) § 1 lg2 alusel õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Poolte abielu sõlmimise kohta on vastav akt koostatud Indias.
Perekonnaseisuametis võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis.
lg1 p3 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, siis ei ole perekonnaseisuasutus pädev poolte abielu lahutama.
MS § 102 lg1 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on lõike üks kohaselt abielu lahutamine. Sama sätte lõige kaks kohaselt Eesti kohus võib abielulahutusasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. TsMS § 102 lg 3 kohaselt, kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Hageja H V oli abielu registreerimise ajal ja on käeoleval ajal Eesti Vabariigi kodanik. Hagejal ja kostjal ei ole ühiseid lapsi. Hageja perekonnanimeks pärast lahutust tuleb jätta vastavalt Perekonnaseaduse §-le 31 tema senine perekonnanimi „V“. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 403 lg ; 435; 438-442 ja 632 lg 1. Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.