lg 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks, kuid antud juhul ei ole oluline andmete avaldamise õiguspärasus, kuna ümberlükkamise kohustus on seadusest tulenev objektiivne kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (kohaldamisele ei kuulu seega
). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi, kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele või kas avaldaja andis hagejale võimaluse vastuartikli kirjutamiseks (
Kuivõrd hageja on selgitanud hagiavalduses, millised andmed on valed, toob kohus need käesolevaga ära ja analüüsib nende tõendatust järjekorras. Nimetatud väideteks on 26.09.2007.a korteriühistu üldkoosolekul: - Korteriühistu liikmete võlgnevus tänase päevaga on rohkem kui 60 000 krooni. Neid andmeid annab pank. Need andmed on võetud pangast ja need on ametlikult kinnitatud andmed. - T ja D ei maksa üüri (ilmselt peab andmete avaldaja silmas, et tegemist on võlglastega). Arvestusest korteriühistu võlglaste kohta (I kd, tl 42) nähtub, et üks päev enne üldkoosolekut toimunud arvestuse kohaselt olid korteriühistu liikmed ühistule võlgu 40’296,26 krooni ja korteriomanikud T ja D ei olnud võlglased. Kostja ei ole tõendanud, et koosoleku päeva seisuga olid tal teised andmed ja et need andmed nähtusid pangast. Nimetatu ei nähtu ka kostja poolt esitatud tabelist (I kd, tl 160), kuna tõendist ei nähtu, mis asjaoludel see on koostatud ja asjaolu, et selles toodud andmed kajastavad kommunaalkulude võlgnevust koosoleku toimumise ajal. - Ühistu liige T ei maksa elektri eest nii nagu teised ühistu liikmed vastavalt arvetele ja see kulu jääb korteriühistu liikmete kanda. Nimetatud väidet pole kostja tõendanud. - Lisaks laenule püstikute kahe seinte soojustamiseks, mida võeti 80’000.- kr, dokumentide järgi kulutati selleks 980’000.- kr ja V võttis selleks 180’000.- kr remondi alt, soojustuse fondist. Arvetega (I kd, tl 43-47) loeb kohus tõendatuks, et OÜ V esitas hagejale arved summas 355’000.- kr ja 100’000.- kr, V OÜ summas 55’000.- kr, 100’000.- kr ja 180’000.- kr. Raamatupidamisprogrammi väljavõttega (I kd, tl 48), maksekorraldustega (I kd, tl 49-50) loeb kohus tõendatuks, et need arved on tasutud. Nimetatud tõenditest nähtub, et seinte soojustamiseks kulus 790’000.- kr. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. - Möödunud aastal võttis ühistu laenu 1’800’000 kr, remondiks kulutatu vaid 1’410’000.kr. 5 Viimatinimetatud väidet on kostja korranud 27.11.2007.a korteriühistu revisjoni liikmetele 05.12.2007.a üleantud kirjalikus avalduses (I kd, tl 52-57). Oma hilisemas kirjalikus avalduses väidab kostja, et vahesummat 390’000.- kr on kasutatud mitteotstarbeliselt. Korteriühistu majandusaasta aruandes (I kd, tl 58-93) sisaldub audiitori aruanne, mille kohaselt kontrolliti katuse kapitaalremondi teostamise dokumente ja vormistust, lepinguline eelarve maht oli kokku 1’735’166,40 kr, aruande aastal teostati sellest kokku 1’635’166,10 kr väärtuses remonttöid ja ühistu arvelt teostati väljamakseid 1’410’064,60 kr. Ülejäänud tööd summas 353’101,80 kr on tasutud 2007.a. Nimetatut kinnitavad ka arved ja maksekorraldused (I kd, tl 94-112). Vastupidist pole kostja tõendanud. Kostja enda poolt koostatud tabel (I kd, tl 164) ei ole tõendina arvestatav, kuna sellest ei nähtu, kuidas kostja on algandmed saanud. Kõigi käsitlemist leidnud kostja poolt andmete avaldamine on tõendatud üldkoosoleku protokolliga (I kd, tl 17-37).
lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanud nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja on ise hagiavalduses esile toonud, et andmed avaldati üldkoosolekul ja 05.12.2007.a revisjonikomisjonile üleantud aktis. Seega tuleb need ka samamoodi ümber lükata üldkoosoleku ja hageja nõue andmete ümberlükkamiseks nimetatud osas põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Lisaks palub hageja kohustada kostjat lõpetama valeandmete levitamise korteriühistu juhatuse tegevuse kohtaja oma õiguste pahauskse kasutamine korteriühistu koosolekutel. Hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja nimelt osas, milles hageja on kostjapoolse õiguste rikkumise esile toonud – hagis esile toodud konkreetset valeandmete avaldamine. Nimetatud osas saab nõue kuuluda rahuldamisele (
Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et lubatav ei ole kohtulahend, mille resolutsioon keelaks kostjal abstraktselt igasugune õiguste rikkumine, kuna selline otsus ei oleks täitmiseks piisavalt määratletav ning selline lahend ei oleks põhjendatud ka
Lisaks sekkuks kohus sellega põhjendamatult isiku väljendusvabaduse õigusesse. Samamoodi on liialt abstraktne nõue oma õiguste pahauskse kasutamise lõpetamiseks. Nimetatud nõue ei ole täitemenetluses täidetav. Tulenevalt asjaolust, et hageja on piisava selgusega esile toonud kostjapoolsed rikkumised, ei näe kohus vajadust anda hagejale võimalust nõude täpsustamiseks ja rahuldab nõude hageja poolt esile toodud asjaoludega põhjendatud ulatuses. Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: ajaleheväljavõtet 11.03.2006.a Subbotast, väljavõtet ühistu protokollist, volikirja blanketti, väljavõtet ühistu põhikirjast, teatist 05.04.2006.a koosoleku otsustusvõimelisuse kohta (I kd, tl 145-156, 158), kuna asjaolu, kuidas on korteriühistu põhikiri vastu võetud ja kas mingi koosoleku kokkukutsumisel on seda rikutud, ei oma käesolevas vaidluses tähendust; korteriühistu juhatuse liikmete avaldust korteriomanikele (I kd, tl 157), korteriühistu teatist juristi palkamise kohta (I kd, tl 162, 216), Kredexi teatist laenuvõtmise võimaluste kohta, politsei teatisi kostjale (I kd, tl 177 ja 179), kirja (I kd, tl 178), meditsiinidokumente (I kd, tl 182-195), revisjonikomisjoni vastust 2005.aastast vee tarbimise kohta korteriühistus, õiendit remonttööde teostamise kohta Kredexile (tl 163) kuna need ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, inventariseerimisakte (I kd, tl 173-174), majandusaasta plaane 2005 ja 2006.aastaks (I kd, tl 165-166), audiitori aruannet 2003.a finantsaasta kohta, (I kd, tl 169), revisjonikomisjoni vastust 2005.aastast (I kd, tl 170), raamatupidaja poolt koostatud tabelit (I kd, tl 171-172) kuna nendes sisalduvad andmed käsitavad varasemaid perioode ja teisi asjaolusid ning ei oma käesoleva vaidluste lahendamisel tähendust; dokumentide nõuet ja vastust (I kd, tl 175-176), kuna dokumentidest ei nähtu, mida on nõutud, samuti ei oma nimetatud tõenditest tulenevad asjaolud käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Kostja poolt esitatud venekeelne revisjonikomisjoni akt ja hoiatus (I kd, 6 tl 180 on esitatud ka hageja poolt eestikeelsena (I kd, tl 92), mistõttu kohus tugineb viimatinimetatule ja ei arvesta venekeelset tõendit (I kd tl 159). Kohus ei arvesta - tulenevalt TsMS § 329 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt, kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja –taotlused enne kohtuistungit - pärast kohtuistungit kostja poolt saadetud avaldusega. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse hinnanguliselt 90% ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta 90 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 10% osas hageja kanda. Ele Liiv kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.