lg.1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust,mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuste kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. 3
lg.1 järgi on tüüptingimus tühine,kui see lepingu olemust,sisu,sõlmimise viisi,lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult ,eelkõige siis,kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud,või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
lg.2 esimese lause järgi ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse ,kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt,et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Vaidlusaluse lepingu p. 12. 1 kohaselt saab lepingu lõpetada ,teatades selles ette 12 kuud.Arvestades asjaolu ,et nimetatud lepingu näol on tegemist vallasasja tähtajatu üürilepinguga ,mille vastavalt
lg.3 võib kumbki lepingupool üles öelda ,teatades sellest ette vähemalt kolm päeva ,on lepingu p.12.1 toodud tüüptingimus tühine. Lepingu nimetatud punktis märgitud lõpetamisest etteteatamise tähtaega järgides ei oleks üürilevõtjal võimalik tähtajatut üürilepingut rikkumata lõpetada lepingut näiteks 2,3,11 kuu möödumisel lepingu sõlmimisest.Soovist tähtajatut lepingut lõpetada aasta möödumisel tuleks sellest ette teatada juba lepingu sõlmimisel.Kohtu hinnangul on selline tüüptingimus vastuolus seadusega , ebamõistlik ja sellest tulenevalt tühine.
lg.3 p.5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige lepingutingimus,kus nähakse ette,et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuste kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Vaidlusaluse lepingu p.13.2 kohaselt ,kui üürilevõtja lõpetab lepingu eespool osutatud põhjusteta või jätab kohustused täitmata ,tasub ta üürileandjale hüvitist 12 kuu eest esitatava arve summaga. Ehkki lepingust ei tulene ,milliste põhjuste olemasolul oleks võimalik üürileping lõpetada hüvitist maksmata või milliste lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest hüvitist nõutakse,on kohtu hinnangul punktis 13.2 sätestatuga vaieldamatult rikutud oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu üürilevõtja kahjuks,mistõttu nimetatud tüüptingimus on tühine. Kohtu hinnangul on ainetu hageja väide selle kohta ,et kuna kostjal puudus lepingu lõpetamiseks põhjus ,siis on ta kohustatud tasuma hüvitist lepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest. Hageja tunnistaja EK,kelle ülesandeks oli lepingute sõlmimine muutmine lõpetamine,ütluse kohaselt tuli tasuda hüvitist ennetähtaegse lepingu lõpetamise eest.Hüvitis pidi olema kompensatsiooniks kadunud ja kasutamiskõlbmatute riiete eest.Samas kinnitab tunnistaja,et tegemist oli tähtajatu üürilepinguga. Hageja ei ole aga millegagi põhjendanud ,kuidas on võimalik tähtajatut üürilepingut lõpetada ennetähtaegselt. Tunnistaja LT ütluste kohaselt enne tööriiete tagastamist teatas hageja ,et lepingu vastava punkti kohaselt on kostja kohustatud maksma hüvitust.Eestikeelse lepingu allkirjastas kostja inglise keelt kõnelev esindaja JC,kelle jaoks oli esmatähtis arvete maksmise tähtaeg.Kostjale tõlgitud lepinguteksti ei esitatud. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole väidetavalt talle tekitatud kahju tõendanud. 4 Hageja nõue hüvitise ,millega hageja soovib katta kulud,mis on väidetavalt tekkinud seoses ennetähtaegse koostöölepingu lõpetamise ja püsikliendi kaotusega ,saamiseks ,on alusetu ,põhjendamata ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti,seega hageja. TsMS § 174 lg 1 sätestab,et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ,milles on näidatud kulude koosseis. Mare Kõlvart kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.