Obsah (8)

§ 635§ 637§ 655§ 195§ 113§ 636§ 188§ 196

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 12. november 2009 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-23426 Hagi ese OÜ

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja Kostja vahel puudub vaidlus selle üle, et 18. septembri 2007.a lepinguga kokkulepitud tulemus jäi saavutamata. Kostja ei esitanud töö valmimise ja kvaliteedi osas ühtegi pretensiooni.

636 lg 1 esimese lause kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Samuti puudub Hageja ja Kostja vahel vaidlus selle üle, et Hageja poolt on tehtud töö üle andmata või Kostja poolt vastu võtmata.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Hageja on peale töö valmimist esitanud Kostajele arve, mille koheselt tasumist on Kostja kinnitanud ka. Tellimuslepingu nr. 200709-07 kohaselt on töö maksumus 7 050 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, seega kokku 8 319 krooni. Kostja ei ole tasu maksmise kohustust täitnud.

§ 655lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha lk 3 arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Tellimuslepingu nr. 200709-7 punkti 5.1. kohaselt juhul, kui Tellija loobub lepingust, on Täitjal õigus nõuda tasu maksmist teostatud töö ulatuses, kuid mitte vähem, kui 50% kokkulepitud tasu suurusest.

§ 195

lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja poolt on kokkulepitud töö Kostjale üle antud kokkulepitud ulatuses. Seega tulenevalt

655 lg-st 1 on hagejal õigus nõuda kokkulepitud tasu (8 319 krooni), millest ei saa midagi maha arvestada, kuna ei ole ta lepingu ülesütlemise tõttu midagi kokku hoidnud ega oma töö jõu teistsuguse kasutamisega omandanud või oleks võinud mõistlikult omandada.

§ 195

lg 2 kohaselt Kostja kohustus maksma kokkulepitud tasu jääb kehtima, kuna see tekkis enne lepingu ülesütlemist.

113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja kohustus muutus sissenõutavaks

1. novembril 2007.a. Kokkuleppe kohaselt viivise määr on 0,5% päevas. Kostja on kohustuste sissenõutavaks muutmisest,
2. novembril 2008.a kuni 15.05.2009.a viivitanud 505 päeva. Tuginedes

§ 113lg-le 1 moodustavad viivised 21 005,48 krooni.

Viiviste arvestus on järgmine: 8 319 krooni * 0,5% * 505 päeva = 21 005,48 krooni. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt viivised ei tohi ületada põhisummat. Hageja palub viivised välja mõista põhisumma ulatuses, ehk 8 319 krooni. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes

§§ 635lg 1, 636 lg 1, 637 lg 3, 655 lg 1, 195 lg 2, 113 lg 1, Ts

MS §-le 162, § 407 palub hageja:

1. Välja mõista Juristica OÜ-lt OÜ Webfactory kasuks 8 319 krooni põhivõlana;
2. Välja mõista Juristica OÜ-lt OÜ Webfactory kasuks viivist 8 319 krooni kõrvalnõudena.
3. Jätta menetluskulud OÜ Juristica kanda.
5. 2009 müüs hageja oma nõude Akord Inkassole. Hageja ei ole esitanud taotlust hageja asendamiseks või kaasamiseks kolmanda isikuna. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole hageja talle kokkulepitud tööd üle andnud (

§ 636lg.

1). Seega rahalise kohustuse täitmise nõudmine on ebaõige.

2. 2009 teatas kostja hagejale lepingu ülesütlemisest. Kostja leiab, et ei saa tööd sellisel kujul vastu võtta, kuna tegemist on kostja lehe kujutisega, mis ei avalda informatsiooni kostja kohta. Seega ei ole hageja suutnud tööd üle anda, millega rikkus lepingu punkte 1.4, mille kohaselt toimub üleandmine kirjaliku üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamisega ja 2.1, mille kohaselt lepingu objektiks on kodulehe loomine ja selle töölepanek Tellija (kostja) poolt määratud serveris. lk 4 Lepingu p. 4.3 tulenevalt kohustus kostja maksma hagejale tasu 7 tööpäeva jooksul peale kodulehe üleandmist. Seega on hageja nõue õigustühine ja vastuolus lepingu ja seadusega. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et
4. 2007 on pooled sõlminud tellimislepingu nr. 200709-7 /t.l. 5/(edaspidi leping), millega kostja Juristica OÜ tellis hagejalt Webfactory OÜ valmislahenduse kodulehele. Tegemist on töövõtulepinguga (

§ 635) Lepingu objektiks oli lepingu p.

2.1 järgi kodulehe loomine ning selle töölepanek Tellija poolt määratud serveris. Lepingu objekti hind kokku oli 7050 krooni, millele lisandus käibemaks 18 %. Lepingu p. 1.5 kohaselt oli kodulehe valmimise tähtaeg määratud lepinguosas „Tähtaeg“, e. 05. 10. 2007.a. Lepingu p. 1.4 järgi pidi kodulehe üleandmine toimuma kirjaliku üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamisega

§ 636lg.

1 järgi peab töövõtja (hageja) tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. Küsimus on, kas hageja töövõtjana on tellitud töö kostjale üle andnud. Kostja väitel ei ole talle kodulehte nõuetekohaselt üle antud, kuna üleandmis-vastuvõtmis akti ei ole allkirjastatud. Hageja esitas kohtule kirjavahetuse, mis kajastab pooltevahelist suhtlemist lepingu täitmise ajal /t.l. 7-15/.

1. oktoobril 2007 on hageja saatnud kostjale e.kirjaga lingi, millelt on võimalik tutvuda kostja kodulehega ja see on http://projektid.veebitehas.ee/peoabi/ . Lingi avamisel on näha vaid selle kujunduslik pool, sisulist osa avada ei õnnestu. Läbirääkimised kodulehe üle on käinud ka novembris 2007 ja
2. novembril 2007 on hageja teinud ettepaneku koduleht kasutusse võtta /t.l. 14/.
3. novembril 2007 edastas hageja kostjale arve /t.l. 17/ teatega, et peale arve tasumist tõstetakse koduleht üles ja siis saab asuda andmete salvestamise juurde. Lepingu p. 4.3 järgi pidi kostja tellijana maksma hagejale lepingujärgse tasu 7 päeva jooksul peale kodulehe üleandmist. Viimati märgitud kirjast selgub, et arve esitamise ajaks ei olnud tellitud kodulehte üle antud ja osa lepinguga ettenähtud töödest oli tegemata (sisuhaldussüsteem, kodulehe installeerimine kliendi serverisse, kasutusjuhend ja koolitus jne)

§ 637lg.

5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. lk 5 Kostja arvet ei maksnud ja

1. jaanuaril 2008 andis hagejale üle serveri andmed, kuhu koduleht panna /t.l. 19/. Hageja kodulehte üle ei andnud. Kuna kodulehe sisulist osa tegelikult ei õnnestunudki vaadata, annab see kostjale aluse maksmisest keeldumiseks.
2. jaanuaril 2009 teatas kostja, et peoabi osakond lõpetab tegevuse. Võlaõigusseaduse § 188, 195 ja 196 alusel ütles kostja lepingu üles.

§ 188lg.

1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

§ 188lg.

2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

§ 196lg.

1 järgi kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

§ 196lg.

2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel, e 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;.

§ 636lg.

4 järgi, kui töövõtja on tarbijatöövõtu puhul jätnud asja tellijale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. Lepingu p. 6.1 järgi oli kostjal tellijana õigus lepingust loobuda ilma tasu maksmata, kui kodulehe loomise tähtaega ületatakse rohkem kui 30 päeva. Kuna hageja ei ole kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni (rohkem kui aasta peale lepingu tähtaega

2. 2007) suutnud tellitud toodet üle anda ja ei suutnud anda ka garantiid, et koduleht tõepoolest n. ö käivitub, oli kostjal olemas alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja lepingust tulenevalt õigus leping üles öelda ilma tasu maksmata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 160 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder