Obsah (9)

§ 4891§ 62§ 67§ 422§ 149§ 663§ 489§ 150§ 172

Tsiviilasi nr 2-08-48741 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2009. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08

) § 67 lõige 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Selle sätte kohaldamise üks eeldus – tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha – on täidetud. Nimelt määruse tegemise ajal kehtinud

§ 4891

lõike 1 järgi võis võlgnik esitada maksekäsu peale 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. 31.08.

1. a kohtumäärusest (tl 10) nähtub, et kohus ise on andnud võlgnikule võimaluse esitada maksekäsu peale määruskaebus kolme nädala jooksul. Seega on kohus ise eksinud kaebetähtaega määrates ja lähtunud enne 15.07.
2. a kehtinud redaktsioonist. Toimikus olevast väljastusteatest (tl 15) nähtub, et võlgnik sai maksekäsu isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 21.09.
3. a.

§ 62

lõike 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha 2 tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse määruskaebus kohtule tähtaegselt esitatuks, kui see on tähtaja jooksul kohtusse saabunud ehk antud juhul määruses näidatud tähtajast lähtudes 12.10.

1. a hiljemalt kell 24.
2. Määruskaebus on kohtusse saabunud 13.10.
3. a (tl 33), seega seaduses sätestatud tähtaja möödudes, mistõttu ei ole menetlusosalisel võimalik enam menetlustoimingut teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas

§ 67lõike 1 kohaldamise teine eeldus – mõjuva põhjuse olemasolu – on täidetud.

Võlgniku väitel tingis määruskaebuse hilinemisega esitamise kohtust saadud ekslik informatsioon. Oma väite kinnitamiseks on võlgnik esitanud kohtule kirjavahetuse võlgniku esindaja ja kohtu vahel (tl 36, kordub tl 43). Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda

§ 422

lõikes 1 sätestatust, kuid viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Mõjuv põhjus

§ 67

lõike 1 järgi tähendab ka seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Kuigi võlgnik ei ole tähtaja ennistamise avalduses toonud välja, et tal oleks esinenud mõjuv põhjus menetlustoimingu tegemata jätmiseks

§ 422

lõike 1 mõttes (enda ootamatu haigestumine, lähedase ootamatu raske haigus, liikluskatkestus), leiab kohus, et kohtu enda sellekohane kinnitus, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on 13.10.2009. a, on objektiivseks põhjuseks, mis tingis määruskaebuse õigeaegselt esitamata jätmise. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul oli mõjuv põhjus menetlustähtaja järgimata jätmiseks, mistõttu tuleb tema avaldus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldada. Kohus loeb määruskaebuse tähtaegselt esitatuks.

§ 149

lõike 5 esimese lause kohaselt tagastatakse menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral kautsjon kohtumääruse alusel. Advokaadibüroo Valge & Uiga on 22.10.2009. a tasunud kautsjoni 250 krooni. Kuna kohus rahuldas võlgniku avalduse menetlustähtaja ennistamiseks, tuleb kautsjon

§ 149

lõike 5 alusel tagastada.

§ 663

lõige 4 sätestab, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Kohus on selgitanud võlgnikule

§ 489

lõikes 5 sätestatut, mille kohaselt on määruskaebuse esitamine võimalik üksnes

§ 4891lõikes 2 nimetatud juhtudel.

Võlgnik on määruskaebust esitades tuginenud asjaolule, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu (

§ 4891lõige 2 punkt 3).

Kohtule esitatud maksekorraldustest (tl 16-19) nähtuvalt on võlgnik tasunud perioodil 07.12.

1. a kuni 14.08.
2. a Tele2 Eesti AS-le kokku 26 960,70 krooni. Avaldaja on vastuses määruskaebusele kinnitanud, et tegelikkuses oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal võlgniku põhivõlg 10 960,67 krooni 15 900,67 krooni asemel ja et käesoleval ajal on kogu nõudest tasumata veel 9 999,97 krooni. Kohus leiab, et kuna võlgnik oli enne maksekäsu tegemist rahuldanud osaliselt maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse, siis oli maksekäsk tehtud nõude kohta, mis oli selgelt põhjendamatu ning seetõttu tuleb maksekäsk tühistada. Maksekäsu tühistamine ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses (

§ 4891lõige 4).

Kuivõrd määruskaebus rahuldati, siis tuleb määruskaebuse esitajale

§ 150lõike 1 punkti 5 alusel riigilõiv tagastada.

Asja materjalidest nähtuvalt (tl 32) tasus Advokaadibüroo Valge & Uiga 13.10.2009. a võlgniku eest riigilõivu 400 krooni, mistõttu tagastab kohus riigilõivu selle maksjale.

§ 172lõike 9 alusel jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse kulud avaldaja kanda.

Kohtunik 3