.01.2009 lõppes hagejal tööleping ning hageja on töötu. Hagejal on sündinud ka teine laps – V K . Hageja elab perega isale kuuluvas korteris ning tekkinud on kommunaalteenute võlad, hagejal on ka väikelaen. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Kostja viibib lapsehoolduspuhkusel. Laps on lasteaia järjekorras. Juulist 2007- aprillini 2009 töötas hageja mitteametlikult. Ajal, mil hageja elatist ei tasunud, oli laps kostja isa ülalpidamisel. Kostja elab oma isa korteris ning korteril on kommunaalteenuste võlg. Kostja ja lapse igakuised ülalpidamiskulud on 8 870 krooni. Kostja on nõus ootama hageja majandusliku olukorra paranemist. Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohtu 25.03.2008 otsusega on hagejalt välja mõistetud elatis 3 800 krooni kuus poeg V ülalpidamiseks. Hageja palub elatise suurust vähendada 1 700 kroonini kuus ning vabastada teda elatise võlgnevusest summas 41 849 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 ja 3 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kuivõrd elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse mõlema vanema varalist seisundit, kuulub elatise suurus korrigeerimisele, kui ühe vanema varanduslik seisund muutub. Käesoleval juhul on hageja esitanud tõendi, et ta on töötu. Sellega seoses on hageja sissetulek vähenenud. Hagejal on õigus taotleda elatise suuruse vähendamist. Vaidlus ei käi selle üle, kas hagejalt elatis välja mõista, sest elatis on juba välja mõistetud. Vaidlus käib selle üle, milline peaks olema elatise suurus. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on hageja töötu, kostja on lapsehoolduspuhkusel. Hagejal on sündinud teine laps, keda hageja peab ülal pidama. Mõlemad pooled elavad vanematele kuuluvas eluruumis, millel on tekkinud kommunaalteenuste võlg. Hageja on esile toonud, et tal on ka võetud väikelaen. Hageja palub vähendada elatise suurust 1 700 kroonini kuus. Kohus leiab, et arvestades hageja majandusliku seisundi muutumist võrreldes varasema kohtuotsusega (hageja töökoha kaotus) on põhjendatud elatise suuruse vähendamine. Samas ei nõustu kohus hageja poolt pakutud määraga. Nimelt palub hageja välja mõista elatis, mille suurus on väiksem kui seadusega kehtestatud minimaalne määr. Kohus ei pea seda aga põhjendatuks. Kohus leiab, et elatise suurust tuleb vähendada seadusega sätestatud minimaalse määrani, s.o pooleni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Asjaolu, et kostja ei tööta, ei anna kohtule õiguslikku alust elatist alla minimaalse määra vähendada. Selliseks asjaoluks oleks püsiv töövõime kaotus vm erandlik olukord. Kohus leiab, et töövõimeline isik peab olema suuteline tasuma elatist minimaalses määras. Tähendust ei oma poolte kommunaalteenuste võlgnevus, kuna see ei vabasta vanemaid lapse ülalpidamiskohustuse kandmisest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2 Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimumelatise summa ühele lapsele praegu 2 175 krooni. Kui muutub kuupalga alammäär, muutub ka vastavalt elatise suurus. Hagi on esitatud 10.02.2009, kohus muudab elatise suurust alates 01.02.
9. Hageja palub end vabastada elatise võlgnevusest summas 41 849 krooni. Kohus ei pea seda nõuet põhjendatuks ning jätab selle nõude rahuldamata. Mõlemad vanemad on kohustatud last üleval pidama. Kohtul puudub alus vabastada üht vanemat lapse ülalpidamisest ning jätta ülalpidamine teise vanema kanda ainuisikuliselt. Samuti puudub põhjendus vabastada hageja elatise maksmisest ajal, mil ta käis tööl ja sai palka. Kui vanema sissetulekud vähenevad selliselt, et ta ei suuda tasuda väljamõistetud elatist, tuleb kohe esitada kohtule avaldus elatise suuruse vähendamiseks, nagu hageja on seda praegu teinud. Tagantjärgi ei pea kohus elatise võlgnevusest vabastamist käesoleval juhul võimalikuks. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, vähendab elatise suurust seadusega sätestatud minimaalse määrani, ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda. Kohus on hagejale 27.03.2009 määrusega andnud menetlusabi ja vabastanud teda riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Hagi rahuldati osaliselt. TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Hagi rahuldamata osalt tuleb riigilõiv hagejalt välja mõista. Hageja palus elatist vähendada 3 800 kroonilt 1 700 kroonini. Kohus vähendas elatist 2 175 kroonini. Hagihind rahuldamata osalt moodustub TsMS § 129 lg 2 alusel (2 175 – 1 700 x 9) 4 275 krooni, millele lisandub TsMS § 134 lg 1 alusel elatise võlgnevusest vabastamise hagihind 41 489 krooni. Hagihind on seega (4 275 + 41 489) 45 746 krooni, millelt kuulub riigilõivu seaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 7 500 krooni. Riigilõiv nimetatud summas kuulub hagejalt riigi kasuks väljamõistmisele. Meelis Eerik Kohtunik 3