← Eesti

2-02-198/94

Obsah (9)§ 187§ 428§ 429§ 432§ 230§ 231§ 436§ 60§ 61

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-02-198 (enne 01.01.2006 nr 2-1745/02) 24. novembril 2009, Narva Kohtuasi

) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGI NÕUE JA PÕHJENDUSED L. P esitas Narva Linnakohtule 04.07.2002 hagiavalduse (I. köide tl 1-2), mille kohaselt on poolte abielu registreeritud 30.10.1973 Narva linna Perekonnaseisuametis, kanne nr 636. Lapsi ei oma. Poolte suhted halvenesid ammu, viimase 12 aasta jooksul tekkisid nende vahel pidevalt tülid põhjendamatu armukadeduse tõttu kostja poolt. Kahtlused, etteheided, norimised igal väiksetel põhjusel viisid selleni, et 2002.a veebruaris kostja tekitas skandaali füüsilise jõu kasutamisega. Selle fakti uuris politsei. Hageja leiab, et abielusuhete säilitamine on võimatu, pere lagunes lõplikult. 2002.a veebruarist peresuhteid poolte vahel ei ole, ühist majapidamist ei ole . Ühtlasi soovib hageja jagada abikaasade ühisvara kogusummas 300 749 krooni. Hagiavalduse kohaselt abikaasade ühisvara hulka kuuluvad: • Narvas, Joala 28-5 asuv korteriomand maksumusega 132 249 krooni • Narvas, Sibula 25 asuv suvila aiandusühistus ”Jugla-1” maksumusega 70 000 krooni • sõiduauto Audi 100, r nr 773 TBK maksumusega 40 000 krooni • osak garaažiühistus ”Joala” maksumusega 25 000 krooni • osak garaažiühistus ”Meteor-Auto” maksumusega 15 000 krooni • televiisor Panasonic - 2500 krooni • televiisor Šiljalis - 500 krooni • külmkapp Oka - 2000 krooni • külmkapp Poljus-10 - 1500 krooni • kassettmagnetofon Rekord - 2000 krooni • magnetofon Sharp - 1000 krooni • magnetofon Sony - 1000 krooni • tolmuimeja Panasonik - 4000 krooni • pesumasin Electrolux - 4000 krooni. Ühisvara jagamisel on abikaasade osad võrdsed, seega igale abikaasale kuulub vara summas 150374,50 krooni. Hageja soovib ühisvarast endale saada vara summas 157249 krooni, nimelt: • Narvas, Joala 28-5 asuv korteriomand maksumusega 132 249 krooni • osak garaažiühistus ”Joala” maksumusega 25 000 krooni. Kostjale jääb ülejäänud vara summas 143500 krooni. Hageja on nõus väljamaksta kostjale hüvitis summas 6874,50 krooni. 3

(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus Põhjendades oma nõuet perekonnaseaduse §-dega 29, 18, 19 hageja palub lahutada poolte abielu, pärast abielulahutust jätta talle perekonnanimeks P. Poolte ühisvarast jätta hagejale XXX asuv korter ning osamaksed garaažiühistus ”Joala” boksi nr 18 näol. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud. HAGIS KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma hagi vastuses (I köide tl 25) tunnistas hagi osaliselt, oli nõus abielu lahutamisega. Kostja ei nõustunud XXX asuva korteriomandi hagejale jätmisega, see korter kostja palus jätta talle, hagejale ta pakkus jätta XXX asuvat korterit, aiamaja aiandusühistus ”Jugla”, kaks garaaži, sõiduauto Audi 100. VASTUHAGI NÕUE JA PÕHJENDUSED 22.12.2003 esitas B P vastuhagi L P ja O M vastu aiandusühistu osa võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara jagamise nõudes (I köide tl 94-100). Vastuhagi põhjenduste kohaselt L. P haggis märkimata on aiandusühistus Esimesed Metsasuvilad (XXX) asuv korter, samuti mööbel, kodutarbed. Peale selle oli poolte ühise raha eest ülalnimetatud korteris tehtud euroremont, mille kogumaksumus on vähemalt 130 tuhat krooni (vaatamata sellele, et see korter on osa aiandusühistus, sai ta abikaasade rahaliste vahendite paigutamise arvel turuhinna), ostetud oli mööbel, kodutarbed ja üleviidud olemasolev osa ühisomandist: • elektripliit Bosh maksumusega 9000 krooni • köögilaud maksumusega 800 krooni • valamu koos lauaga - 800 krooni • kastiga kušett 2 tk - 2000 krooni • elektriboiler 50 1 - 2500 krooni • 4 raamatukappi, 300 kr tükk - 1200 krooni • 10 pehmet tooli, 200 kr tükk - 2000 krooni • fotoaparaat Premjer - 2000 krooni • vererõhumõõtmisaparaat - 1000 krooni • külmik Poljus-10 - 500 krooni kokku summas 20 800 krooni. L. P oma esialgses hagis on jätnud märkimata järgmise vara, mis sai ostetud kooselu kestel ja kuulub jagamisele: • elektripliit Bosh - 9000 krooni • köögilaud - 800 krooni • külmik Daewo - 8000 krooni • ümmargune kokkupandav laud 2 tk x 800 - 1600 krooni • kapiga valamu (Narvas) - 800 krooni • seinakapp sisseehitatud kapiga 4000 krooni • kastiga kušett 2 tk x 1000 - 2000 krooni • õmblusmasin Tšaika koos tumbaga - 800 krooni • lauaõmblusmasin - 500 krooni • automagnetoola Japonia kõlaritega - 1000 krooni • riidekapp ülakappidega - 1000 krooni • põrandavaip 3x4 - 2500 krooni 4
(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus • põrandavaip 2x3 - 1000 krooni • põrandavaip 3x1,8 - 1000 krooni • pehmed toolid 8x200 - 1600 krooni • magamistoamööbel - 4000 krooni • nurgadiivan ja 6 tugitooli - 4000 krooni • peeglid 2x200 - 400 krooni • peeglid 3x300 - 600 krooni • kristall lühter 6-osaline - 1000 krooni • lühter 4 os (puust) - 500 krooni • boiler Eletrolux 200 1 - 3000 krooni • boiler Elektrolux 15 1 - 2300 krooni • kõvad toolid 6 tkx300 - 1800 krooni • raamitud peegel - 800 krooni • juurviljalõikur - 300 krooni • elektrikann 2tkx200 - 400 krooni • riidekapp kaheosaline ülakappidega - 1500 krooni • köögikombain - 2000 krooni • elektritolmuimeja Philips - 2000 krooni • jalgratas Saljut - 500 krooni • telerilaud 2tkx300 - 600 krooni • riidenagi - 500 krooni • köögikapp 2 tk x 300 - 600 krooni • köögiserviis Cepter - 7090 krooni kokku summas 69 490 krooni. Seega ei ole hageja oma esialgses hagis märkinud jagamisele kuuluvat ühisvara summas 90290 kroonile, lugemata osa aiandusühistus eraldi kolmetoalise korteri näol, mille hinna nimetab B. P hiljem, pärast hinnangu andmist OÜ N-TIB poolt. Arvestades hageja poolt märgitud varaga, kuulub jagamisele vara üldsummas 332 538 krooni ulatuses, arvestamata 3-toalist korterit aiandusühistus. Vara jagamisel pakkus B. P alljärgneva variandi: • kostjale (hageja esialgses hagis) anda üle alljärgnev vara (võttes arvesse vara, mille on nimetanud kostja esialgses hagis): 2-toaline eluruum korteri teisel korrusel aadressil XXX maksumusega 66124,50 krooni; osa SÜ Esimesed Metsasuvilad eraldi 3-toalise korteri näol hind täpsustamisel; elektripliit Bosh - 900 krooni; köögi laud - 800 krooni; külmik Daewo - 8000 krooni; külmik Poljus 10 - 500 krooni; kokkupandav laud - 800 krooni; valamu koos lauaga - 800 krooni; teler Siljalis - 500 krooni; seinakapp sisseehitatud kapiga - 4000 krooni; kušett koos kastiga 2 tk - 2000 krooni; magnetofon Sony - 1000 krooni; õmblusmasin Tšaika koos tumbaga - 800 krooni; automagnetoola Japonia kõlaritega - 1000 krooni; põrandavaip 3x4 - 2500 krooni; pehmed toolid 4x200 - 800 krooni; magamistoamööbel (3 osaline kapp, voodi riiulitega, väike tool) – 4000 krooni; raamitud peegel 1 tk – 200 krooni; ümmargune peegel 1 tk – 300 krooni; kristall lühter 6 os – 1000 krooni; boiler Elektrolux 200 1 – 3000 krooni; kõvad toolid 3tkx300 – 900 krooni; raamitud peegel – 800 krooni; elektrikann – 200 krooni; telerilaud – 300 krooni; riidenagi – 500 krooni; köögikapp – 300 krooni; kööginõud – 3590 krooni; 2 raamatukappi 300 kr tk – 600 krooni; 5 pehmet tooli 200 kr tükk – 1000 krooni; fotoaparaat Premjer – 1000 krooni kokku 116314,50 krooni ilma korteri maksumuseta SÜ-s Metsasuvilad. Endale B. P soovis jätta alljärgnev vara: 5
(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus • 2-toaline eluruum korteri 1 korrusel aadressil XXX • aiamaja aiandusühistus Jugla 1 aadressil XXX- 34909 krooni • osa GÜ-s Joala, boks nr 18 - 25000 krooni • sõiduauto Audo 100 r/nr 773 TBK - 25000 krooni • osa GÜ-s Meteor-Auto, boks nr 22 - 15000 krooni • elektripliit Bosh - 9000 krooni • köögilaud - 800 krooni • külmik Oka - 500 krooni • külmik Poljus 10 - 500 krooni • kokkupandav ümmargune laud - 800 krooni • valamu koos lauaga - 800 krooni • õmblusmasin Elektrolux - 4000 krooni • teler Panasonic - 2500 krooni • kušett koos kastiga 2 tk - 2000 krooni • magnetofon Sharp - 1000 krooni • õmblusmasin - 500 krooni • riidekapp 3 osa ülakappidega - 1000 krooni • põrandavaip 2x3 - 1000 krooni • põrandavaip 3x1,8 - 1000 krooni • pehmed toolid 4 tk - 800 krooni • nurgadiivan ja 6 tugitooli - 4000 krooni • raamitud peegel 1 tk - 200 krooni • peegel 1 tk - 300 krooni • lühter 4 os (puust) - 500 krooni • boiler Elektrolux 15 1 - 2390 krooni • kõvad toolid 3 tkx300 - 900 krooni • juurviljalõikur - 300 krooni • elektrikann 1 tk - 200 krooni • riidekapp 2 os ülakappidega - 1500 krooni • boiler 50 1 Elektrilux - 2500 krooni • köögikombain - 2000 krooni • jalgratas Saljut - 500 krooni • elektritolmuimeja Philps - 2000 krooni • telerilaud - 300 krooni • köögikapp 1 tk - 300 krooni • kööginõud Cepter - 3500 krooni • riidekapid 2 tk 300 kr tk - 600 krooni • pehmed toolid 5x200 - 1000 krooni • vererõhumõõtmisaparaat - 1000 krooni kokku 216223,50 krooni. Peale selle olid pooltel rahalised hoiused, mida L. P hoidis pangas ja mille ta pärast lahkumist perest võttis endaga kaasa. Peale selle, 13.07.2001 ühisraha arvelt maksis kostja (hageja esialgses hagis) reisipaketi eest Türki nii enda kui ka oma armukese eest summas 13 506 krooni. Pool sellest rahast 6753 krooni kuulub B. P. VASTUHAGIS KOSTJA VASTUVÄITED Vastuhagi vastuse kohaselt (I köide tl 135-136) P vastuhagi nõuded Aiandusühistus Metsasuvilad osaku võõrandamise (üleandmise) tehingu kehtetuks tunnistamises on ebaseaduslik 6
(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus tsiviilkohtumenetluse seadusandluse alusel. Abielu lahutamise ja abikaasade ühisvara jagamise asjas ei või osaleda muud kostjad või kaashagejad, vaid ainult abikaasad. P poolt loetletud varast tl 27-29 (sellesama vara on ta loetlenud oma vastuhagis): Vara, mille maksumus läks korteri väärtuse sisse (tl 54): Punkt 1 - elektripliit BOSH Punkt 12 – valamu. Kasutatud vara, ostetud 12.09.1994 on jääkmaksumusega: p 7-8 külmikud POLJUS 100 krooni tk, kulunud, ei ole olemas P 21 - õmblusmasin Tšaika koos tumbaga 75 krooni P 13 - seinakapp koos riidekapiga 170 krooni P 24 - kolmeosaline kapp koos ülariiulitega 75 krooni P 43 - 2-osaline kapp koos ülariiulitega 45 krooni P 31 -nurgadiivan 129 krooni P 9, 10 -ümmargune laud 35 krooni kumbki P 39 - kõvad toolid 7 krooni tk P 28 - pehmed toolid 5 krooni tk P 48 - telerilauad 2 tk 11 krooni ja 17 krooni P 32, 33, 40- raamitud peeglid 4 tk 5,50 krooni tk P 34 - ümmargused peeglid 2 tk 12 krooni tk Abikaasade ühisvara summale 20 800 krooni ei ole aiandusühistus olnud: P 2 -elektripliit BOSH P 4 - köögüaud P 11 - valamu P 18 - kušett koos kastiga - 2 tk P 33 - raamitud peegel p 44 - elektriboiler Elektrolux 50 1 Vastuhagist: 4 raamatukappi 10 pehmet tooli fotoaparaat Premjeer mõõteaparaat AKD külmkapp Poljus See vara on vananenud, see oli soetatud 80ndatel aastatel, füüsiliselt ja moraalselt kulunud ning ei oma hinda. P 3 - köögilaud P 29 - pehmed toolid P 17 - kušett koos kastiga P 30- magamistoamöõbel, kuid kuna hageja palub seda endale, on nominaalne väärtus sellel 100 krooni P 49 - nagi P 56 - köögikapp P 2 - õmblusmasin P50 – rippkapid 2tk Vara, mida pole kunagi olnud või ei ole abikaasade vara: P 23 - automagnetoola Japonia P 25 - vaip 3x4, mis kuulub tütrele ja mille ta talveks tõi suvilast korterisse 7
(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus P 46 - jalgratas Saljut - kingitud hagejale 17 aastat tagasi, ammu on katki P 52 - Zepteri nõud P 5 - külmkapp DAEWOO on hagejale kingitud 2000 aastal sünnipäevaks, mille ekspluatatsiooni tähtaeg on 7 aastat alates selle väljalaskest. Vaja on lastud 1998.jaanuaris. On jäänud vähem kui aasta, jääkmaksumus 750 krooni. P 6 - külmik Okaa on kostja juures suvilas, väärtus 2000 krooni. 05.08.2003 kirjaga oli kostjale tehtud ettepanek hinna suhtes, ta ei nõustunud. P 35 - laelamp, tahutud klaas, kingitud hagejale 40-aasta sünnipäevaks, maksis 480 rubla, praegu maksab 250 krooni P 37 - boiler 200 1, soetatud 1996.aastal, mitmel korral on olnud rikkis ja remonditud, tegelik väärtus 1 500 krooni. P 47 - tolmuimeja Philips (hagis on ekslikult märgitud kui Panasonic) on käesoleval ajal väärtusega 4000 krooni (hindamisakt). 2001 .aasta juulis oli pooltel ühine majapidamine. Poolte poolt kulutatud vara kuni vara jagamiseni, sh L. P Türgi reis, ei saa võtta arvesse. Abikaasade ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise hetkel - Perekonnaseaduse § 18 lg
  1. Põhjendamatud on P väited ühistest perekondlikest rahalistest hoiustest, mille L. P justkui oleks kaasa võtnud. B. P kohtukulud tuleb jätta tema kanda ja välja mõista temalt L. P poolt kantud kohtukulud. 13.10.2005 esitas L. P esindaja S. Dragunova hagiavalduse nõude suurendamiseks (II köide tl 44-45). 07.02.2008 L. P esindaja S. Dragunova esitas kohtule hagiavalduse terviktekst (II köide tl 9798). 12.05.2008 esitas L. P esindaja S. Dragunova esitas kohtule haginõude suurendamise avaldust (II köide tl 134), kus eistas nõue B. P vastu XXX asuva korteri eest teenus- ja kommunaalteenuste tasu väljamõistmise nõue, kus nõuab B. P mõista välja 29784 krooni. MENETLUSE KÄIK Narva Linnakohtu 07.10.2005 kohtuotsusega (osaotsus) rahuldati L. P hagi abielu lahutamise osas, muus osas tsiviilasja menetlust jätkati. 25.10.2005 esitas B P kohtule hagiavalduse L P vastu kinnisvararegistris kinnistuomaniku kande muutmise nõudes (tsiviilasi nr 2-05-18829, enne 01.01.2006 nr 2-1391/05). Viru Maakohtu 01.10.2008 määrusega liideti tsiviilasi nr 2-02-198 (enne 01.01.2006 nr 21745/02) L P hagis B P vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes ning B P vastuhagis L P ja O M vastu aiandusühistu osa võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara jagamise nõudes ja tsiviilasi nr 2-05-18829 (enne 01.01.2006 nr 2-1391/05) B P hagis L P vastu kinnisvararegistris kinnistuomaniku kande muutmise nõudes ühte menetlusse. Liidetud tsiviilasjade uueks numbriks määrati 2-02-
  2. Tsiviilasi jäi kohtunik Tamara Šabarova menetluses. 20.02.2009 esitas B. P esindaja E. Kakosjan hagi HÜ ESIMESED METSASUVILAD vastu aiandusühistus asuva osaku (korteri) võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes (IV köide tl 23-24). Kohtule 03.04.2009 esitatud avalduses (IV köide, tl 32) B. P esindaja võttis O M vastu esitatud hagi tagasi ja 25.06.2009 kohtuistungil kinnitas oma soov O M vastu esitatud hagi tagasi võtta, palus selles osas jätta hagi läbi vaatamata ning kinnitas, et hagi tagasivõtmise õiguslikud 8
(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus tagajärjed on tal arusaadavad. L. P, O. M ja HÜ Esimesed Metsasuvilad esindaja nõustus hagi tagasivõtmisega O M vastu esitatud hagi osas ja kinnitas, et hagi tagasivõtmise õiguslikud tagajärjed on tal arusaadavad. 25.06.2009 kohtuistungil B. P esindaja loobus hagist L P vastu kinnisvararegistris kinnistuomaniku kande muutmise nõudes ja palus selles osas asjas menetluse lõpetada. B. P esindaja kinnitas kohtule, et hagist loobumise õiguslikud tagajärjed on tal arusaadavad. L. P esindaja nõustus hagist loobumisega L P vastu kinnisvararegistris kinnistuomaniku kande muutmise nõudes ja samuti kinnitas kohtule, et hagist loobumise õiguslikud tagajärjed on tal arusaadavad. Viru Maakohtu 25.06.2009 määrusega (IV köide tl 79-82) rahuldati B. P esindaja taotlused täies ulatuses. Jäeti B. P hagi L P ja O M vastu aiandusühistu osa võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara jagamise nõudes O M osas läbivaatamata. Võeti vastu B. P L. P vastu esitatud hagist loobumine kinnisvararegistris kinnistuomaniku kande muutmise nõudes. Lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-02-198 B. P hagis L. P vastu kinnisvararegistris kinnistuomaniku kande muutmise nõudes. Menetlus tsiviilasjas nr 2-02-198 L P hagis B P vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes ning B P vastuhagis L P ja HÜ Esimesed Metsasuvilad vastu aiandusühistu osa võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara jagamise nõudes, jätkati. Viru Maakohtu 14.07.2009 osaotsusega jäeti B P vastuhagi L P ja HÜ Esimesed Metsasuvilad vastu aiandusühistu osa võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes täies ulatuses rahuldamata; jäeti B P hagi HÜ Esimesed Metsasuvilad vastu aiandusühistu osa võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes täies ulatuses rahuldamata aegumise tõttu; jäeti B P hagi L P vastu aiandusühistu osa võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes täies ulatuses rahuldamata põhjendamatuse tõttu. Menetlus tsiviilasjas nr 2-02-198 L P hagis B P vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes ning B P vastuhagis L P vastu vara jagamise nõudes jätkati. KOHTUISTUNG 03.11.2009 kohtuistungil esitas L. P esindaja lõplikud nõuded, millisteks on: abikaasade P ühisvaraks, mida hageja L. P palub jagada, on järgmine vara:  XXX asuv korteriomand maksumusega 600 000 krooni  Jugla 1 asuv suvila maksumusega 180 000 krooni pluss 8 040 krooni maa erastamise eest  garaažiboks JOALA  garaažiboks METEOR-AUTO  2009.a märtsis sõiduauto Audi 100 r/nr 773 TBK müümisest saadud 1000 krooni  televiisor Panasonic maksumusega 2500 krooni  televiisor Šiljalis maksumusega 500 krooni  külmkapp „Oka“ maksumusega 2000 krooni  külmkapp „Poljus-10“ maksumusega 1500 krooni  kassettmagnetofon „Rekord“, mis on tegelikult automakk Japonia maksumusega 1000 krooni  magnetofon „Sharp“ maksumusega 1000 krooni  magnetofon „Sony“ maksumusega 1000 krooni  tolmuimeja „Philips“ (hagiavalduses ekslikult märgitud firma nimi Panasonic) maksumusega 4000 krooni  pesumasin „Electrolux“ maksumusega 875 krooni 9
(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus  XXX asuva korteriomandi teenus- ja kommunaalmaksed 2001.a oktoobrist – 01.09.2008 summas 89611 krooni, millest B. P hüvitas 13 997 krooni, seega jäi hüvitamata 30 808,50 krooni L. P esindaja palub poolte ühisvara jagada järgmiselt:  XXX asuv korteriomand jätta L. P ainuomandisse  Jugla 1 asuv suvila jätta B. P ainuomandisse  garaažid jätta B. P, kuna tal on sõiduauto  2009.a märtsis sõiduauto Audi 100 r/nr 773 TBK müümisest saadud 1000 kroonist 500 krooni L. P tagastab B. P  pesumasin „Electrolux“ jätta L. P  televiisor Panasonic jätta B. P  televiisor Šiljalis jätta B. P  külmkapp „Oka“ jätta B. P  külmkapp „Poljus-10“ jätta B. P  kassettmagnetofon „Rekord“jätta B. P  magnetofon „Sharp“jätta B. P  magnetofon „Sony“jätta B. P  tolmuimeja „Philips“jätta B. P  XXX asuva korteriomandi teenus- ja kommunaalmaksed 2001.a oktoobrist – 01.09.2008 summast 89611 krooni, mis kandis L. P, väljarvata 13 997 krooni, mis B. P hüvitas ja ülejäänud summa 30 808,50 krooni mõista välja B. P L. P kasuks. L. P esindaja palub tunnistada abikaasade osad võrseteks ja L. P on nõus tasuma B. P kompensatsiooni. L. P palus mõista B. P tema menetluskulud (kohtukulud). B. P esindaja loobus kohtuistungil vastuhagist ning kinnitas, et vastuhagist loobumise õiguslikud tagajärjed on arusaadavad. L. P esindaja nõustus vastuhagist loobumisega ja ka kinnitas kohtule, et vastuhagist loobumise õiguslikud tagajärjed on arusaadavad. B. P nõustus, et XXX asuv korteriomand jäetakse L. P ainuomandisse, kuid ei nõustunud selle maksumusega, mis pakub L. P esindaja. B. P arvab, et korteriomandi turuhind on 740 000 krooni, nagu tuvastas ekspert. B. P ei soovi endale kaks garaaži, ta soovib endale GÜ-s Joala asuvat garaaži maksumusega 70 000 krooni, kuna ise ehitas selle, ja L. P jätta GÜ-s Meteor Auto garaaži maksumusega 60 000 krooni. L. P poolt pakutud vallasvara jagamisega B. P nõustus, kuid palus selle maksumust võtta Nora Kasemaa büroos tehtud ekspertiisi alusel. B. P palus ka suvila jätta tema ainuomandisse, kuid ei nõustunud L. P märgitud maksumusega 180 000 krooni, pakub, et selle maksumus on 70 000 krooni. B. P ei nõustu, et peab maksma L. P XXX asuva korteri eest kommunaal- ja teenusmakseid, kuna pidevalt elab suvilas, kannab seoses sellega vajalikud kulusid ja korteris kommunaalteenuseid ei kasuta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 206 lg 1 hagejal on õigus muuhulgas hagist loobuda.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Menetlusosalised on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest

§ 432järgi. 10

(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus Kohus leiab, et B. P poolt L. P vastu esitatud vastuhagist ühisvara jagamise nõudes loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab vastuhagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse selles osas.

§ 432

järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et põhagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Vastavalt

§ 230

lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

§ 436

lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 7 abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. PKS § 8 lg-st 2 tulenevalt kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos sätestatut. Antud asjas ei ole tuvastatud, et pooled oleksid oma varalised õigused kindlaks määranud abieluvaralepinguga, siis tuleb abikaasade vara suhtes kohaldada perekonnaseaduse sätteid. Vastavalt PKS § 14 lõikele 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 3 kohaselt abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende ühisvara hulka, mida nad soovivad jagada, kuulub järgmine vara:  Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 1347109 L P nimele kantud XXX asuv korteriomand  Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 49109 L P nimele kantud XXX aiandusühistus Jugla-1 asuv kinnistu – elamumaa  hooneühistus JOALA (rk 80050963, asukoht XXX; 20205 NARVA) L P nimele kantud ja XXX asuv hooneosa (nn garaaž, liikmesuse number 18, pindala 20,5)  hooneühistus METEOR-AUTO (rk 80033166, asukoht XXX; 21005 NARVA) B P (ik XXX) nimele kantud ja XXX asuv hooneosa (nn garaaž, liikmesuse number 22, pindala 16,4)  2009.a märtsis sõiduauto Audi 100 r/nr 773 TBK müümisest saadud 1000 krooni  televiisor Panasonic  televiisor Šiljalis  külmkapp „Oka“  külmkapp „Poljus-10“  Jaapanis tehtud automagnetofon  magnetofon „Sharp“ 11

(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus  magnetofon „Sony“  tolmuimeja „Philips“  pesumasin „Electrolux“. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 1347109 L P nimele kantud XXX asuv korteriomand ning pesumasin „Electrolux“ jäetakse L. P ainuomandisse; samuti, et Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 49109 L P nimele kantud XXX aiandusühistus Jugla-1 asuv kinnistu – elamumaa ning televiisor Panasonic, televiisor Šiljalis, külmkapp „Oka“, külmkapp „Poljus-10“, Jaapani automagnetofon, magnetofon „Sharp“, magnetofon „Sony“ ja tolmuimeja „Philips“ jäetakse B. P ainuomandisse. ½ osa 2009.a märtsis sõiduauto Audi 100, r/nr 773 TBK müümisest saadud 1000 kroonist L. P tagastab B. P. Poolte vahel on vaidlus Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 1347109 L P nimele kantud XXX asuva korteriomandi turuväärtuse suuruses; Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 49109 L P nimele kantud XXX aiandusühistus Jugla-1 asuva kinnistu turuväärtuse suuruses; L P nimele kantud XXX aiandusühistus Jugla-1 asuva maa erastamise eest kantud kulutustest ½ osa väljamõistmise kohta; hooneühistus JOALA L P nimele kantud ja XXX asuva hooneosa (liikmesuse number 18, pindala 20,5) maksumuse ja jagamise kohta; hooneühistus METEOR-AUTO B P nimele kantud ja XXX asuva hooneosa (liikmesuse number 22, pindala 16,4) maksumuse ja jagamise kohta; samuti L. P poolt kantud XXX asuva korteriomandi teenus- ja kommunaalmaksete 2001.a oktoobrist – 01.09.2008 eest summas 30 808,50 krooni (arvestades, et B. P tasus 13 997 krooni) ½ osa väljamõistmisest B. P. Vastavalt PKS § 18 lg 2 kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, aga selle väärtus määratakse kindlaks vara jagamise momendi seisuga. Kohus leiab, et vallasvara: televiisori Panasonic, televiisori Šiljalis, külmkappi „Oka“, külmkappi „Poljus-10“, Jaapanis tehtud automagnetofoni, magnetofoni „Sharp“, magnetofoni „Sony“, tolmuimeja „Philips“, pesumasina „Electrolux“ väärtuse tuvastamiseks tuleb lähtuda kohtule 12.01.2009 esitatud Nora Kasemaa ekspertiisibüroo eksperdi arvamusest (III köide tl 139-142), mille kohaselt televiisori Panasonic turuväärtus on 500 krooni, televiisori Silelis turuväärtus on 100 krooni, külmkappi „Oka 6M“ turuväärtus on 0 krooni, külmkappi „Poljus-10“ turuväärtus on 0 krooni, magnetofoni „Sharp“ turuväärtus on 200 krooni, tolmuimeja „Philips“ turuväärtus on 625 krooni, pesumasina „Electrolux“ turuväärtus on 875 krooni. Ekspert tegi kindlaks, et kassetmagnetofon ”Rekord” (mis osutus poolte seletuste järgi jaapanis tehtud automagnetofoniks) ning magnetofon „Sony“ eksperdile ülevaatuseks ei olnud esitatud ning pooled kinnitasid esemete puudumist (III köide tl 140). Kohus leiab, et kuna kassetmagnetofoni ”Rekord” (mis osutus poolte seletuste järgi jaapanis tehtud automagnetofoniks) ning magnetofoni „Sony“ ei ole olemas, tuleb need esemed ühisvara koosseisust välja arvata. Seega kohus tuvastas, et jagamisele kuulub järgmine vallasavara ning jargmise väärtusega: • televiisor Panasonic väärtusega 500 krooni • televiisor Silelis väärtusega 100 krooni • külmkapp „Oka 6M“ väärtusega 0 krooni • külmkapp „Poljus-10“ väärtusega 0 krooni 12
(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus • magnetofon „Sharp“ väärtusega 200 krooni • tolmuimeja „Philips“ väärtusega 625 krooni • pesumasin „Electrolux“ väärtusega 875 krooni koguväärtus on 2 300 krooni. Kuna poolte vahel puudub vaidlus ülalnimetatud esemete jagamise viisil, siis L. P ainuomandisse jäetakse pesumasin „Electrolux“ väärtusega 875 krooni; B. P ainuomandisse jäetakse televiisor Panasonic väärtusega 500 krooni, televiisor Silelis väärtusega 100 krooni, külmkapp „Oka 6M“ väärtusega 0 krooni, külmkapp „Poljus-10“ väärtusega 0 krooni, magnetofon „Sharp“ väärtusega 200 krooni, tolmuimeja „Philips“ väärtusega 625 krooni, kokku summas 1425 krooni. Samuti poolte vahel vaidluse puudumise tõttu jääb L. P 2009.a märtsis sõiduauto Audi 100 r/nr XXX müümisest saadud 1000 krooni. Hooneühistus JOALA L P nimele kantud ja XXX asuva hooneosa (nn garaaž, liikmesuse number 18, pindala 20,5) turuväärtuse tõendamiseks on esitatud HÜ Joala 29.01.2009 tõend (VI köide tl 16, 17), mille kohaselt garaaži turuväärtus seisuga 01.01.2009 on 82 000 krooni. Hooneühistus METEOR-AUTO B P nimele kantud ja XXX asuva hooneosa (nn garaaž, liikmesuse number 22, pindala 16,4) turuväärtuse tõendamiseks on esitatud HÜ Meteor-Auto 30.01.2009 tõend (VI köide tl 14, 15), mille kohaselt boksi turuväärtus seisuga 01.01.2009 on 60 000 krooni. Ülalnimetatud garaažide turuväärtuse tõendamiseks on esitatud ka Laguna Kinnisvarabüroo 06.02.2009 eksperdiarvamus (VI köide tl 20), mille kohaselt HÜ-s METEOR-AUTO asuva garaaži maksumus on 60 000 krooni ja HÜ-s JOALA asuva garaaži maksumus on 70 000 krooni. Ülalmainitud tõendid on dokumentaalsed tõendid

§-s 272 sätestatud mõttes. Muid tõendeid peale 2009.a veebruari garaažide maksumuse kohta kohtule ei olnud esitatud. Hooneühistustes asuvate garaažide väärtuse tuvastamiseks kohus lähtub Laguna Kinnisvarabüroo 06.02.2009 eksperdiarvamusest, kuna sellee äriühingu põhitegevus on kinnisja vallasvaraga tehingute tegemine ja nende arvamus garaažide maksumuse kohta on usaldusväärne. Seega kohus loeb tuvastatuks, et HÜ-s METEOR-AUTO B P nimele kantud ja XXX asuva hooneosa (nn garaaž, liikmesuse number 22, pindala 16,4) turuväärtus on 60 000 krooni ning HÜ-s JOALA L P nimele kantud ja XXX asuva hooneosa (nn garaaž, liikmesuse number 18, pindala 20,5) turuväärtus on 70 000 krooni. Mis puudutab ülalnimetatud garaažide jagamise viisi, siis kohus leiab, et mõlema garaaži jätmine B. P, kui ta ise seda ei soovi, ei ole õiglane. Arvestades, et B. P soovib endale saada HÜ-s Joala asuvat garaaži väärtusega 70 000 krooni, tuleb see jätta tema ainuomandisse, aga HÜ-s MeteorAuto asuvat garaaži väärtusega 60 000 krooni tuleb jätta L. P ainuomandisse. Poolte vahel on vaidlus XXX asuva korteriomandi väärtuse kohta. Kohtu poolt määratud Ober Hausi Kinnisvarafirma poolt tehtud eksperthinnangu nr 34 045 kohaselt (asub eraldi kaustas VI köide juures) seisuga 31.07.2009 XXX asuva korteriomandi turuväärtus on 740 000 krooni. L. Pesindaja esitas Pindi Kinnisvara 06.10.2009 eksperdiarvamus nr 091006-14173-041 (asub eraldi kaustas VI köide juures), mis on dokumentaalne tõend

§-s 272 sätestatud mõttes. Eksperdiarvamuse kohaselt XXX asuva korteriomandi turuväärtus seisuga 06.10.2009 on 600 000 krooni. 13

(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus Varem ühisomandis oleva korteriomandi (ja vallasvara) jätmisega ainuomandisse ühele abikaasale (seega ühisomandi lõpetamisega), otsustab kohus teise ühisomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale, mis omalt poolt riivab intensiivselt Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, mistõttu teisele poolele tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja ühisomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (kohus arvestab nt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.02.2005 otsuses nr 3-2-1-168-05 ja 12.04.2006 otsuses nr 3-2-115-06 väljendatud seisukohti). Kohus leiab, et XXX asuva korteriomandi turuväärtuse määramisel tuleb lähtuda Pindi Kinnisvara 06.10.2009 eksperdiarvamuses määratud 600 000 kroonist, kuna see on määratud praktiliselt samaaegselt omandi kaotusega. L. P palus XXX asuva korteriomandi teenus- ja kommunaalmaksed 2001.a oktoobrist – 01.09.2008 summast 89611 krooni, mis kandis L. P, väljarvata 13 997 krooni, mis B. P hüvitas ja ülejäänud summa 30 808,50 krooni mõista välja B. P L. P kasuks. Kohus leiab, et B. P kommunaalteenuste kasutamine XXX asuvas korteriomandis jäid paljasõnalisteks, kuna ei ole L. P poolt millegagi tõendatud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 1 järgi on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand ja lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühise asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta, kui palju tasus L. P XXX asuva korteriomandi alalhoidmisega seotud teenuskulud, mida peaksid pooled kandma ühiselt korteriomandi ühisomanikena, seega jatab kohus L. P nõue selles osas rahuldamata. Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 49109 L P nimele kantud XXX aiandusühistus Jugla-1 asuva kinnistu (elamumaa, mille olulised osad on aiamaja, 2 kasvuhooned, kaev) turuväärtuse määramisel kohus lähtub Kinnisvarabüroo Arco Vara 05.02.2008 hinnangust (asub eraldi kaustas II köide juures), mille kohaselt hindamisobjekti turuväärtus seisuga 04.02.2008 on 180 000 krooni. Hiljem dateeritud tõendeid kinnistu turuväärtuse kohta kohtule ei ole esitatud. Seega Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 49109 L P nimele kantud XXX aiandusühistus Jugla-1 asuva kinnistu (elamumaa, mille olulised osad on aiamaja, 2 kasvuhooned, kaev) turuväärtuseks loeb kohus 180 000 krooni. L. P palus mõista B. P välja tema kasuks tema poolt maa erastamise tasu summas 8 040 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendid antud tasu maksmise kohta L. P poolt, seega selles osas jätab kohus L. P nõue rahuldamata. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. PKS § 19 lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi lg 4 järgi kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. 14
(15)Tsiviilasi nr 2-02-198 Viru Maakohtu 24.11.2009 otsus Poolte ühisvara üldväärtus, mida nad soovivad jagada, moodustab 913 300 krooni, pool sellest moodustab 456 650 krooni. L. Pudova ainuomandisse jäetakse vara kogusummas 661 875 krooni ja B. P ainuomandisse jäetakse vara kogusummas 251 425 krooni, seega L. P jagatud vara väärtus osutus suuremaks tema osast ühisvarast 205 225 krooni võrra (661 875 krooni - 456 650 krooni), tuleb mõista L. P välja B. P kasuks rahaline hüvitis summas 205 225 krooni. MENETLUSKULUD Mõlemad pooled esitasid kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid ning palusid oma menetluskulud (kohtukulud) mõista nende kasuks teiselt poolelt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (

ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 60

lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.Vastavalt

§ 61

lg 1 p 2 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hagi on rahuldatud osaliselt. Arvestades kohtumenetluse pikkust, istungite arvu, vaidluse sisu ja mõlema poole tõendite esitamiseks kantud kulud, leiab kohus õiglaseks menetlusosaliste menetluskulud (kohtukulud) jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.