). Kohtule esitatud arvetega 30366, 31658, 32957, 34256, 35546, 38154, 39387, 40614, 41821 ning AR väljavõttega on tõendatud, et perioodil 01.08.2008.a – 01.09.2009.a on AR tasunud C OÜ-le Xxx asuvale korterile osutatud teenuste eest kokku 18 530,39 krooni. Arvetega nr 42908 /15.09.2009 ja 43953 /14.10.2009.a ning maksekorraldustega on tõendatud, et perioodil 17.09.2009.a – 19.10.2009.a on AR tasunud C OÜ-le Tallinnas, Xxx asuvale korterile osutatud teenuste eest 22 71,20 krooni.
kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Vastavalt
lg 1 kasutaja peab kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Kostja väiteil ei ole hageja talle kinkelepingu objekti üle andnud ning seega ei saa nõude alusena tugineda
§-le 391. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et enne kinkelepingu sõlmimist kuulus korteriomand kostjale ja valduse faktilist üleandmist ei toimunud. Pooled on korteriomandi tasuta kasutamises kokku leppinud ja kostja on hagejale kuuluvat korterit tegelikult tasuta kasutanud. Poolte vahel puudub kokkulepe, mille kohaselt oleks hageja kohustatud tasuma Tallinnas, Xxx asuva korteri kasutamisega seonduvad kommunaalkulud. Kohtu hinnangul ei muuda poolte vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingut tasuliseks asjaolu, et kasutaja tasub talle eseme kasutamisel osutatud teenuste eest. Käesoleval juhul on eseme kasutamisel osutatud teenusteks kommunaalteenused. Ka Riigikohus on oma 14.04.2005.a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-129-05 märkinud, et tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma elamu kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid. Seega on kostjal kohustus tasuda kommunaalteenuste eest.
kohaselt isik, kes on täitud teise isiku kohustuse, olenemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuse hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustustest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja on kohtule esitatud arvete ja AR väljavõttega ning maksekorraldustega tõendanud, et AR on hageja eest tasunud kostja asemel kostja kasutuses oleva korteri kommunaalteenuste eest kokku 18 530,39 krooni ning hageja on kostja eest tasunud kommunaalmakseid summas 2271,20 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et tema on toimikumaterjalide hulgas olevaid arveid kasvõi osaliselt tasunud. Seega on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 20 051,59 krooni.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahu tekitamise eest vastavalt seadusele. 3 Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 750 krooni. Kõnealune nõue tuleneb asjaolust, et maksekäsu kohaselt oli hageja kohustatud C OÜ-le hüvitama ka maksekäsu kiirmenetlusega tekkinud menetluskulud 750 krooni ulatuses. Hageja poolt esitatud arvega nr 38154 ja AR väljavõttega on tõendatud, et AR on hageja eest tasunud C OÜ-le riigilõivu 750 krooni. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on hagejat teavitanud oma otsusest kommunaalkulusid mitte tasuda ning andnud seega hagejale kohtuvälise võimaluse kommunaalteenuste võlgnevuse tasumiseks C OÜ-le. Kohtu hinnangul on kostja omapoolse kohustuste mittetäitmisega tekitanud hagejale kahju kohtukulude hüvitamise kohustuse näol. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 750 krooni. Hageja on esitanud ka nõude tuvastada, et kostja on kohustatud tasuma maja haldaja poolt esitatud arvete alusel Xxx korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud ka edaspidi. TsMS § 368 lg 1 alusel on hagejal õigus esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagi asjaoludest tulenevalt võib niisugust hageja huvi eeldada, mistõttu ka nimetatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.