) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud Tsiviilasi nr 2-09-27409 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 10.06.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu lahutati 20.02.2006 otsusega. Kohtuotsuse nr 2-06-30163 alusel hageja saab igakuiselt kostjalt elatis poolte tütre D L, ik XXX, ülalpidamiseks summas 1500 krooni. Viimasel aja lelu läks kallimaks ning tõsteti miinimumpalga suurus. Kostja ei osale tütre kasvatamises. Ülaltoodudst lähtudes palun hageja suurendada makstava elatisraha summat poolte tütre ülalpidamiseks ning välja nõuda elatisraha summas 2175 krooni igakuiselt alates avalduse esitamise päevast. Menetluskulud palutakse jätta poolte endi kanda. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni alates hagi esitamise päevast, hagiavaldus on esitatud 10.06.2009, seega antud asja hagihind moodustab 19 575 krooni (2 175 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja vastuse hagile (tl 11-12) kostja ei nõustu hageja poolt nimetatud elatusraha suurendusega alljärgnevatel põhjustel. Kostja jätkab korralikult edasi maksma tütre D L ülalpidamiseks elatist 1500 krooni kuus Viru Maakohtu 08.01.2006 määruse nr 2-06-30163 alusel kohtutäituri kaudu, kuid kostja tänapäevane majanduslik olukord ei võimalda maksta taotletud elatist nõutud summas. Kostja nõustub, et peab oma last vääriliselt ülal pidama, kuid hetkel puuduvad selleks objektiivsed võimalused ja vahendid. Alates 26.05.2009 kostja ei tööta ja on töötuna arvel Eesti Töötukassas ning seoses töö kaotusega saab töötutoetust, mis igakuuliselt väheneb. Kostja abikaasa A L ka ei tööta, on arvel töötuna Tööturuameti Narva büroos alates 20.02.2009. Abikaasa poeg A L õpib koolis 1 klassis. Antud hetkeks kostja pere sissetulek koostab töötukassa toetusest, lastetoetusest (300 kr. kuus), elatisest abikaasa pojale (1182 kr. kuus), kostja pensionitoetusest seoses osalise töövõimetusega (2560 kr. kuus) ja abikaasa töövõimetuspensionist (2009 krooni kuus). Muid sissetulekuid ei ole, ka ei ole kinnistut ega muud vara. Kostja perekonna halvenenud majandusliku seisundi tõenduseks on esitatud vastav tabel lisatud tõenditega. Kostja palub arvestada asjaolud, et 02.06.2006 abiellus ta uuesti ja elab koos abikaasa ja abikaasa lapse A L ning peab täitma ülalpidamiskohustust ka töötu abikaasa ja alaealiste lapse suhtes ning seega elatise suurendamist võib halvendada kostja abikaasa ja teise lapse majandusliku olukorra. 2
) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt
ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud
lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et Viru Maakohtu 08.01.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-30163 alusel G L peab maksma J L kasuks igakuiselt elatist tütre D L, sünd XXX ülalpidamiseks summas 1500 krooni alates 20.02.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o 18.03.2019. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 08.01.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-30163 (tl 3-4). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem 3
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Kostja ei vaielnud vastu, et lapse vajadused on suurenenud. Kostja ei vaielnud vastu ka sellele, et elatiselt summas 1500 krooni maksab hageja tulumaksu. Peale tulumaksu mahaarvamist jääb hagejale alles 1185 krooni (1500 krooni / 100 * 21), seega ei saa laps ülalpidamist piisavas ulatuses, millega on rikutud ülalpidamiskohustust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Ülaltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue elatise määra suurendamisest. Kohus ei arvesta elatisena kostja ema poolt lapsele üle kantud raha, kuna last peavad ülal pidama tema vanemad ja raha peab laekuma isiku arvele, kelle kasuks on elatis välja mõistetud, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtule ei ole esitatud andmeid sellise kokkuleppe olemasolu kohta. Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajaduste ka poolte varalist seisundit. Hageja sõnade järgi töötab ta mitteametlikult taksofirmas dispetšerina. Kostja jättis tema ja lapse ilma elukohata ja hageja on sunnitud korterit üürima. Kostja on alates 26.05.2009 võetud töötuna Eesti Töötukassas arvele (tl 37-38). Kostjale on alates 05.08.2008 kuni 31.08.2010 määratud töövõimetus 60% (tl 33-35). Enne seda oli talle määratud invaliidsus ja töövõimetus (tl 36). Kostjal on abikaasa (tl 32), kes on ka alates 20.02.2009 võetud töötuna Eesti Töötukassas arvele (tl 39-40) ja kes saab töövõimetuspensioni 4
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning
lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja G L, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab hagejale, et
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.