Obsah (9)

§ 174§ 1741§ 428§ 429§ 432§ 150§ 173§ 168§ 175

Tsiviilasi nr 2-07-56768 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2009. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 1741lõige 4).

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi Margus Saarepera vastu 6 731,20 krooni väljamõistmiseks. 24.07.2009. a saabus Tartu Maakohtusse hageja avaldus hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lõikes 3 sätestatust teavitas kohus 13.08.

1. a kostja esindajat hagist loobumise avalduse esitamisest, määrates seisukoha esitamiseks tähtaja 24.08.
2. a. 18.08.
3. a esitas kostja omapoolse kirjaliku seisukoha, milles teatas, et kostja nõustub asja menetluse lõpetamisega seoses hageja poolt hagist loobumisega. Samas palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 3 500 krooni (esindaja õigusabikulud), mis kanda Siiri Rätsep’a kontole nr
4. 30.09.
5. a edastas kohus hagejale kostja kirjaliku seisukoha, paludes hagejalt seisukohta kostja menetluskulude osas. Hageja esitas 29.10.
6. a kostja menetluskulude suuruse kohta vastuväite, milles leidis, et hagejalt nõutav summa ei vasta reaalselt tehtud töömahule, kuna tegemist ei ole keeruka ja aeganõudva tsiviilasjaga, mistõttu on menetluskulu põhjendamatult suur. Hageja peab kostja menetluskulusid põhjendatuks maksimaalselt 2 500 krooni ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 428

lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist.

§ 429

lõike 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled on kinnitanud kohtule, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 150

lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõivust pool, kui hageja loobub hagist. Julianuse Inkasso Agentuur AS on 27.12.2007. a tasunud riigilõivu summas 250 krooni. Riigilõiv palutakse tagastada OÜ Aktiva Finants kontole.

§ 150

lõike 2 punkti 2 alusel kohus tagastab OÜ Aktiva Finants kontole nr 332066230003 riigilõivu summas 125 krooni.

§ 173

lõike 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lõike 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist ilma, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, seega jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda.

§ 1741

lõike 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades kohtule menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavad dokumendid. Kostja menetluskulud on kujunenud juriidilisest nõustamisest maksekäsu kiirmenetluses (tutvumine nõude ja algmaterjalidega ning juriidiline konsultatsioon) summas 1 000 krooni ja hagimenetluses (hagimaterjalidega tutvumine, juriidiline konsultatsioon ja kirjaliku vastuse koostamine) summas 2 500 krooni, kokku seega 3 500 krooni. Tulenevalt

§ 175

lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja esindaja õigusabikulud summas 3 500 krooni ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud makseettepanekule omakäelise vastuväite 22.07.

1. a, samas kui arve-kviitungil nr 8/08 on märgitud kuupäevaks 05.08.
2. a. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning kostja lepingulise esindaja poolt tehtud töö mahtu, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele, hagimenetluses kantud kulusid summas 2 500 krooni. Väljamõistetud menetluskulu tuleb kanda Siiri Rätsep’a kontole nr
3. Kohtunik 2